Mina andsin puht mugavusest täiega 1 aasta ja siis veel aastakese otsa vahel harva. Laps haige olnud vaid 2 korda 2 aasta jooksul. Aga arstid soovitavad 6 kuud vähemalt anda. Minu naistearst ütles minu kauaaegse tissitamise kohta, et sinu laps hakkab sind küll kõvasti armastama.

Ma toitsin 1a.6k. Sõi ka teist toitu kõrvale, aga magama meeldis jääda tissi otsas.

andsin samuti 10 kuud, aga, kui laps juba kõnnib ja hambad suus, ei ole see enam eriti tore tegevus.

Minu tutvusringkonnas on nii palju erinevaid juhtumisi rinnaga toitmisega seoses. Nt üks laps ei saanud üldse rinnapiima ja esimese kahe eluaasta jooksul on olnud korra nohus. Teine sai esimese eluaasta kogu aeg rinnapiima ning oli sellele vaatamata vähemasti korra kuus haige. Üks ema ei saanud ise absoluutselt mitte midagi süüa, kõik tekitas lapsele gaase. Asendas siis rinnapiima asendajaga ja pole mitte ühtegi probleemi sellest alates olnud.

Seega ma leian, et ei tohiks kedagi hukka mõista oma otsuste pärast. Iga ema käitub ikka vastavalt oma võimalustele.

4 kuud, sest minu laps võttis kaalus juurde peale 1. elukuud vaid 400 grammi kuus, mida on selgelt vähe.

Arst ütles, et tal on lihased hästi nõrgaks jäänud ja imetamisnõustaja, kes on hästi loodusliku lähenemisega, ütles ka, et 400 grammi mitu kuud järjest on tõesti vähe.

Andsin pudelit juurde, mille peale laps võõrdus rinnast.


Aga ma tean süüdalsi kah: lutt ja aegajalt(no u. 1* nädalas 1 söögikord pudelit!


Järgmisele lapsele ei näita ei lutti ega lutipudelit kaugelt ka mitte !:)

Kusjuures käisin rasedana imetamisloengus, aga ma TÕESTI EI USKUNUD, et tavaline lutt võib teha nii palju kurja, sesmõttes,et laps ei stimuleeri piisavalt rinda, kui kutti anda.


tagantjärgi tõesti kasvõi imetaks 24/7, aga ei MINGIT LUTTI! :)

minu vanem tirts sai 1,5 a. Ta lihtsalt ei suutnud olma olla, muidugi sai ta vaid enne tuttu minekut. Kuna hakkas hammustama, ei tahtnud ma enam end kiusata. Nüüd teinegi sai u 1,5 a. Püüdsin lõpetada, aga ikkagi käib suur võitlus- kumb peale jääb (st. kas annan järgi ja ta saab oma tahtmise :) )

Tissitamine on hea nii lapsele kui ka emmele- tekib hea emotsionaalne side. See aeg on ainult teie 2 päralt. Pudeliga võib juhtuda see, et paned voodisse ja ise teed midagi muud...

Minu tuttaval laps 2 kuuselt keeldus tissi võtmast päevapealt! emma nuttis ja läks poodi pudeli järele...

Samas on üks emme, kes andis 2 aastani.

Lutt ja lutipudel ei ole nüüd küll kindlad süüdlased. Oleneb ikka lapsest, meie laps (ja paljud teised lapsed, keda tean) söövad pudelist ja rinnast ning lutsivad lutti ka. Kui mind pole olnud mitu söögikorda ja on pudelist söönud, siis varem oli ka, et tahaks õhtul ka pudelit, mitte tissi (pudelist tuleb ju paremini), aga kuna ma ei andnud järgi, siis nüüd on nõus kõigega.

Muuseas, võrdlesime just ühe emmega, kelle laps lutti ei võta (minu oma võtab), ma olen ikka väga või sees.


