Ma olen mõelnud, et kas suhkruhaigel naisel on ülepea mõistlik lapsi soovida/saada? Sest küllalt suure tõenäosusega on ju lapsed haiged ja nii see haigus edasi kandubki....
Ise jätkuvalt hädas kõikuva veresuhkruga, mida ei saa ka korralikuks diabeediks tunnistada ja mis lapse kandmiseks ilmselt isegi hullem on kui päris diabeet.

See on nüüd iga inimese enda sisetunde asi, sest tegelikult ei ole kellegi õigust keelata sulle lapsi.

Miks peaks väitma, et diabeetikute lapsed on haiged? Kui ema suudab end raseduse ajal kontrollida ja veresuhkurt normis hoida, on lapski terve. Pealegi näitavad uuringud maailmas, et diabeetikute lapsed ei põe diabeeti, pigem on tegemist eelsoodumusega, mis ilmneb üle põlve - st. ohustatud on pigem lapselapsed. Eelsoodumus on ka diabeetiku õdedel-vendadel, ning ka selles liinis võib hiljem diabeet välja lyya. Kas see siis peaks tähendama, et steriliseerida tuleks ehk kogu suguselts?

Tänapäeval on diabeedi ravimismoodused ning kontrollivahendid nii head, et rase diabeetik, mida veel 10-15 aastat ettegi ei kujutanud, ei yllata praegu kyll kedagi.

Diabeet ei ole elulõpp või surmaotsus, diabeet on pigem elustiil, ning ykski diabeetik ei pea elus millestki loobuma. Ka mitte lastest. Oluline on vaid hea kontroll oma haiguse yle.