Kas kellelgi on veel selline mure, et arvuti on liiga tugevaks konkurendiks osutunud? Ma ei saa oma meest kuidagi arvuti juurest ära. Vahel toimetab sellega poole ööni kuni juba uinunud olen. Samas on ta õrn ja hoolitsev mees. Ma mõistan küll, et on hea kui mehele mingi tegevus väga meeldib, kuid see läheb juba üle piiri. Kas kellelgi on sarnaseid kogemusi ja kuidas sellega toime tulete?

Ei saagi sellest lahti, läbi proovitud. Meil aitas teine arvuti, kus mina istun.

mina ka mingil määral arvutisõltlane, aga neiu on ikka tähtsam ja siis jätan ikka arvuti tahaplaanile (pole siiamaani veel prbleeme olnud)

no oleks asjalik kallu ikka kodus,siis vaevalt,et arvutis passiksin,kuni ilma siin istun,siis ainus rõõmurull mul see virtuaalmaailm....

Arvuti on viimane piisk karikasse, mis meid mehega lahutuseni on viinud. Ja teha pole midagi. On sellest räägitud korduvalt, aga miski pole muutunud mehe poolt. Elagu omaette koos arvuti ja netiga...

..ostke laiem voodi, kuhu ka Neti ära mahutate..:)

hmm...ytlex niipalju veel, et selline intensiivne arvutikaif kestab orienteeruvalt 2-3 aastat, peale seda peax saabuma loomulik tydimus. pealekasvaval p6lvkonnal on see 6nnex varajases puberteedieas l2bip6etud, aga vanem seltskond saab oma laksu mingil n ajal k2tte...kahju neist iseenesest.

On üks konks. Äkki teda huvitab seal öösiti põhiliselt netis asetsev porno? Ja käsitöö?
Sel juhul (ja ka muidu) aitab tõhusalt väike võrgutustöö. Kui ikka paljalt talle sülle istud, kas ta ei reageeri? Proovi.
Aga kui kohe algselt kiunud, et sa jälle oma lolli arvutiga, siis muidugi valib mees vähem kobiseva kaaslase.
Ja naiskad, käsitööd ei tuleks võtta konkurendina vaid mehe väikse murevaba (lisa)pingemaandajana. 'Päris' on ikka etem.

meil kallimaga on kummalgil kaks arvutit, kummalgil üks statsionaarne ja üks laptop. Muidugi, mõnikord istume mõlemad väga hiliste/varaste tundideni kumbki oma arvuti taga aga see ei häiri meid kumbagi. Küllap me oleme mõlemad sellised arvuti-inimesed. Teine õhtu läheme aga tükk aega enne une tulemist teki alla. ;o)

parem kui inimene üldse koju endale arvutit ei muretse-või vähemalt netiühenduse sisse panemata jätab.Siis pole ka muret.

Niih, meil ka mehega sama probleem.. Töötame päevad läbi arvutitega, niisiis mul õhtuks suur kopp ees sellest masinast, aga näe, teine pool ei ole samade tunnetega. Tema istub ikka vapralt kolme- neljani netis ning mässab seal "oma asjadega". Olen juba harjunud olema aseaine arvutile, kui teda ei ole käepärast. Ja see paljalt sülle istumine? Proovitud ja tihti.Mõjub isegi. Aga peale seda jookseb ta alati tagasi oma arvuti juurde ja koht minu kõrval jääb jälle kolme-neljani külmaks. Ning hommikul saan riielda, et ma nii vara teda tüütan, kuigi on vaja jälle päeva alustada. See saab saatuslikuks meile kahele..
Aga asi ei ole selles, et masin ta must eemale viiks, ta ise viib ennast sinna. See on koht mis talle meeldib, nautigu siis seda üksindust. ;)