Ma olen lihtsalt nii õnnelik :) Suutsin väiksele, mahajäetud, õnnetule kiisule leida uue ja armsa kodu. Kiisu lebas ja nuttis Mustamäe 5-korruselise maja trepikojas ja minu süda lihtsalt ei lubanud kassipojal sinna jääda. Pistsin aga kiisu põue ja tormasin naeratus näol linna poole. Ja nüüd elabki kiisu minu ema ülemuse majas. Endisest närusest ja kurvast kassipojast on saanud tragi, isepäine ja armas loom. Ning mind kutsutakse elupäästjaks :)
Soovitan kõigil enne jõule millegi toreda ja südamlikuga hakkama saada. See lihtsalt loob rõõmsa meele ja teeb südame soojaks.

KUI TOREDAID INIMESI ILMAS! TEGID MINUGI SÜDAME SOOJAKS! :)))
mõnusaid pühasid Sulle!

Ise päästsin ühe kassipoja täpselt aasta tagasi külma pakase ja näljasurma käest. Enne oli mul üks kass, nüüd on kaks :) Seltsis neil segasem kah.

...ja vist ka delfi kassiklubi tänavad sind!

aga ma lähen täna vist verd andma, saab ka ehk natuke kasulik olla (küüniline lause aga loodan et mitte narkaritele ja purjus peaga üksteist pussitanud inimestele) :)

nii vaffa lugemine jõulueelsesse nädalasse :)))

<kah kaks kassikest päästnud>

Kõik on nii tore ja vahva, on väga tore ja südantsoojendav lugeda, et on selliseid südamega inimesi, julgeid inimesi. Mis aga ei tähenda, et teised ei tunneks kaasa kõikidele õnnetutele. Nt minu baraandna trepi all elab terve kiisupere-seal on viis toredat poega, mul on iga päev nii kahju neid vaadata. Nende silmad lausa paluvad, et võta mind kaasa sooja tuppa. Aga ma ei saa mitte midagi teha, ega ma ei saa siis kõiki maailma kassipoegi endale võtta, isegi viite mitte:)
Veel kurvem lugu-ühel päeval oli meie trepikojas kodutu mees, kes oli sooja tulnud, tegi seal suitsu. Kuri naabrimees ajas ta minema, lausa ründas vaest meest. Mul oli nii kahju, teine oli nii viisakas, õnnetu inimene... Miks on inimesed nii julmad?

Ja nüüd see õnnetu kassipoja omanik,kelle kass kogemata ukse vahelt trepikotta lipsas muudkui otsib, muretseb ja mõtleb :kes see südametu inimene kiisupoja pätsu pani!!!???

Jah, siin saab kohe mitu tähekest välja jagada....

Iga kord, kui maal sugulaste juures käin, näen prisket, kena ja rahuloleva olemisega kiisut.Siis tuleb ikka meelde, kui ta oli selline peopesa suurune ja abitu...hommikul...bussijaamas, aasta tagasi, kui ta sealt kotti pistsin e. siis päästsin...
Kusjuures see linnast viidud "leidlaps" on palju parem hiirepüüdja, kui teised maakassid ja super mutijahtija.Kummaline...ju ta oskab oma heaolu hinnata:)...

miks te mind jahite :(

Nii armas ,et kellegil ikka veel nii hea süda sees on.Võtaksin endale ka heameelega mõne armsa kodutu kassipoja ,kuid elan kahjuks vanematega ja nemad ei taha sellest mitte kuuldagi.Kuid mul on hea meel ,et keegi ikka õnnetuid loomi oskab veel õnnelikuks teha!!
Edu soovides!

uu-uu!-le Õnnetut kiisut pole keegi otsinud, selle pärst tundsin ka mina algul muret. See oli lihtsalt mahajäetud kassipoeg, üks paljudest, kellel vedas :)

Kodustasin kah ühe sellise peaaegu. Just nimelt peaaegu - koju ei võtnud (mul kassiallergia), aga tegime talle hoovi a 2ruutmeetri suuruse-kõrguse kahekorruselise euromajakese, kus tal talvel pakasega ka soe ja hea on (naabrid naeravad, et hullud on kassile kuudi teinud :-)). Poiss muudkui kosub ja kosub, ei tea kas ta sinna majja ka järgmisel aastal ära mahub, paks sihuke

