Tere, kas kellelgi on kogemusi downi sündroomiga lapse kasvatamisel? Kirjutage millal tulid hambad, millal istuma hakkas, millal roomama jne.

Hammaste tulek ja roomama hakkamise aeg on downi sündroomiga lapse puhul küll üsna teisejärguline asi....kõige tähtsam on nende vaimset ja pshühhomotoorset arengut arendada..enamus sellest, mis tavalapsel iseenesest areneb, tuleb nende puhul täiskasvanu poolt stimuleerida ja suunata. Just vaimse arengu koha pealt..hambad kasvavad ka downidel iseenesest.

eripedagoogi vastus on küll väga jäme. Inimene muretseb lapse pärast. Kulla eripedagoog, see vaimne areng on muidugi tähtis aga oluline on ju ka, et lapsel oleks hambad suus ning ta suudaks liikuda! Arvan, et lapsevanema jaoks on hoopis see downi sündroom teisejärguline, pigem peaaasi, et inimesehakatisel oleks vajalikud jäsemed küljes ja aju, mis enamvähem funksioneeriks. Ülejäänud arengut annab suunata sobival ajal aga, kui ikka kahe aastasel pole veel hambad suhu tulnud vöi ta ei suuda peadki tösta siis järelikult on tal peale downi sündroomi veel miski viga. Endal mul kahjuks lapsi pole ja tutvusringkonnas puudega lapse vanemaid ka mitte siis ei oska eriti aidata. Aga pidin lihtsalt kommenteerima, sest eelmise kommenteerija vastus oli minu meelest väga ebaprofessionaalne.

Eripedagoog, kui ma kasvatan downi sündroomiga last, siis ma tean väga hästi mis ma tegema pean jne. Ma lihtsalt küsisin teiste downi kasvatavate emade käest neid asju. Lihtsalt soovin teada millal sellised asjad tulevad. Ei tasu kohe mingit kõigeteadjat mängida ja arvata et ma ei ole kursis downi sündroomiga laste arengu ja muude asjadega.

mädchen Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> eripedagoogi vastus on küll väga jäme. Inimene mur
> etseb lapse pärast. Kulla eripedagoog, see vaimne
> areng on muidugi tähtis aga oluline on ju ka, et l
> apsel oleks hambad suus ning ta suudaks liikuda! A
> rvan, et lapsevanema jaoks on hoopis see downi sün
> droom teisejärguline, pigem peaaasi, et inimesehak
> atisel oleks vajalikud jäsemed küljes ja aju, mis
> enamvähem funksioneeriks. Ülejäänud arengut annab
> suunata sobival ajal aga, kui ikka kahe aastasel p
> ole veel hambad suhu tulnud vöi ta ei suuda peadki
> tösta siis järelikult on tal peale downi sündroom
> i veel miski viga. Endal mul kahjuks lapsi pole ja
> tutvusringkonnas puudega lapse vanemaid ka mitte
> siis ei oska eriti aidata. Aga pidin lihtsalt kom
> menteerima, sest eelmise kommenteerija vastus oli
> minu meelest väga ebaprofessionaalne.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Downi sündroomiga lapse hambad võivad suhu tulla hiljem, aga võivad ka samaaegselt norm lastega.
Roomama, kõndima, istuma jne muu füüsiline areng, hakkab laps tavaliselt hiljem, kuna tema lihastoonus on väga madal. Selle turgutamiseks on head igasugused veeprotseduurid, mashaasid, võimlemine.
Lapsel võib olla väga suur kõne defekt või siis kõne üldse puududa.
Lapse aju ja mõistuse osas aga eriti midagi muuta ei saa kuna jääb toimetuleku tasemele ja koolis õppimine oleks eriõppekavaga. Palju logopeedilist abi ja füsioteraapiat. Üldiselt on selline laps mõnes mõttes ka nutikas ja üllatab meid asjadega, mida me ise ei oska arvatagi. Tõenäoliselt aga vajab eluaegset kõrvalabi.

Lapse emal on mõistlik teha läbi kõik vajalikud uuringud mida arst määrab ja vormistada lapsele puue (sügav puue). Hakkab saama sügava puudega lapsevanemale ja lapsele määratud toetusi, soodustusi. Teha ära ka rehabilitatsiooniplaan mille alusel saab tugiteenuseid (logopeed, füsioteraapia, vesiravi).
Kui last on kasvatatud 18 eluaastani siis saab lapse kasvataja 5a varem pensionile jääda

Mina müüsin oma downi sündroomiga lapse maha.

Mdea adopt