Kus olen öeldnud, et suitsetamine ja joomine ei tee midagi ?

Kordan siis viimast lauset:

" On muidugi ka teisi põhjuseid, stress, väline keskkond jne. "

JNE. - ja nii edasi

See tähendab, et jätkata võiks veel pika nimekirjaga.

mm , ma vaatan et siin on palju kriitikat , ma ise olen ka hetkel rase , ja just 14.
mina ei tee aborti kindlate mõtete pärast , olgugi et see võib elu rikkuda .
sa hakkad hiljem mõtlema n 2 aasta pärast , nii armas mu laps oleks praegu kahe aastane
kahetsus mida hiljem tunned
laps võib jääda abordil ellu. ja seetõttu võib sündida taandarenguga laps.
igaljuhul kahetsus oleks suur.

Mis iganes raskused elus ette ei tule, miski ei õigusta aborti ehk lapse tapmist. Vaatamata noorusele, on võimalik lapsega hakkama saada ja teed väga õigesti.
Palju jõudu ja positiivset mõtlemist !!!!

mina olin 14 kui jäin rasedaks ja sünnitasin kui olin 15 saanud . igal juhul jäta laps alles !!! ml oli 8 klass käsil ja nyyd kõik lõpetatud !!! laps on parim asi mis sinuga juhtuda saab !!!
palun õra tee aborti !!!
sellega võid oma elu rikkuda !!
viljatuks jääda jne!!!
ÄRA LOOBU OMA PISIKESEST ILMAIMEST!!

Seleta, mismoodi see laps abordil ellu jääb? Kuna sa oled nii tark, at 14-aastane ja rase, siis peaksid ju teadma?

Heips,ma ei teinud aborti .:)
Olen vägagi rahul enda otsusega.
Kõik toetavad mind ja on abivalmid.
Ma nii ootan juba,et ta oleks siin minu juures.:)
Igaltahel ma olen õnnelik,et ma sellist lolli otsust ei teinud:)

No jumal küll ma küsisin nõu teilt mitte sõimukirju. Et hoidke oma sõimusõnad endale kui teil on tõesti nii halb elu olnud siis palun hoidke oma sõimusõnumid kellelegile teisele.

Tore, ega selle lapse pärast nüüd midagi katki ei jää. Oled paar aastakest eemal kuid kui abivalmid inimesed on nõus last hoidma siis saad juba õhtukooli või kuhugi minna ning ikkagi omaealistega koos ülikooli minna ;)

Nii tore on lugeda, et tegid õige otsuse ja ei soovinud oma last tappa. Soovin sulle südamest jõudu ja armastust selle lapsega tegelemisel.
Ära pane tähele siinseid tänitajaid, sest alati on õelaid inimesi ja siin foorumis on neid kuidagi enamuses osas.
Usu, mitte miski elus ei jää sul lapse pärast tegemata ja rõõm, mida laps sulle toob, ületab kõik raskused.
Sinu viimane postitus tõi lausa pisarad silma, sest nii vähe on neid, kes hoolivad oma lapsest ja ei mõtle vaid enda heaolule.
Kõike ilusat sulle !

mina olin 16 kui rasedaks jäin, nüüd 5.aug sain 17.a ja laps juba 13.nädalane, :)

mina ka eikahetse, et ta alles jätsin, niii ootan teda juba, :)

Vaks vahet on ikka,kas laps saada 17a v 14a. 17a puhul on õrn lootuski olemas,et arunatukest juba on ja isegi põhiharidus ehk käes,kuigi ka 17a peaks enda harimise,mitte rasestumisega tegelema. Aga 14a????See on ju ise LAPS.Tema keha on lapse oma,mõistusest rääkimata.Mida on sellisel inimesel lapsele pakkuda,kes isegi ei tea rasestumisvastatest vahenditest ja rasestumisest midagi?Selline rikuks ära nii enda,oma lähedaste kui ka lapse elu.
Ma ei poolda aborti,aga kui laps jääb rasedaks,siis ma oma lapse sunniksin aborti tegema,kuna inimene,kes ei oska rasedusest hoiduda ei ole valmis last saama.

olin 17 kui sünnitasin... nüüd 22 ja poiss 5. olen rahul...pole ta millestki puudust tundnud..mina küll olen, ntx sellest et tahaks tagasi kooli, mis mind ka see sügis ees ootab.
kahetsust pole üldse :)
jõudu ja jaksu

17. nädal jookseb, :)

lapse pärast jääb küll paljugi saavutamatta...oleneb muidugi ka sellest mida sa saavutada tahad :) Kui lepid lihttöölise ameti ja lihtsa eluga siis muidugi saa laps.

Oleneb mis kellelegi tähtis on, kas inimlikkus ja laps või karjäär.
Karjääriga jõuab ka hiljem lapse kõrvalt tegeleda. Ise õpin ülikoolis suure pere kõrvalt ja ei näe probleemi hariduse omandamisest laste kõrvalt. P.S Haridust oli küll ka varem parasjagu.

