Tahan teiega midagi jagada. Minu uus magamistuba kus olen maganud aasta jagu osutus halvaks magamiskohaks. Selles mottes, et hommikuti olid õlad ja kael nii haiged. Selg ka väga kange ja selline läbipekstud tunne oli üles tõustes. Ja abikaasal armsal sama lugu. Olen proovinud voodit nihutada kahte võimalikku erinevasse seina aga tulemust ei mingit. Eile hommikul votsin lausa tabletti sest pea valutas üles tõustes. Lasin siis ohtul emal tulla külla ja proovida pendli ja traatidega veesooni. No täitsa risti kiskusid enamvähem igal pool magamistoas. Otsustasin, et saagu mis saab, aga kolin oma magamistoa arvutituppa. Kuigi seal on heleroheline tapeet ja tuba väiksem ja oma magamistuba olin nii hoolsalt planeerinud ja tapeeti valinud, otsustasin siiski ümber kolida. Tervis ikka eelkõige ! Siis kolisime ja sättisime kella üheni öösel. Kohe voodi minnes juba oli teine tunne. Kell 7 kui esimest korda arkasin, tundsin, et ohhoo teine tunne. Kell 8 kui arkasin üles ja voodist välja tulin, siis kiskus kohe näo naerule. Olad ja kael korras. Selg poole vahem kange ja uleuldse hea olla !!! Abikaasa ka utles, et pea ei valuta ega ole selline paks otsas. Ja nii hea on olla. Ja ta utles eile ohtul, et ei usu seda asja ja traadid ka tema kaes ei liikund ja ta ei votnud asja tosiselt. Tana hommiku oli juba teine tunne tal. Ema raakis , et kui sellest ebameeldivusest mitte valja teha siis voib aja jooksul tosisemalt haigeks jaada. Igatahes, mul on nii hea meel ja sellepärast tahtsin seda jagada.

Hea, et sul oli seda voodit kuhugi panna, meil on korter nii kehvasti planeeritud, et kõik vähegi sobivamad kohad on sellised, kuhu voodi mitte kuidagi ei sobi. pisikesed toad ka ja ümber ehitada midagi ei anna. No öeldakse ,et džuutriie ja lambanahk neutraliseerivad pisut seda halba energiat.
Mehed ei usu küll seda värki ja on palju inimesi, kelle käes pendel ega traadid (pildad) ei liigugi.

hõbepaberi kleepimine voodi alla pidi ka aitama

Mulle soovitati kunagi pihlakaoksad voodi alla panna. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid nii, et nad teeksid voodile ringi peale. Kahe oksa vahe ei tohtinud väiksem kui 10 cm olla.
Samas ma tean, et meil päris voodi all veesooni pole, soon jookseb läbi parema jalutsinurga. Ega ma otseselt tervise üle ei kurtnud, mees ka mitte, aga esimese öö uni pärast pihlakaokste panemist erines ikka kõvasti tavapärasest. Kui muidu jään alati magama külili ja konksus, siis sel ööl magasin selili, kusjuures ei mäleta absoluutselt uinumise momenti. Viimane mälestus oli, et sirutan end välja. Ning järgmine moment ärkan hommikul, korralikult selili, pea otse, käed rinna peal risti. Enesetunne suurepärane, tõeliselt väljapuhanud.
Vot selline lugu siis.