Vabandan, kui siinset heategevusmeeleolu siin nüüd rikun aga tulge Õismäele. Seal kus mina elan on iga trepikoja kohta 3 kassi. Muudkui tulge ja võtke. Omanikku neil ei ole, mutikesed toidavad ja lasevad keldrisse sooja. Nüüd meil keldris kirbud ja pissi hais, mis imbub ka trepikotta ja sealt edasi ka korteritesse. Niiske ilmaga haiseb isegi minu 3 korruse korter. Teeb tigedaks.
Muuseas, vahepeal olid nendel kassidel pojad. Imeilusad olid teised, värvid on ka neil nunnud. Mõtlesin, et kui mulle vähegi kassid sümpaatsed oleksid, võtaksin ühe sealt kohe endale. Kui nad veel poegi saavad, annan siin teada. PALUN, viige nad ära. Tahan kodus värsket õhku hingata.
Kodutud. OK, ei olnud kena kodutut trepikojast välja ajada, seda ma ei teeks. Süüa tuleks neile hoopis viia. Aga suitsetavat kodutut ma ka oma trepikojas näha ei tahaks. Ei või kannatada suitsuhaisu oma kodus, kohe väga vastumeelne on. Aga trepikojast imbub see väga kiiresti korterisse.

Mh, kodutute teema on kahe otsaga asi, ei aja trepikojast välja, siis varsti elabki ta seal, joob näiteks ja kuseb nurka suitsetamisest ja parasiitidest rääkimata. Ja kui pudelikorjamisest kergem tundub kelleltki midagi varastada või korterisse tungida, teeb ta ka seda - kas te siis olete ka temaga rahul? Inimesi on igasuguseid, haletsemine ja ühekordne abi ei päästa maailma ja neid õnnetuid, kes veel kuskil mujal elavad. Küsimus on pigem selles, kas tal on mugavam olla selline kodutu või teha mõningaid pingutusi oma olukorra muutmiseks. Äkki on kogu ühiskonnakorralduses midagi mäda?

Hiljuti sattusingi pealt nägema sellist olukorda, kus üks väga vihane mees ühte kodutut trepikojast välja kihutas. Alguses tundus see väga jõhker, aga siis sain väljaviskaja kirumisest aru, et see oli peale sattunud, kui kodutu trepikojas just suuremat sorti hädast oma keha kergendanud oli. Minu kaastunne sai küll otsa.

Tegin täna hommikul tagasipöörde ja võtsin ühe vanaema lapselapsega(~3) peale. Olevat teised juba tükk aega tee ääres külmetanud. Viskasin nad lasteaia j ja sõitsin ise vastasuunas tööle.

paar a tagasi olin hea in ja lasin ühel kodutul eriti külmal ööl meie trepikojas ööd veeta. Hommikul oli kahe trepikäigu vahele suur hunnik SITTA jäetud.

ma päästsin ka yhe musta kassipoja!!nüüd elab ta mu vanaema juures ja ta on juba päris suurex kasvanud!

Mul kodus kolm kassi kõik on olnud kunagi hulkuvad. Ise elan praegu linnas, aga kassid on maal ema juures. Kõik kolm kassi on mulle väga tänulikud.

Mul tuli üks asi veel meelde. Nimelt käisin esimest korda verd andmas, kartsin kohutavalt, aga pärast oli jube mõnus tunne, et sain midagi head teha. Järgmine päev sain teada, et kooli oli mingit raha saanud ning ma saan stippi ja nelja kuu raha korraga. See kõik juhtus vahetult enne jõule. Jube hea tunne on, saan armsale jõulu kingi teha.

Yhel ilusal talvehommikul, kui päike kaunilt paistis, hakkasin oma autoga tööle sõitma. Olin juba poolel teel, kui nägin lonkavat kassi yle tee minemas. Otsustasin ilmtingimata seisma jääda, kuid hetke möödudes lisasin gaasi ning sõitsin punase tule alt läbi otse yle kassi nii et soolikad ja veri pritsis.
Mõtlesin, et tegin heateo, sest nii musta koledat kassi pole ma veel varem oma elu jooksul näinud.

nice me kas sul haigekassakaart on? Miks sa ei ravi ennast?


Inimesed, püüdke elada oma elu nii et te teete heategusid kogu aeg ise neid üldse heategudeks nimetamata. Head ei tule teha ainult jõuluajal.

trepikotta sittumine on kole kyll, aga kuhu need kodutud ja tanavainimesed siis oma hada tegema peavad? neil pole ju kodu, jarelikult pole ka WC'd.

"trepikotta sittumine on kole kyll, aga kuhu need kodutud ja tanavainimesed siis oma hada tegema peavad?"

No igal juhul mitte trepikotta.
Meil on ju olemas kõigile kodututele kättesaadav miljonipeldik, kuhu saab müntide eest ja seda kõlisevat neil jätkuma peaks.(irw)
OK, nali naljaks. Aga sinna, kus teistel inimestel on hubane ja puhas kodu, ei maksaks küll lasta. Mingu kasvõi põõsa alla. Kuigi ma vinguks raudselt siis ka kui mu aknaaluse sirelipõõsa all hunnik kodutu väljaheidet oleks.

kurb, et teema on kõrvale kaldunud....

Häid jõule kõigile!!!