Väikelaps
antibiootikumid
rebeca 13. jaanuar 2006, kl 21.08 |
arvaja 13. jaanuar 2006, kl 21.39 |
Tere!
Olin lapsega haiglas, paraku kopsupõletikuga ja süstiti antibiootikume sisse. Minu lapsele mõjus see nii, et tegi kõhu kohutavalt lahti, et ma muud ei saanudki teha kui vahetasin mitme vurtsu järel mähkmeid. Siis anti Gefiluse kapsleid, mis kinni pidid tegema - pean ütlema, et minu lapsele ei mõikanud. Laps sai nädala süste, siis saime koju, loodetavasti pole nendest tõsisemaid tagajärgi tulemas. Aga kodus sai kõht kohe korda kui kogu reêiimi, mida 4kuud jälgisin, taastasime.
Olin lapsega haiglas, paraku kopsupõletikuga ja süstiti antibiootikume sisse. Minu lapsele mõjus see nii, et tegi kõhu kohutavalt lahti, et ma muud ei saanudki teha kui vahetasin mitme vurtsu järel mähkmeid. Siis anti Gefiluse kapsleid, mis kinni pidid tegema - pean ütlema, et minu lapsele ei mõikanud. Laps sai nädala süste, siis saime koju, loodetavasti pole nendest tõsisemaid tagajärgi tulemas. Aga kodus sai kõht kohe korda kui kogu reêiimi, mida 4kuud jälgisin, taastasime.
rebeca 13. jaanuar 2006, kl 21.49 |
meil asi nii hull ei ole .õigemini ei ole kunagi aru saanudki ,et mingit halba mõju avaldaks,aga kuna praegu peab kõrvapõletiku tõttu võtma(amoxicilin)siis hakkas huvitama miks nii maha laidetakse.kas kellegil ka pikemas perspektiivis on komplikatsioone tekkinud.nüüd mõni kindlasti leiab ,et ma olen ikka hull rongaema.
rebeca 13. jaanuar 2006, kl 21.58 |
madleen 14. jaanuar 2006, kl 01.26 |
Kergekäeliselt võetud antibiootikumid mõjuvad halvasti igaühele, mitte ainult lastele. Antibiootikumidega saab ainult bakterite vastu. Haigusi, mida põhjustavad viirused, nagu näiteks gripp, paragripp, kurguvalu ehk neelupõletik, köha jm, antibiootikumidega ravida ei saa. Aga näiteks kopsupõletiku puhul on vajalik antibiootikumiravi.
Kui liiga tihti kasutada antib., siis organism muutub nõrgemaks, vastupanu haigustele väheneb või nagu arstid ütlevad - antibiootikumid kahjustavad organismi mikrokeskkonda ja tasakaalu.
Neid tuleb võtta vaid siis, kui tõesti väga vaja - kui bakteri poolt põhjustatud haigusest muud moodi lahti ei saa.
Ise olen oma lastele andnud antibiootikume vaid üksikutel juhtudel ja nõudnud arstilt nõrgema toimega rohtu. Olen ka antibiootikumiravist loobunud, kuigi arst seda pakkus ja saanud lapse kenasti terveks.
Kui liiga tihti kasutada antib., siis organism muutub nõrgemaks, vastupanu haigustele väheneb või nagu arstid ütlevad - antibiootikumid kahjustavad organismi mikrokeskkonda ja tasakaalu.
Neid tuleb võtta vaid siis, kui tõesti väga vaja - kui bakteri poolt põhjustatud haigusest muud moodi lahti ei saa.
Ise olen oma lastele andnud antibiootikume vaid üksikutel juhtudel ja nõudnud arstilt nõrgema toimega rohtu. Olen ka antibiootikumiravist loobunud, kuigi arst seda pakkus ja saanud lapse kenasti terveks.
mina ka 14. jaanuar 2006, kl 10.22 |
rahu 14. jaanuar 2006, kl 20.40 |
infektsionist 15. jaanuar 2006, kl 15.31 |
Nojah, eks ole tegelikult üle paisutatud see jutt antibiootikumide kahjulikkusest. Pole õige väita, et antibiootikumravi nõrgestab organismi ja vähendab vastupanu, eks see ole ikka haigus ise, mis nõrgestab.
Põhipoindid:
1. palju haigusi, mille korral tavapäraselt on antibiootikume kasutatud, paranevad niisama hästi või praktiliselt niisama hästi ilma antibiootikumideta! Eelkõige jutt siis viirushaigustest: nohu, köha, bronhiit; aga ka suur osa (kuid siiski mitte kõik) kõrvapõletikest, põskkoopapõletikest. Ja kui paranemises vahet pole, siis pole ju vaja rohtu asja eest teist taga võtta! See on kõige olulisem point!
