Vaatasin eile saadet "Koosolek" ja seal oldi poolt ja vastu. Olen oma 4-kuusele küll kõik tasuta vaktsineerimised läbi teinud, aga kui kuulasin vastuseisu, hakkas hing kripeldama, ega ma oma pisikesele liiga tee.Vaktsiinid pidavat normaalimmuunsüsteemi segi lööma. Mida arvata?

Tänu vakstsineerimistele on maailmast kadunud mitmed väga ohtlikud haigused! Immuunsussüsteemi rikuvad paljud muuud asjad ka. Et vaktsineerimine midagi rohkem rikuks ei usu. Vene ajal vakstsineeriti pidevalt gripi vastu ja ma ei mäleta, et oleks selliseid puhanguid olnud, et klassid oleks tühjad olnud, või töökohal järsku inimesed massiliselt haiged. Mulle, minu mehele ja meie 3le lapsele, (2lapsel veel NSVL- aegsed kohustuslikud vaktsineerimised kõik tehtud) ei hakka ausalt öeldes mingid viirused külge. Kuigi on olnud väga lähedasi (haige eest hoolitsemine) kontakte puruhaigete (kindlalt viiruslik tõbi) pole haigus külge hakanud. Kes tahab oma nõrka immuunsust vaktsineerimise kaela ajada olge lahked. Vähene õues viibimine ja füüsilise koormuse puudumine on kindlalt palju suuremad immuunsuse vaenlased. Muide, meie pere tarvitab arstimeid väga äärmisel juhul. Üks lastest, juba ise ema, pole elus kordagi tõsiselt haige olnud, viimane on olnud oma 10 eluaasta jooksul 1kord tõsiselt haige ja see oli gripp.

ootan oma esimest beebit..ja oleme 100%kindlad abikaasaga et vaktsiine ei tee. miks? sest ikkagi on see loodusele vahele sekkumine. ja lapse organism on nii nörk..eriti esimesed 6 kuud. pealegi abikaasal olid igasugused haigused kui oli väike ja on suur vöimalus et need tulidki just nendest samadest kaitsesystidest. minul endal häda ei kedagi..aga tema tite aja haigused vötavad mind pölvest nörgaks. ja see on suur fakt millele ise toetun ja sellepärast ei lase teha yhtegi pookimist oma lapse peal. arvan et vajadusel jöuab neid ka hiljem teha! aga eks see ole igayhe oma valik!'
olen ka lugenud igasugu poolt ja vastu argumente. eks neid ole 50:50. igayks otsustagu ise. meie otsustasime ei kasuks!

Mind ei vaktsineeritud titena ja ka kooliajal oli millegipärast keelatud ja olin väga palju haige. Võib-olla just sellepärast. Kõik täpilised haigused said ära põetud ja veel igasugu muid lisaks.

Piret!Ära sa nüüd arva, et püüan sind hirmutada, aga kui su pisike beebi jääb lastehalvatusse, siis sa nead ennast surmatunnini, et oleksid saanud seda vältida. Mis sa arvad

See on puhas müüüt, et vaktsiinid nõrgestavad immuunsüsteemi.
Teadusuuringud seda ei näita. Tegelikkuses on hoopis nii, et lisaks kaitsele vastavate haiguste vastu on vaktsineeritud lastel väiksem risk rasket bakteriaalset nakkust saada (näiteks sepsist) ning esimese eluaasta jooksul põevad vaktsineeritud vähem külmetushaigusi.
Need tõsiasjad ilmnevad suure hulga laste võrdlemisel.
Alati on muidugi võimalik tuua mõnd ükskiknäidet vaktsineeritud lapsest, kes tihti põeb ja vaktsineerimata lapsest, kes terve kui purikas.Lapsed lihtsalt on erinevad.
Minu 2 lapsest mõlemad on ühtmoodi vaktsineeritud, aga üks neist põdes mitu korda kesskõrvapõletikku, teist aga ei võta ei ussi- ega püssirohi ega ükski viirus. Vaid tuulerõuged põdes palavikuga.

Loodusele vahelesegamata peaks naine sünnitama keskeltläbi kümme last ja matma neist kaheksa.
Kas te ikka tõesti ei taha loodusele vahele segada?

Ja tuletaks noortele mammadele meelde ka seda, et kui tütreke lapsena punetisi läbi pole põdenud (seda liigub vist üsna harva, sest suurem osa lastest on vaktsineeritud selle vastu), siis raseduse ajal punetiste põdemine toob kaasa sündimata lapse puude või isegi surma, oleneb sellest, millises raseduse astmes punetisi on põetud. Võib juhtuda, et laps sünnib küll näiliselt tervena, kuid mõne kuu möödudes kaob kuulmine ja nägemine täielikult.