Muuseas, see tissistreik (et keeldub võtmast) on umbes kahe-kolmekuuste puhul levinud. Meil käiski päeval söömine nii: tiss suhu, kaks ampsu, uääää, lutt suhu, rahunes maha, tiss suhu, kaks ampsu, uääää, lutt suhu, rahunes maha, tiss suhu, kaks ampsu... jne.

Ma tean, et lutt ja lutipudel ei ole ALATI süüdlased, kuid usun, et meie juhtumil olid.


Seega, järgmisega lihtsalt ei tee enam nii, proovime teisiti.

Ja see ei olnud mingi streik, laps ei võtnud rinda suhugi mitte, lõi pea kuklasse. Jootsin tassist jne(imetamisnõustaja ütles, et pudelit mitte anda, aga kui laps ikka tunde ja tunde keeldus isegi rinda suhu ka võtmast, siis sai pudeli suhu.


Proovisime järgmine päev veel- nii kui rinna lõhna tundis, hakkas karjuma ja läks hüsteeriasse, ega rahunenud enne, kui sai pudeli, või panin voodisse, st. sai aru, et rinna ohtu enam pole :D


Enne ei uskunud seda, nüüd usun küll(Seda, et lapsed võivad võõrduda.)

Mul 6 kuud ainult rinda ja siis hakkasin juurde andma, algul banaani, siis muid asju.
Rinda sai 1 aasta ja 3 kuud. siis ei olnud nagu huvitatud itsitas ja hammustas ja lõpetasin ära. Pärast mõtlesin, et oleks võinud veel anda.
Olen tavaolekus võrdlemisi olematu rinnapartiiga, aga lapse jaoks jatkus. Lesisin nagu emakass ja lasin piimal tulla.

Minu laps sai rinnapiima kõigest kaks-kolm nädalat. Algul oli piima piisavalt. Siis hakkas tasapisi vähemaks jääma. Öösel ei olnud praktiliselt midagi lapsele anda ja võtsin kunsttoidu juurde. Räägitakse et esimese lapsega ei pruugi piima piisavalt olla, ei oska äelda kui tõsi see on aga alati ei pea põhjuseks olema et ei viitsita anda. Annaksin talle heameelega rinnapiima kui seda ainult oleks. Igasugused teed imetavatele emadele, ohtralt juua ja tihe tissitamine ei aidanud. Kunsttoiduga leppis laps ilusti ja gaasivaludest krampis ta ka ei ole. Ärge mõistke hukka emasid kes EI SAA rinda anda.

esialgu jutt varasematele emadele!!!!minu vanem laps on 7-aastaneja ta sai rinda 18 kuud.on igati terve tüdruk
,kui haigus külge peaks tulema siis päevaks kakeks ilma rohuta!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!samas on tutavate apsi kes on kunst toidul ja põevad haigusi palju hullemalt!!!!rinnapiim on veel ainuke kus pole säilitus aineid ega kemikaale!!!!!HOITKE OMA PISIKESI!!!!!!!!!!!

minu laps on 9aastane.Rinda sai ta 2a ja 2kuud.on olnud tugeva tervisega tüdruk.rinnad koledaks ei läinud,sest kandsin rinnahoidjat koguaeg.kui rinnahoidjat ei kanna siis venivad nad välja.

Kui imetamine on valus siis ei pea kannatama valu !!!! Ja üksgi ema ei ole halb kui beebi saab lisa toitu..

1. sai 2. eluaastani, 2. sai 1,3 aastat ja 3. sai vaid 1,5 kuud, kuna mul kadus piim lihtsalt ära ja polnud muud valikut, kui rpa peale üle minna. No oli see alles tegu, et last lutipudelist sööma saada ja leida see õige lapsele :S Soovitan aastani anda, sest see tugevdab immuunsüsteemi, aga eks see ole iga ema enda valaik, kaua annab.

