Olen 22 aastane ja u. kaks aastat abielus ning me molemad abikaasaga unistame väikesest pojakesest voi tütrekesest. Aga mul on juba siis närvid läbi kui arsti eemalt näen. Ma kardan nimelt jubedalt vereproove ja süste jne. Ma pole juba ei tea mis ajast endale vereproovi teha lasknud. Süstist ma ei räägigi.
Niiet probleem selles, et kui ma juba vereproovi kardan, kuidas ma, siis sünnitusega hakkama saan? Loogiline, et kui rase olen, siis mingil kombel peab laps ikka välja tulema. Aga ma ei suuda ennast veenda ilma kaitsevahenditeta vahekorras olema. kas kellelgi on sarnane probleem olnud? Mida ma peaksin tegema?