Nii..käisin ultrahelis ja sain teada, et pisipoisil on huule ja suulaelõhe.
kellel on sellega kogemusi paluksin infot rohke(omadest kogemustest)
ses suhtes arsti andis nädala mõtlemiseks kas teha katkestus või sünnitada ja pärast operatsioon.
aga samas pool rasedusest möödas,tunnen liigutusi,olen näind ta käsi ,pead..raske oleks tast loobuda..sest siiski olen teda niikaua oodanud, et nüüd lihtalt selle asja pärast loobuda..
ootan huviga omasid kogemusi!

minul isiklikult pole sellega kogemusi,mu tuttaval oli poiss ka suulõhega aga peale sündi ja peale oppii on nüüd väga kena ilus poisike..ma ei oska midagi soovitada..edu sulle:)

nendel lastel ei ole midagi viga. mu tuttavatel on ka ja lapsed on täitsa tavalised. see ravitakse ja saab terveks. sellepärast ei ole vaja muretseda. rohkem võib hakata piinama see, kui oled taút ilma ja ise oled tundnud tema elumärke. mina soovitaks alles jätta..aga edu sulle.

Millise protseduuriga, ja nii varakult selline diagnoos pannakse?? Ei mina usu, et UH näitab 100%!
Isiklikud kogemused puuduvad, kuid hiljuti oli just ajakirjas "Naisteleht" sellest juttu ning sama murega ema kirjutas oma pereelust.

uh oli näha....pildilt on väga selgelt seda ka ise näha....
ise olen kindlasti otsustanud ta alles jätta..
rääkigu arst mida tahes mulle...

mina jätaks ka alles, ma isegi mitte ei kaaluks muud varianti..
pärast operatsiooni ei saa enamasti arugi, et lapsel midagi viga oleks olnud ja pealegi, kui see op talle pärast sündi kohe tehakse, siis ta ise ei mäleta hiljem midagi:)

selliste laste vanematel on mingi oma klubi ka, naerulinnud vist nimi. Suhtle nendega
aga tänapäeval on tõesti asi täiesti ravitav

oleneb kui suur tal see lõhe on, sellest vist ka oleneb... ma hoidsin ühte last kellel see oli, ta oli siis juba 2 aastane ja muud polnud viga jah... lihtsalt nad vist õpivad selgelt rääkima natuke hiljem... aga muidu täiesti tavaline laps :) kindlasti jätaks alles!

kas mõne teise tohtriga ei ole võimalik konsulteerida? nagu "teine arvamus" või nii...ja selle vanemate klubiga võta ühendust tõepoolest- saad kindlasti palju tuge oma otsuse tegemisel:)

kiitus sulle, et alles jätad! ta on ju sinu laps.

ses suhtes et uh oli kolm erinevat arsti .kõik eriaegadel sinna ruumi tulnud ja kõik ütlesid, et huule ja suulaelõhe...

jäta kindlasti alles, kallike! Tehakse op ära ja kõik saab ju korda! Sa näed et temast saab sulle maailma kõige armsam laps!!:) Anna talle ka ikka võimalus, nagu sinule kunagi anti, eks? :) Ole tubli!

Mina ikka mõtleksin, kas jätta. Mingi jälg ja armid ju opist ikka jäävad. Ja kui ta tüdruk juhtub olema...

mõtleks eelkõige sellele, et kui ta kunagi omad lapsed saab, siis võivad need kõik sellised tulla või isegi hullemad. See on oma vastutuse lükkamine tulevaste põlvkondade kaela. Teed tulevikus oma lapse läbi veel ühe perekonna õnnetuks (tema kunagise tüdruku oma siis) Mina haiget last ei sünnitaks!

minul sündis haige laps,tõesti küll teise murega.Tehti kaks oppi ja nüüd mitte keegi ei saa aru,et midagi on olnudki.Meie tutvusringkonnas on 5aastane poiss,huule ja suulae lõhega.Talle tehtud mitu opi.Väljastpoolt on näha arm aga olen näinud väikelast,kelle katkikukutud ülahuul on enamvähem samasuure armiga.See väike klutt on samasugune kui teised temaealised,veidi segane on kõnelemine.Tgelikult sõltub see tõepoolest kui tõsine on mure.Väga raske on alguses vanematel,toitmise ja hingamisega,vahel ka oht et rohkem tuleb hingamisteede haigusi...tänapäeval on oppide tase tõusnud.Imet ei maksa oodata aga päris lootusetu asi ka ei ole.Pärilikkusega pole sugugi kõik kindel nagu enamuses kaasasündinud muredega.Kui sul on mees,kellele kindel olla,pere kes toetab,sõbrad kes mõistavad...siis mina ei kõhkeleks küll.Püüa suhelda sarnase murega laste vanematega ja sa näed,et sellega tullakse toime.Antud puue ei põhjusta iseenesest vaimseid arenguhäireid.

