Ühel hetkel avastasin, et päevad on juba nädal aega hilinenud.
Kuna lõpetasin kõigest mõni kuu tagasi pillide võtmise, muutus ka tsükkel veidi ebakorrapäraseks ning alati ei võinud kindel olla, millal need päevad just tulevad.
Täna tööle tulles läksin siiski apteegist läbi ning ostsin rasedustesti.
Apteeker vaatas sellise näoga, et "jälle üks õnnetu keerab enda elu tuksi."
Tegin siiski vapra näo ning üritasin oma värisevast häälest mitte välja teha.
Peas toimus täielik mõtete virvarr. Pigem ma vist ei soovinud emaks saada. Kogu see vastutus kohutas mind.
Kui jõudsin tööle, otsustasin, et parem juba kohe teada saada ning läksin testi tegema.
Viie minuti pärast oli kõik lõppenud.
Lillakas triip ilutses testi peal uhkes üksinduses, kinnitades, et ma pole rase.
Ka testi infovoldikust võis tumedalt trükitud kirjast leida lõpliku lause: Te ei ole rase.
Kõigepealt olin segaduses, siis veidi aega õnnelik. Nüüd olen täielikult masendunud.
Enne testi tegemist tundus, et lapse saamine paneks oma elule punkti. Et plaaniga ülikooli minna või niisama sõpradega lõbutseda võib hüvasti jätta.
Endalegi teadmata olen soovinud juba pikemat aega emaks saada.
Nüüd on hinges selline tunne, nagu mind oleks üksi jäetud.
Ei teagi kohe, mida peale hakata.

Kõigepealt mõtle asjad enda jaoks läbi. Mida sa kõigepealt tahad? Kui sul on kindel elukaaslane, kes ka soovib last on asi lihtne jää rasedaks!Ülikoolis saab käija ka lapse kõrvalt.Kõike jõuab teha! Olen ise kahe lapse ema ja ei kujuta elu ilma lasteta ette! Lapse sünd on imelisem asi siin ilmas.Ärge ainult kartke teda vastu võtta!