No pole eriti tore kui laps jääb tuberkuloosi ,hepatiiti või meningiiti.Neaks ennast elu lõpuni.Kaks viimast olen teinud ise makstes.Parem karta kui kahetseda.Mulle ei tehtud vaktsiine ja olen kõvast haige olnud.Imikuna sain ka haiglast seetõttu tuberkuloosi-ei seda ma oma lapsele küll ei soovi.Ole nüüd mõistlik...

paljuid haiugusi enam polegi. ja sorry e´t julgesin oma arvamuse välja öelda. eestlased on ikka mega negatiivsed iga asja suhtes. oma arust seletasin miks ma ei taha...yldse mötetu vist yle seletada. kahju! :(

Haigustest, mille vastu imikuid ja suuremaid vaktsineeritakse, ei ole ehk tõesti ammu olnud lastehalvatust. Teised haigused on kõik alles olemas. Esimene vaktsinatsioon on tuberkuloosi vastu ja nagu sa ehk oled lugenud, on seda haigust aina rohkem. Kui teetanuse vastu vaktsineerimata, on vaja iga suurema trauma puhul karta või võtta vastu nn. erakorraline vaktsinatsioon traumapunktis jne.Vaata tõele otsa, me sekkume igal sammul nö.loodusele vahele, miks siis mitte sel puhul?

kuna punetised on ohtlikud vaid noore naise lootele, on selle vaktsineerimisega ju aega küll, ega kellegi laps siis lapseootel ole. poisslapse puhul pole sel vaktsiinil vist üldse olulist tähtsust ja tüdruku puhul pole ka kindel, kas titeeas tehtud vaktsineerimine ikka piisavalt pikaajalise kaitse annab. pealegi on ju võimalik enne planeeritud rasestumist vajadusel vaktsineerida.
B-hepatiidi levik pidavat toimuma verekontaktidega, ühiste süstalde kasutamisel ja seksuaalvahekorra puhul. kui suur on tõenäosus, et alla aastane laps narkot süstib või juhuslikus vahekorras on?
pealegi tehakse B-hepatiidi puhul umbes 13-aastaselt kordusvaktsineerimine, järelikult see vaktsiin ei anna piisavalt pikaajalist immuunsust.
tervest talupojamõistusest lähtudes võib mõne vaktsiiniga küll oodata, kuni laps pisut suurem ja tema loomulik immuunsüsteem välja kujunenud.

Aga seni kui ootad, et laps suuremaks saab, võib ta juba haiguse külge saada.

Olen B-hepatiidi puhul samamoodi mõelnud, et paras aeg teismeliseeas vaktsineerida, kuid teisest küljest-kui laps leiab õues süstla ja sellega ennast torkab (või torkab keegi teine), siis oleks hea küll ,kui vaktsinatsioon tehtud. Äkki laps ei ütle ka kodus midagi, muidu saaks kohe süstima joosta.

B-hepatiidi puhul ei tehta 13-aastaselt mingit kordusvaktsineerimist, kui 1. eluaastal on vaktsineeritud.
1. eluaastal on mõtet vaktsineerida just seepärast, et nii kujuneb tugevaim immuunsus selle haiguse vastu, mis kestab eluaegselt ja pole vaja kordusvaktsineerida.

Minul üks tuttav jäi raseduse ajal punetistesse ja tagajärjeks on pime ja ühest kõrvast kurt tüdrukuke. Tibu ise on imearmas, aga sellist saatust ei tahaks küll ühelegi emale. Minu laps sai kõik vaktsiinid mis siiani ette nähtud. Paraku võib tuberkuloosi saada kasvõi tänavalt. Minu poeg pole 1,5 aastat pärast sündi veel ühtegi tõsisemat haigust põdenud, kui väike nohu välja arvata. Olen kahe käe ja jalaga vaktsineerimise poolt.

Miks te siis muidu hambaarsti juures käite? Sekkute ju niimoodi samuti loodusele vahele.

Ühes "Kiirabihaigla" seerias oli ka juhus kus vanemad oli vaktsineerimise vastu seega lapsed vaktsineerimata, kui käisid Pariisis puhkamas sai poeg punetised külge ja suri. Vähe sellest et tal endal on oht raskesse haigusesse nakatuda, nakatunud olles on ta ohtlik ka juba kaaskodanikele. Tõepoolest, parem karta kui kahetseda. Te võite küll nüüd öelda et seriaalides on kõik lavastatud kuid keegi ei välista et ka päriselus võib nii minna.

Lausa uskumatu on lugeda kuidas te emad mängite oma laste saatustega. Kui on võimalik teha midagi, mis võtab riski oma last kaotada vähemaks siis peaks iga ema kahtlema seda ka tegema.
Punetiste vaktsiini poolt tasub olla nii poisi kui tüdruku puhul. Nimelt võib juhtuda, et kui te veelkord rasedaks jääte siis teie oma laps nakatab teid punetistesse. Seda vaktsiini võiks teha ~1 aastaselt.
Aga difteeria-teetanus-lastehalvatus vaktsiini kohapealt ei tohi isegi kahelda. Need on nii jubedad haigused, mis toovad endaga kaasa invaliidsuse või surma. Seega kuidas te saate kaaluda teha või mitte.
Miks paljusid haiguseid enam ei ole, just sellepärast, et enamus inimesi on vaktsineeritud.
Nii kurb kui rumal ema otsustab oma lapse tulevikku.