Niisiis. Igal pool on palju teemasi selle kohta kuid ei märganud ühtegi uuemat. Tahaksin rääkida oma kogemustest.
Kaks nädalat tagasi tegin rasedustesti mis osutus positiivselt. Mul ei olnud vaja isegi mõelda mis edasi kuna olin mehega sellest juba varem rääkinud.
Üks õhtu oli kohutav isu ja nii minul kui ka mu mehel ei ole hea kummiga. Muid rasestumis vastaseid vahendeid ei kasutanud. Siis tegime kindlaks kohe selle, et kui peaks rasedaks jääma siis abort. Seda kuna alles teda jätta poleks saanud. Nimelt kodua 6 kuune laps ja me ei tuleks toime. Esiteks oleks rahaliselt raskusi. Teiseks mees töötab välismaal ja mina elan lapsega põhimõtteliselt kahekesi ja ei saaks kahe lapsega hakkama kahjuks.
Niisiis käisin arsti juures ära kinnitati rasedus ja ütlesin kohe, et soovin aborti teha niisiis pantigi esmaspäeva hommikuks aeg kinni. Lugesin erinevatest foorumitest abordi kohta ja suutsin kogu selle asja jubedamaks ajada kui see juba oli. Ma ei soovinud teha aborti kuid muud valikut ei olnud. Esmaspäeval kohale minnes tasusin arve ja siis anti mulle 1 tablett mille pidin veega alla neelama. Ja siis saadeti koheselt koju ja pandi aeg kolmapäeva hommikuks.
Nägin unes luupainajaid kuidas selle lapse vaim mind tapma tuled ja nutsin pidevalt kuna ei soovinud seda teha. Palusin kõhubeebilt pidevalt andeks. Rääkisin siis mehele oma tunnetest et tunnen ennast mõrvarine et tapan oma enda lapse jne ja ta ütles et kahjuks enam vist ümber mõelda ei saanud. Ja see lause ajas mu veel rohkem hulluks. Ma oleks pidanud varem temaga rääkima.
Teisipäeval õhtul algas väike verejooks mis ajas mu samuti nutma. Teadsin et nüüd on kõik. Teda enam pole.
Kolmapäeval läksin kohale. Mõõdeti vererõhku ning kraaditi kuna kõik oli korras anti mulle 400ne valuvaigisti ning siis pandi tuppe neli tabletti. Saadeti koheaelt koju õeldes et võin veel valuvaigistit võtta kui hulluks läheb. Tunni ajaga olin kodus kohesest läksin vetsu ja tuli rohkelt verd koos klimpidega. Kui veel tund oli mõõdunud tekkis valu mis süvenes. Võtsin ühe 400se valuvaigisti ja kõik. Valusi enam ei tundnud. Tunni aja pärast polnud ka enam klimpse vaid ainult veri.

Ma kardsin et ei ela seda kõike üle jne. Õeldakse et need nagu sünnitusvalud aga sünnitus oli minu jaoks kõige kohutavam kogemus ja abort ei sarnane üldse sellega.
Paljud rääkisid et olid beebi surnud keha sidemest leidnud jne kuid minul tuli poole tunniga suurem osa kõik välja wc istudes ja edasi oli ainult ime väiksed klimbid.

Igatahes lõpp hea kõik hea kuid isegi kui minu jaoks ei olnud see valulik ei tähenda et teiste jaoks ei oleks. See sõltib kõik inimesest endast. Kuid palun ärge looge kujutluspilte teiste õeldu põhjal sest see võib asja teie silmis lihtsalt väga jubedaks tega.

Mina igatahes enam kunagi aborti läbi enam teha ei taha kuigi peaaegu et ei tundnudki midagi. Mulle ei meeldi sellised asjad aga hetkel oli see kahjuks ainuõige valik.

Ja soovitan eelkõige kasutada rasestumisvastaseid vahendeid sest abort ei ole rasestumisvastane vahend. Minagi lasen endale müüd spiraali panna kuigi algselt mõtlesin implantaadi peale kuid arst seletas mulle kuidas see välja võetakse ja enam ei soovi seda. Ning mina saaksin spiraali veel tasuta kah. Kahjuks vaskspiraali aga hormoonspiraal ei pruugikski mulle sobida. Eks see näha ole.

Kõike kõige paremat teile!