Igal juhul sünnita oma laps.Mul on töökaaslane, 43 a naisterahvas, kes ka sama diagnoosiga sündinud.Jah, natuke on armi näha, kuid see ei häiri.Teine tuttav on meesterahvas, kes ei tea, see ei saagi aru, vunts on peale kasvatatud.Ja nemad on kõik juba vanemad, siis oli ka opi variant pisut teine.Kusjuures, mõlemad on väga targad ja tublid, meesterahvas on lõpetanud kaks ülikooli Eestis, ühe Londonis.See ei ole küll diagnoos,millega peaksid oma lapsest loobuma.Ole tubli! Ka selline foorum nagu murelapsed annab sulle jõudu,

Kas sa raseduse algul foolhapet sõid? Mingi jutt oli, et see aitab seda defekti ära hoida. Ise ei suutnud süüa, oksendasin kõik välja, tundsin hirmsaid süümekaid ja kartsin väga. Samas teadsin, et jätaksin igal juhul alles.

oma laps on ikka oma laps...
kõike saab tänapäeval ravida..ja peale operatsiooni ei ole ju seda näha...
kui oma lapsest loobuksid ei annaks sa endale eales seda andeks...

Ma tunnen üht noort naist, kes sündis huule- ja suulaelõhega. Tema huulel on väike arm ja ta käib tihti hambaarsti juures oma suud kontrollimas. Ka kõneleb ta kuidagi teise tämbriga aga see ei sega kedagi tema paljudest sõpradest ja kavaleridest. Mul on elu jooksul vähem austajaid olnud kui tal (kerge kadedusnoot!) ja selle põhjuseks on minu kesine suhtlemisoskus, mitte mingid välised tegurid :).

Huule- ja suulaelõhe ei ole üldjuhul mingi sügav puue, mis su elu täiesti tuksi keeraks, olenevalt lõhe olemusest on vajalikud mõned operatrsioonid, mida ilmselt praegu tehakse ka Eestis ning need lapsed ei kannate mingite erisuguste füüsiliste ja vaimsete häirete all.

Mu meelest on see üks kergemaid kaasasündinud defekte, mis võib lapsel olla. Abordiks kindlasti põhjust pole.

Jaksu teile!

Lihtsalt küsin, et millest see tuleb? Mis sellist asja pühjustavad?

loe netist:
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=11333786&categoryID=10474571&ndate=1128546000

http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=2705005&categoryID=10127217&ndate=1008540000

Tere!Olen ise sellega kokku puutunud.Mul oli ka pojal 15 aastat tagasi huulelõhe,suulaelõhet polnud õnneks.Aga minu soovitus on ka kindlasti alles jätta.Minu poeg on praeguseks 15 ja pole peaaegu arugi saada,et midagi sellist on olnud.Need kes ei tea ei saagi aru.Rääkima hakkas ilusti,hambumus on ok.Esimene opp oli meul siis,kui poja oli 5 kuud ja 10 päeva.Aga ise peab muidugi tugev olema.Alguses oli jah nats raske,leidsime sellise luti,et teised ei näinud midagi.Ja tegelikult olen õnnelik oma poja üle,täpselt samasugune laps nagu teised.Soovin Sulle edu ja rahulikku närvi.Palun jäta alles,usu mind Sa ei kahetse:))

kui ainult huule-ja suulaelõhe, siis sellepärast küll arst sul mõelda ei lase kas katkestada või mitte. kui ikkagi katkestamisest jutt oli, siis on ehk veel mingi viga lapsel? uuri korralikult järele, miks arst katkestamist pakkus.

hambumushäired on juhul kui ka suulaelõhe
huulelõhega on hambad OK

Minu lugupidamine Sulle teemaalgataja! Kahjuks leidub veel inimesi, kes võtavad inimlast nagu mingit lelu- kui ei meeldi, ei sobi, teeme lõpu peale. Mulle jääb siiani arusaamatuks, mille poolest sündinud lapse tapmine on mõrv ja poole raseduse pealt katkestamine mitte?
Nii palju on ju näidatud telekas jalutuid ja käteta andekaid, tublisi ja julgen öelda õnnelikke inimesi, kelle õnne meie "puudega" inimesed hinnata ei mõista. Kui inimesel ei ole piinavaid valusid, leiab ta elus ikka oma rõõmud. Soovin jõudu teemaalgatajale ja kuna Sa oled ise nii hea inimene, tuleb Su lapsest ka kindlasti kullatükk!

Tere, teen uurimustööd huule - ja suulaelõhede kohta, siin on väike 9 küsimusega küsitlus, suur tänu kõikidele vastajatele, iga vastaja on oluline :) http://connect.ee/uuring/290785582/

Oluline on, et teised uuringud ja proovid oleks korras.
Kui see pole raske sündroomiga kaasnev, siis see on täiesti elatav.
Mul on huule ja suulae lõhe. Enne laste saamist uurisin põhjalikult, kuna kartsin, et äkki on pärilik ja ei tahtnud et lapsi narrima hakataks.
Pärilik on see 5%. Terve inimese lastel on ka 5% võimalik, et mingi haigus võib olla.
Mul nüüd 2 tervet last, ideaalne mees 5 a, 2a oleme abielu. Plaane on veel. Magister lõpetamisel loodetavasti ja teenin elatist ise endale. Hääle kõla on veidi teist oodi, narrimistega sain ärevuse, kõne on veidi segane. Vahel pean asju üle kordama või teises sõnastuses, et end selgeks teha. Kõnekeskuses seega oleks raske töödata. Hambumis probleemid on väga väga suured ja hullud, kulutan suuri summasid hambaarstidele, kuna see diagnoos ei anna piisavalt soodustust.
Kui varakult ravida siis kõigil nii hulle Hambumus probleeme pole!
Infoks neile, kes veel satuvad otsima, lugema ja kaaluma selliseid asju.
E