Lapse sünni registreerimine toimub perekonnaseaduse alusel.
Laps põlvneb emast, kes on ta sünnitanud ja isast, kes on ta eostanud. Kui lapse isa ja ema on abielus, siis võib ükskõik kumb vanematest 1 kuu jooksul lapse sündimise päevast minna lapsele nime panema.
Kui lapse isa ja ema ei ole abielus, peavad mõlemad vanemad perekonnaametniku juuresolekul allkirjaga kinnitama:
ema kinnitab, et see on minu lapse isa ja isa kinnitab , et sellel emal sellel päeval sündinud laps on tema laps - perekonnanime võivad vanemad valida kas isa või ema oma.
Kui noor ema ei teata tegelikule lapse isale lapse sünnist ja otsustab registreerida lapse vallasemana, siis ta võtab oma lapsel terveks eluks ära võimaluse omada isa (koos ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga). Sünnitunnistusele võib vallaslapse puhul kirjutada lapse isa nime ema ütluse järgi. Kuid see on ema perekonnanimega ja ilma isikukoodita - niisugust isikut reaalselt ei eksisteeri.
Ja tegelikult on suur vahe, kas lapsel on isa või ei ole. Eesti dokumentides ei kasutata enam isanime, ni et "mängu isa" nime ei soovita kindlasti panna.
Miks?
Ei tea ju, kuidas elu edasi läheb, mõne aasta pärast leiad ehk mehe , kes on nõus Sinu lapsele isaks olema. Sel juhul on tal võimalus Sinu laps lapsendada, ja kui isa koht sünnitunnistusel on tühi, on võimalik kohtuotsuse alusel see koht täita reaalselt eksisteeriva inimese nimega.