Rasedus
teine laps või ei
Frizzer 01. juuni 2012, kl 23.56 |
kummaline 02. juuni 2012, kl 00.05 |
hille 02. juuni 2012, kl 07.18 |
kui oled majanduslikult kindlustatud ja suudad oma lastele pakkuda täisväärtuslikku lapsepõlve - siis ei ole vahet ju kellest rase oled.Aga miinimum emapalgaga ja hakata sõltuma mehest, kellel pere jne - siis küll mitte.
tegelikult pooldan ma ikkagi seda, et laps sünniks perre kuhu ta on oodatud ja planeeritud. Meil ei saa enam lasteaias isadepäevagi pidada, kuna pooltel ei ole isa. vanema laps käis lasteaias 10.a. tagasi - siis seda probleemi ei olnud, isata lapsi olid vaid mõni.
tegelikult pooldan ma ikkagi seda, et laps sünniks perre kuhu ta on oodatud ja planeeritud. Meil ei saa enam lasteaias isadepäevagi pidada, kuna pooltel ei ole isa. vanema laps käis lasteaias 10.a. tagasi - siis seda probleemi ei olnud, isata lapsi olid vaid mõni.
teemaalgataja 02. juuni 2012, kl 11.40 |
Ei, loomulikult ma ei sõltuks isast (praegunegi laps ei saa isalt sentigi, kasvatan teda 100% üksi ja olen ilusti hakkama saanud). Asi ei ole selles.
Lihtsalt mõte, et olen tulevikus 2 lapsega üksiema on täiesti kohutav. Olen juba korra läbi elanud selle, et olin lõpurasedana üksi, sünnitasin üksi ja veetsin beebiaja üksi. Mõtlesin, et teise lapsega tahaks kogeda armastava mehe tuge.
Lisaks sellele ei ole 2 lapsega lootustki normaalset meest ja uut peret luua.
Kahju on, tahaksin seda last aga vastuargumente on liiga palju:(
Lihtsalt mõte, et olen tulevikus 2 lapsega üksiema on täiesti kohutav. Olen juba korra läbi elanud selle, et olin lõpurasedana üksi, sünnitasin üksi ja veetsin beebiaja üksi. Mõtlesin, et teise lapsega tahaks kogeda armastava mehe tuge.
Lisaks sellele ei ole 2 lapsega lootustki normaalset meest ja uut peret luua.
Kahju on, tahaksin seda last aga vastuargumente on liiga palju:(
teemaalgataja. 02. juuni 2012, kl 14.22 |
to teemaalgataja 02. juuni 2012, kl 21.05 |
Usu mind sa ei tahaks uuesti üksi olla rasedana ja üksi sünnitama minna:( tean seda ise omast kogemusest mul on küll armastav mees olemas kuid saatuse tahtel lähen teistkorda üksi sünnitama ja olen viimased viis kuud üksi olnud:( see ei ole seda väärt vandusin endale kunagi,et elusees ma ei taha enam üksi jääda ja näed nagu saatuse tahtel olen jälle üksi!parem ela tuleviku nimel ja hoia oma esimest pisikest.Mina tean,et mul on mees ühel päeval olemas aga siiski üksi olla...olen niigi kohutavas stressis tänu sellele.Rasedust nautida pole saanudki nii esimese rasedusega kui ka nüüd....
to teemaalgataja 02. juuni 2012, kl 21.07 |
plum- plum 02. juuni 2012, kl 23.21 |
Nii leierdatud, et kohe vastik on kirjutaga, aga mõtle egoistlikult, sest selle otsusega pead ju elama ikkagi sina. Kui sa usud, et abort ei jää sind kummitama (kui uskuda oma kahte lähedast, siis see tõesti ei jäävat) ja leiad, et praegu ei ole võimalik uus laps, siis jäägi endale kindlaks ja tee, nagu heaks arvad. Kõik, kes tuututavad kuidas nad aborditamist vihkavad, ei saa kuidagi aidata kaasa sellele, et sa pärast üksi kahelapse emana oleksid õnnelik.
Samas ma tean kahte tuttavat ka, kes saavad kolmandat praegu (ja mõlemal esimesed lapsed erinevate isadega, nii et kolm last ja kolm isa kokku kummalgi).... kõik on võimalik, lihtsalt joppamises ilmselt asi :)
Aga edu otsustamisel ja parimat võimalikku lahendust!
Samas ma tean kahte tuttavat ka, kes saavad kolmandat praegu (ja mõlemal esimesed lapsed erinevate isadega, nii et kolm last ja kolm isa kokku kummalgi).... kõik on võimalik, lihtsalt joppamises ilmselt asi :)
Aga edu otsustamisel ja parimat võimalikku lahendust!
Lisa postitus