Tere! Olen 21 aastane tütarlaps. Kevadel lõpetan kooli ja käin tööl. Olen mehega 2 aastat koos elanud. (Tuttavaks saime kui olin 14) Viimasel ajal oleme hakanud lapse peale mõtlema. Kuna oleme mõlemad küllaltki heal järjel ja ka vanematelt on abi saada siis rahaline olukord ei tohiks küll takistuseks olla. Kuid nimelt on probleem selles, et ma kardan kohutavalt kui mitte öelda lausa paaniliselt sünnitust ja sellega kaasnevat valu. Äkki on keegi midagi sellist läbi elanud või oskab muidu aidata? Kõik vastused on teretulnud.

Võid ju lasta keisrilõike teha. Mina ka kardan sünnituse valu ja osalt on see ka hoidnud mind lapsesaamisest kui varem tahtmine oli.

oled veel nii noor, et võid lapsesaamisega oodata küll. seda enam, et kardad. kirjutad, et oled küllalt heal järjel ,miks sa siis vanemate toetusega kohe arvestad? ega sa seda last ju neile ei sünnita?
mis puutub sünnitamisse, siis nii hullud need valud nüüd ka pole!
ka mina kartsin, aga nüüd olen selle 3 korda läbi teinud ja elus pealegi! muide, sünnitasin esimest korda ka 21-selt.
tähtsaim aga on see, et küll iga asituleb siis, kuinselleks õige aeg on. nii sinulgi.

Oeh, sünnitasin 18 ja kardsin kah paaniliselt seda, aga ise sünnitasin ja polnud viga midagi, alguses ehmatasin ära kui valud hakkasid, aga ausalt öeldes oli see köki- möki. :)

Tänapäeval on olemas ka sünnitus tuimestusega. Selga pannakse tilguti, mis tuimestab valu vöökohast allpool. Nii saab sünitada teadvusel olles ja valutult. Asi oli keerulise nimega - epiduraalanalgeesia või midagi sellesarnast. Kasuta seda näiteks.

Sünnitusvalude hirmus sünnitamata küll jätta ei tohi. Inimesed taluvad valu erinevalt, kuid sünnituse on siiani kõik naised ära kannatanud.
Epiduraalanesteesiat on võimalik meil ka teha, ent selle võimalikkuse igal konkreetsel juhul määrab anestesioloog.

Kui teil on tõepoolest hirm sünntuse ees, siis soovitan teil eelnevalt palju lugeda ning rasedaks jäädes hakata käima perekoolis, võimlemas jne, et aktiivselt sünnituseks valmistuda. See aitab kindlasti hirmust üle!

..sünnitasin 17-aastaselt..hirm oli meeletu, kui rasedusest teada sain, aga kõhu kasvades kahanes paanika..pealegi sain aru, et ega see üle ei lähe..:))
..sünnitus polnud sugugi hull ja hetkel, mil tütreraasu nägin, olin maailma kõige õnnelikum noor ema..
..nüüd olen 30 ja unistan kolmandast lapsest.:))

sünnitasin 22a valu ei kartnud kui aga valud käes olid siis olid nad iga tahes hullemad kui üldse miski saab olla. Minule ei mõjunud ka epituraal. Sellepärast olen ka teiste lapse saamist edasi lükanud.Kuid igaühel on see täiesti erinev. Laps saa ikka.l

ma olin ka väga hirmul,kui olin rase.kuu aega enne sünnitust olin paar päeva haiglas isegi,nii õudne hirm oli.Siis kui sünnitusele minek oli ei olnudki nii jube kui arvasin ,valu vaigistamiseks sain kasutada mullivanni sünnitus möödus nii ruttu et aru ei saanudki.Ära karda ,pärast naerad ise ka et kardsid.

Minu tuttav sünnitas 13 tundi. Siis tekkisid tal krambid, kaotas teadvuse ja tehti keisrilõige. Ise ütles ka, et polnud üldse hull. Mul tulevad külmavärinad peale ainult mõttest sellisele sünnitusele. Kõigil ei lähe sünnitus nii lihtsalt nagu suur kakahäda oleks.

Mul üks tuttav sünnitas just hiljuti ja ütles, et ei julge teistele öeldagi kui kergesti kõik läks. Kohe alguses lasi selga süsti teha ja ainult viimane pool tundi kannatas natuke:)