Mis teie teeksite kui teie alaealine tütar tuleb üks päev ja teeb teatavaks et on beebiootel. lapsel isa ei ole ja ta üxi seda last ju üles ei kasvata. kas soovitate teha abordi või siis toetate igati?

sellest on siin varem ka juttu olnud - kõik nõuandjad sai laias laastus kaheks jagada - kes kukkus sõimama, et mis ta jäi rasedaks ja muidugi tehku abort ja teised püüdsid igati selgeks teha, et laps tuleb sünnitada ja vanemate, sõprade ja heade inimeste abil ka üles-kasvatada. Lapsevanemana on valik muidugi raske - niisama kõrvaltvaatajana on ju hea soovitusi jagada. Kaalu mõlemat varianti, pea nõu inimestega keda usaldad ja samuti konsulteeri arstiga (arstidega)kasvõi anonüümselt mõnes portaalis - (näit.www.kliinik.ee), millised on riskid, milline on tüdruku tervis, vanus, haridus, kui tugev natuur jne. see kõik ju loeb ja sina oled ju tal ainus hetkel. loodan, et teete koos õige otsuse.

Minul kui 4 lapse emal ei oleks küsimustki.Minu ema kasvatas üksi üles 4 last ja sai väga hästi hakkama.Minu isa suri kui väike vend oli poole aastane ja ma arvan,et üks alaealine võib olla parem ema kui keegi täisealine.Suur otsus.Olen abordi vastu ja loodan, et otsustate seda mitte teha.
Lisainfo:http://www.hosianna.ee/abort/

no kui laps tuleb minu kui lapsevanema juurde abi paluma, siis iialgi ei soovitaks ma aborti, vaid aitaks teda igati last kanda ja hiljem ka last kasvatada kui vaja. Mis ema see on, kes oma tütrele soovitab aborti, sest ise ei viitsi last aidata. Ikkagi sinu oma lapselaps ju. Küll tüdruk hiljem ka mehe leiab, kes on nõus tema ja lapsega elama ja neid aitama.

ma ei tea, kui just ise töötu juhtuks olema ja mees ka ning sada võlga kaelas, ei julgeks vast veel üht last hakata kasvatama. aga kui võimalusi on, siis miks mitte. kui tütar ei hoolikski lapsest (noor inimene -vaja peol jm. käia), siis ikkagi kasvataks, nagu enda tütart. saab vanas eas ka "emaks" olla.

Kõik oleneb sellest, mida te tütar ise asjast arvab. Ei saa teda selleks sundida. Las ta kaalub asja paar nädalat. Kuid toetage teda ikka. Õiendada pole mõtet. Mida see parandab.

Mul kaks tütart ja olen vaimu juba valmis pannud, et tullakse näiteks 16-aastasena ja öeldakse õnnetu (või siis mitte niiväga õnnetu) näoga, et ma saan vanaemaks. Igal juhul aitan lapse üles kasvatada. Loomulikult püüan kasvatada oma lapsi nii, et nad rasestumisvastastest vahenditest ja suguhaigustest oleksid teadlikud, aga elu lõpuni ei saa ju ka lapsel järgi käia ja igal pool kätt vahele panna. Juhtub paremateski peredes. Aborti ma küll ei soovitaks. Ja oma last välja ka ei viskaks, sõimata ta ka ei saaks. Tagantjärgi tarkus on teatavasti täppisteadus.

Minu ema karjus mulle kogu aeg näkku kui ma teismeline olin ja poistega suhtlema hakkasin-et mina sinu lapsi küll üles kasvatama ei hakka! On see siis ilus? Oma tütart küll pikalt ei saadaks, abort ei tuleks kõne allagi, ikka toetaksin igati.

Käisin seal veebilehel mida anu soovitas. Tõesti jube... Kui seda vaatad kaovad igasugused abordimõtted peast. Prrr...

Olen 18 ja rase ning veel yks aasta koolis käiia. ytlesin oma vanematele ja muidugi on nad pettunud veidi kuid siiski 6nnelikud ja aborti nad ei maininud. Nad on väga toeks ja ma näen praegu kuidas nad seda last armastavad. Iialgi ei tohiks yksiki lapsevanem oma last aborti tegema saatma. Sest abordi tegemine on yhe inimese tapmine ja sellel on palju halbu tagajärgi nii fyysilised kui ka vaimsed. Kui lasta oma lapsel aborti teha v6ite ka oma lapsest ilma jääda. &ige vanemlik suhtumine oleks, et oma last peab toetama igas olukorras. Soovitan minagi minna sellele lehele: http://www.hosianna.ee/abort/

toeta igati:)
Mul on sõbrannasid (koguni 3, erinevast perest) keda puberteedi eas kontrolliti, loeti päevikuid ja viidi iga kuu! günekoloogi juurde, et kontrollida, kas süütus on alles.
see on küll väga ekstreemne , aga samas, nii palju ikkagi, 3 inimest, jube lugu.
Kahjuks avaldab selline moraalitsemine ja usaldamatus mõju, et niipea kui võimalik, hakatakse sarvi maha jooksma. Ja saadakse palju valusaid kogemusi, enamasti vägivaldsete meestega. See vist sellepärast, et suhtlusstandardid ei ole välja kujunenud, kuna koolis ei lubatud poistega üldse suhelda...'
polnud küll päris teemassse, aga noh, nagu kogemus või nii:)

Ma ootan lausa sadistliku naudinguga L.-i kommentaari asjale.

:S


Aga laps tuleb loomulikult ilmale tuua! Mingit juttugi ei ole miskist abordist!

Kurat, kui minu ema, kes mu sünnitamise ajal oli verinoor, oleks teinud abordi, siis poleks mind siin!

Mis küsimus see üldse olla saab?!?!

"Kas teha aborti või mitte?" = "Kas tappa oma laps või mitte?"

Issand jumal!

mina sellisel juhul oma last sõimama küll ei hakkas ega midagi sellist ja oleks talle toeks, aga arvan et siiski soovitaksin aborti teha, kuna ta ei ole siiski veel valmis olema vanem kellelegi ja seda enam et veel meheta ka ja noore elu veel elamata, igal juhul räägiks temaga ja soovitaks aborti

Ma ei n6uaks aborti,kuid oleksin vaga-vaga kurb,kui mu tibuke peaks alaealisena rasestuma ilma,et oleks lapse kasvatamise eest endale kaasvastutust v6tvat isa.Tahan 6elda,et tytrekesest oleks lihtsalt kahju,kui sellises looduse poolt 6ilsas olukorrras ta jaab ilma mehelikust toest ja armastusest. Neiu peab ise otsustama ja ema ikka toetama,kui see materiaalselt vahegi v6imalik.

Minu ema küsis mu käest, mida ma teen, kuidas otsustan. Peale sundida midagi on vale, otsus tuleks teha koos, alaealise puhul. Sain emaks 15 aastaselt ja olen väga õnnelik, ülikoolis käin ja tööl, hakkama on alati võimalik saada. :)