Sinu "kõrget" haridust näitab juba seegi, et pead võimalikuks ainult kahte varianti: inimlikkus ja laps või karjäär. Ehk siis kõik poolearulised hariduseta sarisünnitajad on inimlikud; kõik, kes otsustavad enne kooli lõpetada ja ennast tööturul tõestada on karjäärinaised. Oled ikka paras ohmu!

Ma usun et nees 14 aastased kes on suures peres kasvanud , nemad on küll targemad? Või kuidas teie arvate? Kui mina nt oleksin 14 aastasena rasedaks jäänud, siis jumal issand:D MA mängisin siis veel nukkudega:D See kõik oleneb ikka väga! Üldiselt ma abordi pooldaja pole, seda sõnagi ei taha kirjutada. Niiet minu arvamus on teada:) Edu!

Kindlasti ei soovitaks aborti. Mul on üks pensionieas tuttavast naisterahvas, kes tegi noorena aborti. Lapsi tal pole, kuna rikkus aborti tehes selle võimaluse. Samas on ka üks 40ndates tuttav, kes samuti tegi noorelt aborti ja sellega kaasnes umbes 5 nurisünnitust. Lõpuks ta muidugi sai soovitud lapse, kuid nägi sellega ka väga palju vaeva. Esimene abielu läks ka sellepärast luhta, et suutnud mehele last sünnitada. Lapsed on väga olulised. Ise olen 19 ja saan kohekohe lapse. Mul on ainult keskkool lõpetatud, st pole mingit erilist haridust. Kuid mul on toetavad vanemad ja toetav poiss-sõber, samuti ka tema vanemad. Ja me saame hakkama, kui veel mõelda, et lapse isa on minust paar aastat noorem.
Ma ei soovita kindlasti aborti. :)

Olen ise noor sünnitaja 15 jäin rasedaks ja 16 sünnitasin.Nüüdseks on mu tirts 6 aastane ja valmistub järgmine aasta kooli minema.Ise olen saavutanud lapse kõrval keskhariduse,mõned teeninduskoolitused ja autoload.kõik ilma lapse isata ja vanemateta.Ise ei kujtaks ette kui mul last ei oleks mis oleks minust edasi saanud..ilma vanemateta.kindasti abordile ei tohiks mõelda enne kui vahekorras oled tuleks mõelda sellele et kas soovid rasedaks jääda.

To P , SINA jah õpid aga MINUL kahjuks pole sellist võimalust olnud. MINUL pole kedagi kes last vaataks kui tööl või koolis olen.Lapse sain 16 aastaselt, mõtlesin , et küll ma hakkama saan aga vot nüüd 8 aastat hiljem olen ikka samas olukorras.Tööle ei saa sest seal kus elan pole tööd lihtsalt ja kolida ei saa sest raha pole..surnud ring.Ära ohmuta midagi siin enne kui inimesest midagi ei tea, ise võid paras ohmu olla. Ja tõesti mina poel veel paljulapselist edukat naist kohanud...

Kallikesed, kes te ütlete, et haridus pole tähtis ja ikka noorelt laps, siis oled inimlik ja mis veel. Mida te oma lapsele soovite? Et ta 16-aastaselt lapse saaks, kooli pooleli jätaks, kuidagimoodi toime tuleks? Ei soovi ju, miks te siis ise vähemaga lapite, miks teie vanemate lapsed paremat väärt pole?

Ei poolda noorelt emakssaamist kohe mitte. Sellega tõmbad endale tükiks ajaks kriipsu peale.
Loe ise kasvõi siinsamas nende noorte emade "suursaavutusi" - lõpetasin lõpuks keskkooli, töötan teenindajana. Kas sul tõesti ei ole suuremaid unistusi kui läbi elu raskelt rühkida? Pingutada nüüd ja hiljem ka veel iga päev?

Mina olen siis see õnnelik, kellel tulnud kõik meeldivas järjekorras: haridus, töökoht, abiellumine, lapsed. Ma ei pea pingutama. Elu on tõeline lill. Oli ka ülikooli ajal ja enne abiellumist.
Jah, võimalik, et oleksin ka lapse alles jätnud (eriti veel selliste kommentaaride mõjul nagu siin) aga ma poleks siis seda elu, mis mul praegu on, MITTE IIALGI näinud. Tõenäoliselt oleksin rahul. Aga olles seda nüüdseks elanud, olen rahul, et ei sattunud olukorda, kus liig vara peret oleks pidanud looma.

- elan lapsega kahekesi ühetoalises korteris ILUS ELUPAIK MUL, OLEN ELANUD KA SUURES MAJAS, EI OLE MINUST MAJAINIMEST. NO VÕIKS OLLA EHK 2-TOALINE, aga 1-TOALINE SOBIB KA.
- õpin õhtukoolis ÕPPIMINE ON ALATI AUASI!
-laps ei saa oma isaga koos kasvada NAD SUHTLEVAD SAGELI
- isa, kes on mind VH lõppemisest saadik kuni siiani üleval pidanud- TEEKSIN SEDA KA OMA LAPSE HEAKS.
- see suvi läksin ka üle 3 aasta taas tööle- SEST OLIN LAPSEGA KODUS JA PÜHENDUSIN TALLE, NAGU ÕIGE EMA KUNAGI.

