Beebi
sünnitunnistusest
| põrnikas 30. september 2003, kl 12.59 |
tahaksin teada, et kuidas saab lapse sünnitunnistusele kanda isa andmeid, kui ei ole teada tema isikukoodi ehk siis isa on minul endal teada aga kuna me koos ei ela ega hakka ka elama siis tahaksin et ta oleks lapse sünnitunnistusel ikkagi olemas. noh nii igaks juhuks, kui minuga peaks midagi juhtuma, siis on tal ikkagi ametlikult isa olemas. kas keegi oskaks aidata või on kellelgi endal sarnane juhus olnud
| jah 30. september 2003, kl 13.36 |
| põrnikas 30. september 2003, kl 13.41 |
| n28 01. oktoober 2003, kl 11.56 |
1.Üksikema oled sa siis kui lapse isa nimi on kantud sünnitunnistusele sinu ütluste alusel, isikukoodi sa ei peagi teadma. Toetus on vist (kui ma ei eksi) 1150.- kuus kuni lapse 3a saamiseni, edasi 150.-kuus.
2.Isa on tuvastatud siis kui lapse isa annab allkirja vastavale paberile et tema on isa, siis ei ole sa üksikema ja saad toetust 750.- kuus kuni lapse 3a saamiseni, edasi 150.- kuus.
2.Isa on tuvastatud siis kui lapse isa annab allkirja vastavale paberile et tema on isa, siis ei ole sa üksikema ja saad toetust 750.- kuus kuni lapse 3a saamiseni, edasi 150.- kuus.
| segadus 02. oktoober 2003, kl 15.45 |
| head 03. oktoober 2003, kl 09.32 |
| üksikema 03. oktoober 2003, kl 18.21 |
Üksikema toetus on 300.- kuus. S.t mina saan praegu kuus kokku 1150.-, millest 150.- on lapse raha, 300.- minu kui üksikvanema toetus ja 700.- alla 1-a lapse eest.
Isadus sünnitunnistusel: kui tahad isa nime sünnitunnistusele, peab mees vormistamisele kaasa tulema. Kui üksi lähed, siis ema üteluse järgi pannakse kirja mehe eesnimi ja perekonnanimeks pannakse naise perekonnanimi. Nii et paberil tekib olematu inimene. Sellise variandiga saad ka veel üksikema toetust. Kui mees kaasa tuleb, siis jääd oma 300.- kuus ilma.
Isadus sünnitunnistusel: kui tahad isa nime sünnitunnistusele, peab mees vormistamisele kaasa tulema. Kui üksi lähed, siis ema üteluse järgi pannakse kirja mehe eesnimi ja perekonnanimeks pannakse naise perekonnanimi. Nii et paberil tekib olematu inimene. Sellise variandiga saad ka veel üksikema toetust. Kui mees kaasa tuleb, siis jääd oma 300.- kuus ilma.
| be 06. oktoober 2003, kl 10.33 |
Minu lapsel isa nimi küll sünnitunnistusel, aga isikukoodi ei ole, sest mehel ei olnud siis veel eesti pass käes. Nüüd aastaid hiljem mõtlesin, et lasen isikukoodi ka sünnitunnistusele panna, aga öeldi, et pole mõtet, saad õige tunnistuse asemele dublikaadi ja vahet pole niikuinii kas see isa isikukood on seal või mitte. Sellise sünnitunnistusega lapsi pidi palju olema.
Kui lapsele aga isa nime tahad, siis peab jah mees tulema ja avalduse kirjutama, et tunnistab lapse omaks.
Kui lapsele aga isa nime tahad, siis peab jah mees tulema ja avalduse kirjutama, et tunnistab lapse omaks.
| lo 06. oktoober 2003, kl 11.45 |
| Nimepanija 09. oktoober 2003, kl 15.46 |
Lapse sünni registreerimine toimub perekonnaseaduse alusel.
Laps põlvneb emast, kes on ta sünnitanud ja isast, kes on ta eostanud. Kui lapse isa ja ema on abielus, siis võib ükskõik kumb vanematest 1 kuu jooksul lapse sündimise päevast minna lapsele nime panema.
Kui lapse isa ja ema ei ole abielus, peavad mõlemad vanemad perekonnaametniku juuresolekul allkirjaga kinnitama:
ema kinnitab, et see on minu lapse isa ja isa kinnitab , et sellel emal sellel päeval sündinud laps on tema laps - perekonnanime võivad vanemad valida kas isa või ema oma.
Kui noor ema ei teata tegelikule lapse isale lapse sünnist ja otsustab registreerida lapse vallasemana, siis ta võtab oma lapsel terveks eluks ära võimaluse omada isa (koos ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga). Sünnitunnistusele võib vallaslapse puhul kirjutada lapse isa nime ema ütluse järgi. Kuid see on ema perekonnanimega ja ilma isikukoodita - niisugust isikut reaalselt ei eksisteeri.
Ja tegelikult on suur vahe, kas lapsel on isa või ei ole. Eesti dokumentides ei kasutata enam isanime, ni et "mängu isa" nime ei soovita kindlasti panna.
Miks?
Ei tea ju, kuidas elu edasi läheb, mõne aasta pärast leiad ehk mehe , kes on nõus Sinu lapsele isaks olema. Sel juhul on tal võimalus Sinu laps lapsendada, ja kui isa koht sünnitunnistusel on tühi, on võimalik kohtuotsuse alusel see koht täita reaalselt eksisteeriva inimese nimega.
Laps põlvneb emast, kes on ta sünnitanud ja isast, kes on ta eostanud. Kui lapse isa ja ema on abielus, siis võib ükskõik kumb vanematest 1 kuu jooksul lapse sündimise päevast minna lapsele nime panema.
Kui lapse isa ja ema ei ole abielus, peavad mõlemad vanemad perekonnaametniku juuresolekul allkirjaga kinnitama:
ema kinnitab, et see on minu lapse isa ja isa kinnitab , et sellel emal sellel päeval sündinud laps on tema laps - perekonnanime võivad vanemad valida kas isa või ema oma.
Kui noor ema ei teata tegelikule lapse isale lapse sünnist ja otsustab registreerida lapse vallasemana, siis ta võtab oma lapsel terveks eluks ära võimaluse omada isa (koos ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga). Sünnitunnistusele võib vallaslapse puhul kirjutada lapse isa nime ema ütluse järgi. Kuid see on ema perekonnanimega ja ilma isikukoodita - niisugust isikut reaalselt ei eksisteeri.
Ja tegelikult on suur vahe, kas lapsel on isa või ei ole. Eesti dokumentides ei kasutata enam isanime, ni et "mängu isa" nime ei soovita kindlasti panna.
Miks?
Ei tea ju, kuidas elu edasi läheb, mõne aasta pärast leiad ehk mehe , kes on nõus Sinu lapsele isaks olema. Sel juhul on tal võimalus Sinu laps lapsendada, ja kui isa koht sünnitunnistusel on tühi, on võimalik kohtuotsuse alusel see koht täita reaalselt eksisteeriva inimese nimega.
| kogemustega 17. oktoober 2003, kl 11.31 |
mul on 2 last. 1. isanimega =150eek 2. vallaslaps=1500eek.(pole veel 3) vahe on ikka suur ja ma oma otsust ei kahetse. kahetsen hoopis et esimese isanimega tegin. panin isa eesnime ja oma perenime. kui riik leiab et 150 on lapsele kuus küll peab igaüks vaatama kuidas ise hakkama saab. lapsele on isa tähtis kui reaalselt olemasolev mitte kui paberil olev nimi.
Lisa postitus