Kas see on normaalne, kui nüüd kus mu mees jah sõna ütles,hakkan mina pabistama.Olin juba vähemalt pool aastat täiesti arust ära,kui pidin jälle beebipille sööma hakkama,tundus tohutu enese piinamisena.Nüüd kui roheline tuli anti ,tuli minul väike värin sisse!Kuidas teil see tegemine käinud on?

Mul sama lugu. Võta julgus kokku. Enda tõelisest soovist annab alati märku kui linnas-külas-teles või kusiganes väikseid mudilasi näen.

Ma mõtlesin, et ei suudagi seda aasta algust ära oodata, mil võisin lapse saamisest mõtlema hakata. Hakkasime siis katsetama... esimesel korral näkkas. No imesta või surnuks!:)

Aga Sa ära TEE, vaid lihtsalt ära kasuta enam kaitsevahendeid- las Loodus ise otsustab, milla pessa munake tuleb....

Ma just nii mõtlesingi,et lihtsalt lõpetan pillid ära ja eks siis näis mis saab.Vahel aga ikka tekib väike värin sisse,eriti kui on saadud mürada ja mees pesema läheb.Siis järsku taban end jälle mõtlemast ,et appi kas nüüd!Tegelikult olen ikka vist selleks uueks kogemuseks valmis küll,pigem see uue asja teadmatus tekitab vähe hirmu.Päikest teile!

Algul on hirm jah, kuid siis selgub, et nii lihtsalt see asi alati ei lähegi. Ei esimesel, teisel, ega kolmandal korral.
Lõpuks tuleb välja, et ei kipugi jääma. Siis tuleb juba nutt kurku, kui jälle päevad hakkavad.