Vanahärra, kelle vöötrajal üle tee lasksin, naeratas, kergitas kaabutja läks käbedalt üle tee. Hea tunne oli :))) Tavaliselt loivatakse üle tee võimalikult aeglaselt, diagonaalis ja autojuhti pahuralt põrnitsedes. Nii vähe oli vaja ilusaks hommikuks :))

minu jalakäija lehvitas kaabuga nägu särades, et mine-mine ise:)

Et siis mingi üks kaabuga papi on võtnud endale inimeste tuju tõstmise missiooni... Väga vahva temast siis.

tuleb meelde eilne naljakas juhtum: sõitsime mehega mööda linna, ja täpselt enne vöötrada, mille ääres seisis üks inime, karjatas raadio: "Lase inimene üle tee!" Mees pidurdas nii äkiliselt, et pidin peaga vastu klaasi lendama... itsitasime tükk aega, teed ületav jalakäija vaatas muidugi kahtlaselt, et mis me lõkerdame... :))

Irw:))))))

Mina kardan üle tee minnes neid hulle, kes teisest reast tulles sõidavad minust üle (neid on õnnetuseks väga palju) ja sellepärast olen ka üks neist troppidest, kes "kokutavad" üle tee minnes:) Aga seisma jäänud juhile naeratan alati!

üks hull sõitis Paldiski mntl sebra ees peatunud viisakale juhile just hetk tagasi tagant sisse. ülbarkihutaja oli mingi naga, tumedate klaasidega bemmis, muidugi

aga mul juhtus selline asi, et üks viisakas härrasmees jäi keset ülekäigurada seisma, kergitas kaabut, tegi kraapsu ja tänas mind pisarsilmi. Siis laulis mulle tänutäheks ja tegi spagaati. Lõpuks puistas mu auto üle punaste rooside kroonlehtedega ning taganes kummardades kuni ma tenma nägemisulatusest väljas olin.

zed ülikõva....naeran täiega praegast:))))))

eriti see spagaadi osa...kujutan ette kuidas papi laseb ühte pidi ja tesitpidi ning viskab jala kaela tahagi.

zed, see oli küll üle pika aja parim
*siiani naerab