Mida mul häbeneda? Olen oma eluga väga rahuL!

Tead, olen elanud ka mehega koos, suures majas, raha oli küll....seega võrdlusmoment on mul olemas. Ja ma ei ole grammigi õnnetum, pigem küll vastupidi.

Ja kallis Liiga Noor!

Tubli oled!

Kui sul on vaja mingit nõu või abi ka noorelt emaks saanud naiselt, siis kirjuta mulle:

kapsaussike432@hot.ee

:)

Kullake, kuula vanemaid ja targemaid: sa oled oma eluga praegu rahul, sest oled alles noor. Aga kui saad vanemaks ja avastad, et sinu väljavaated tööturul on vääääga nigelad, perspektiiviks on miinimumpalgaga teenindajakoht, kus tuleb aastast aastasse pikki päevi käia, tasuks vilets summa, mille eest ei ela ega sure, siis mõistad, millest sa ilma oled jäänud. Praegu piisab sulle 1-toalisest korterist, aga kui laps kasvab? Tahab tuua sõpru külla või lihtsalt vajab õppimiseks omaette nurgakest? Mida vanemaks saab inimene, seda enam hakkab ta hindama mugavusi - avarat korterit, kus ei pea elama pead-jalad koos, head toitu, mugavaid riideid, jah, ka isiklikku autot liinibussi asemel - seda kõike saad endale lubada, kui sul on piisav sissetulek. Ja piisava sissetuleku tagab korralik haridus. Ära ole rahul sellega, mis sul praegu on! Püüa paremat! Sa õpid, sinul on veel võimalus. Kui nüüd otsustad teise ja kolmanada lapse kasuks, siis ei tule sinust enam midagi.

To:To n20

Ma ei otsustagi teise ja kolmanda lapse kasuks, need tulevad siis, kui ülikool läbi :)

Ma ju tegutsengi selle nimel, et saada hea haridus, varsti lõpetan, siis ülikooli ja nii ongi :)

Loomulikult ei kavatse ma elada elu aeg 1-toalises, aga arvan, et kui omandan soovitud erialal kõrghariduse ja saan sellel alal ka tööd, siis ei tohiks suurema korteri muretsemine probleem olla.

Ma ütlen siis nii: ma olen rahul ka praegu, aga püüan ikkagi paremat. Ega siis hetkel rahulolematu olemine seda püüdlemist kergemaks ei teeks. Või noh, minu meelest ei aitaks praegune virisemine kuidagi kaasa. Olen täna õnnelik ühetoalises, küllap 10-15 aasta pärast on mul suurem, või isegi varem :)

Tubli tüdruk!

Kui see kõik juhtus olin 13..Jäin rasedaks ja okey soovisin siis aborti teha uurisin siis kõik välja..Sellega oli mingi jama et pidi ootama mingi aeg et saaks teha ja plapla.(see aeg oli see ainus võimalus ..Kuigi ma südames soovisin et ma võtaks mõistuse pähe ja ikkagi ei teeks seda..)Hakkasin siis poisile rääkima et ma tahan ikkagi seda lats jn.Olime pmst otsustanud jätta ta alles kui tuli see saatuslik päev mil ma lohakusest sain 5 aastaselt lapselt jalgadega kõhtu..See aeg oli see parim mis oli üle aja olnud ..Kuid nüüd on sellest möödunud ainult paar kuud ja kohutavalt kahetsen et alguses juba nii mõtlesin..
Abort ei ole lahendus vaid see jätab ellu valusad armid millele on valus mõelda(mõnel).. Loomulikult kui on võimalus tuleb laps jätta ükskõik kui vana..Peaasi et ise oled võimeline vastutama ja et sl on kõrval inimesed kes sind toetavad ..

Esita sellele 5-aastasele poisile mõrvasüüdistus. Loogiliselt peaks ta tahtliku tapmise eest karistada saama (kunagi). Kui aborti loetakse tapmiseks, siis on see ju samasugune tapmine ja iga tapmine väärib ju karistust? Kui rase naine teeb autoavarii, siis miks kirjutatakse vaid 1 surmaakt - naine? Mõelge.

Ma ei suudaks seda teha kunagi .. See 5aastane poiss on mulle kui mu oma laps..On palju asju millest me aru ei saa Lihtsalt kõhubeebisi ei peeta inimesteks vms teda pole ju näha ja sellep. öeltakse et surnud on üks naine mitte naine ja sündimata laps ..

Aga abort on asi mis võiks maailmast ära minna. Naine /tüdruk võiks mõelda need 9 kuud selle üle kas ta tahab seda last või mitte ja kui tõesti ei taha siis anda ta kas heale perele kes ei saa lapsi ise vms .Tean et osad võivad mõelda nüüd et olen mingi 14a. plika kes mõtleb väärakalt ..