Kui siin järelkommida ühte, mida kauem anda lapsele rinda, seda tervem laps on, siis võiks selle õigsust kinnitada, oma ühe lapse järgi vaid. Poiss, kes on 12 aasta jooksul vaid mõned korrad haige olnud. Uskuge või mitte, sai peaaegu 2 aastat rinda. Kesmine, nojah, sai üle aasta, on pärsi palju haige, kuid läks lasteaeda ka juba 1a 3k vanuselt. Plika, kes pole üldse rinda saanud, on üllatavalt terve olnud 2,5 eluaasta jooksul. No võta kinni, mis õige ja mis vale.

Toitsin alati rinnakummiga, vahepeal andsin ilma rinnakaitseta, siis tuli rinnapõletik, siis ikka jätkasin imetamist juba katsmega. Kokku sai rinnapiima u 1,3 aastat

Alguses paar nädalat oli vist jah veidi valus imetada. Määrisin mingi kreemiga, see vist oli mingi rasv, kas hanerasv või muu

Väljavenimine ei sõltu rinnahoidja kandmisest, see pigem soodustab. Mõnel lihtsalt vajuvad ja kõik.

Mis see sinu asi on, mis põhjustel keegi rinda ei anna? Kes annab paar kuud, kes paar aastat, kes ei anna üldse. Ma ei saa aru, kuidas see sinu suurt ahtrit torgib?? Sina vaata parem kuidas oma laps üles kasvatatud saad.

Väga kummaline on teistelt nii isikliku asja kohta seletusi nõuda.

NB! Esimene laps sai 3 kuud rinda - terve elu terve kui purikas, väga tugeva tervisega, haigeks jääb väga harva ja kui jääbki, siis põeb selle kiiresti ja kergelt läbi. Teine laps sai rinda 1,3 aastat - tema tervist ei anna esimese lapsega võrreldagi: tihti haige ja nõrga tervisega. Lihtsalt ongi immuunsüsteem nõrgem. See on juba ammu teada, et immunsüsteem on geenides, mitte ei sõltu mingist rinnapiimast ja selle kogusest. Kolmas laps sai rinda 6 kuud ja lõpetasin lihtsalt ära, sest kauem seda teha pole mingit pointi. Kui sa oled laisk ja mugav, siis võib muidugi kauem edasi lasta. Mingit lisaväärtust lapsele aga ei too.

sa oled ikka jube tark omastarust. Tegelikult sa seda pole. Mina arvan küll et õige ja kasulik on imetada üle 6 kuu

Sinu aru saamine rinnaga toitmisest on küll ikka väga nadi. Rinnapiim on ju see, mis anna väiksele ilmakodanikule kõik vajalikud ained, tõstab tema immuunsust. See, kui Sa annad talle kohe sünnist alates või varastel elukuudel rinnapiimaasendajat, on üks lahendustest sel juhul, kui rinnapiima ei ole, on vähe või ei tohi seda laps saada, kui ema tarbib nt, mõnda tugevat ravimit.

Ma toitsin last rinnapiimaga 4 kuud ja siis läksin lõplikult üle rinnapiimaasendajale. Meil laps lihtsalt karjus näljast 4 kuud, kuigi istus kogu aeg rinna otsas. Lõpuks olin mina, mees ja beebi hullumas. Kui läksime üle rinnapiimaasendajale, siis sai kõik korda. Laps hakkas korralikult magama, muutus rahulolevaks ning ta on õnneks väga tugeva tervisega. Kui mõni sõbranna väga muretseb iga nohuse inimese pärast, kellega ta laps kokku puutub, siis ütlen ausalt, enne jään mina haigeks, kui meie laps. Usun, et laps on lihtsalt väga head tervisegeenid saanud.

2 last, esimene sai rinda 2 aastat, teine 2,5 aastat. minul õnneks piimakaudmise stressi pole olnud, ma lihtsalt võtsin kõike nii vabalt, olin ka muidu rõõmsameelne. lapsed on mõlemad üsna terved olnud, mõned nohud aastas. aga nad on ka kodused lapsed, laulringid ja mänguplatsid ikka, aga lasteaias nad käinud pole. kui piima on, soovitaks küll 2.eluaastani anda.