Hüperaktiivsed on ka täiskasvanud, ainult et nad oskavad seda rakendada teistmoodi. Mõni matab end ööpäevaringsesse töötegemisse, mis on vigu täis ja ebaproduktiivne, sest ei suuda vajalikul määral keskduda. Mõni käib trennis, sest peab pidevalt ringi kargama, selle all kannatab perekonnaelu, sest inimest pole õhtuti kunagi kodus. Mõni alustab pidevalt uusu ettevõtmisi, jätab need aga pooleli. Mõtteid on musmiljon ja tavamõistusele arusaamatusega ta haagib neid üksteise külge, mis tähendab kokkuvõttes seda, et tal on käsil mitmeid asju ja kõik pooleli. Pealtnäha tegus mulje inimesest, tegelikult aga suutmatus asju tööle lükata ja neid töös hoida toimivana.