Elu siis selline ,et lapse sündides oli mees justkui vaimustuses oma lapsest aga ,mida aeg edasi ,seda rohkem ta lapsega koosolemisest võõrdus.Teisest küljest jälle ähvardab lapse ema ,et too oleks ikka viks ja viisakas tema lapsega ja hoiaks nagu kullatera.Kas pole siis õigem,kui mees ohjad endale haaraks ja ise oma lapse kasvatuse üle võtaks.Ähvardustest pole kasu ,lapsel on isa vaja.
Mine tea,ehk teine pere veel mehel olemas ja nüüd ei tea,kuidas aega jagada ühe või teise vahel.Mis toimub selle mehe peas ja teeb tema käitumise ettearvamatuks? Leidub kellegil kogemusi ,kus mees elanud kahte pereelu ja ,mis märgid avalduvad mehe käitumises?