2. antibiootikumid mõjuvad mikroobidele. Olenevalt antibiootikumist mõjutavad nad ka meie enda kehaomast mikrofloorat - seetõttu võibki näiteks kõhu lahti lüüa (näiteks pentsilliin soole mikrofroorat praktiliselt üldse ei mõjuta, amoksitsilliin aga rohkem - seetõttu amoksitsilliini tarvitamise küllalt sagedaseks kõrvalmõjuks on kõhulahtisus/kõhukorratus) . Tegelikult pole sellel kõrvalmõjul üldiselt mingit pikaajalist mõju meie tervisele, v.a. allergilise eelsoodumisega lastel võib mõnevõrra suureneda allergiahaiguse tekke võimalus. Mikrofloora endine seis taastub kiiresti. Nii et see on mõneti ülepaisutatud hirm (ja müügiargument kõikvõimalike biojogurtite jms turustamiseks, kuigi pole tõendatud, et nende kasutamine vajalik ja/või kasulik oleks).
3. eri antibiootikumidel on eri kõrvaltoimed, Siin eespool nimetati, et hambad võivad kollaseks muutuda. Nii ja naa - see kõrvalmõju on ainult tetratsükliinirühma antibiootikumidel (tetratsükliin, doksütsükliin) ja ainult sel juhul, kui neid võtta sel juhul, kui jäävhambad pole veel lõikunud või kui ema võtab raseduse ajal. Seetõttu nendega lapsi ja rasedaid ei ravita. Teistel antibiootikumidel seda kõrvalmõju pole.
Üldse, kunagi ammu, kui antibiootikumide kasutamine oli suhteliselt uus, oli nende hulgas ka toksilisemaid ravimeid, mis mõjusid kõrvakuulmisele või luuüdile, Neid juba ammu ei kasutata, kuid hirm rahva seas püsib. Penitsiliinirea antibiootikumid (penitsilliin, amoksitsilliin) on tegelikult kõrvaltoimete osas ikka väga ohutud.
4. mida laialdasemalt kasutatakse antibiootikume, seda suurem on tõenäosus, et haigustekitajad muutuvad resistentseks, st. antibiootikum enam ei mõju. Staphylococcus aureus ongi väga paljudele antibiootikumidele resistentne. Paljudes maailma piirkondades suureneneb ka peamise kopsupõletiku ja kõrvapõletiku tekitaja Streptococcus pneumonia resistentsus penitsillinidele (õnneks mitte siin Eestis veel). Seetõttu on oluline, et antibiootikume ei kasutataks kergekäeliselt "igaks juhuks" ja et valitaks hoolega, millist ravimit kasutataks.
Nii et ei tasu antibiootikumidega hirmutada - nad ei ole _õigel_ kasutamisel kuidagi tervisele ohtlikud, kuid ei tasu neid ka kergekäeliselt võtta. Külmetushaiguse (ime)ravimiks nad kohe kindlasti pole!
Põhipoindid:
1. palju haigusi, mille korral tavapäraselt on antibiootikume kasutatud, paranevad niisama hästi või praktiliselt niisama hästi ilma antibiootikumideta! Eelkõige jutt siis viirushaigustest: nohu, köha, bronhiit; aga ka suur osa (kuid siiski mitte kõik) kõrvapõletikest, põskkoopapõletikest. Ja kui paranemises vahet pole, siis pole ju vaja rohtu asja eest teist taga võtta! See on kõige olulisem point!
2. antibiootikumid mõjuvad mikroobidele. Olenevalt antibiootikumist mõjutavad nad ka meie enda kehaomast mikrofloorat - seetõttu võibki näiteks kõhu lahti lüüa (näiteks pentsilliin soole mikrofroorat praktiliselt üldse ei mõjuta, amoksitsilliin aga rohkem - seetõttu amoksitsilliini tarvitamise küllalt sagedaseks kõrvalmõjuks on kõhulahtisus/kõhukorratus) . Tegelikult pole sellel kõrvalmõjul üldiselt mingit pikaajalist mõju meie tervisele, v.a. allergilise eelsoodumisega lastel võib mõnevõrra suureneda allergiahaiguse tekke võimalus. Mikrofloora endine seis taastub kiiresti. Nii et see on mõneti ülepaisutatud hirm (ja müügiargument kõikvõimalike biojogurtite jms turustamiseks, kuigi pole tõendatud, et nende kasutamine vajalik ja/või kasulik oleks).
3. eri antibiootikumidel on eri kõrvaltoimed, Siin eespool nimetati, et hambad võivad kollaseks muutuda. Nii ja naa - see kõrvalmõju on ainult tetratsükliinirühma antibiootikumidel (tetratsükliin, doksütsükliin) ja ainult sel juhul, kui neid võtta sel juhul, kui jäävhambad pole veel lõikunud või kui ema võtab raseduse ajal. Seetõttu nendega lapsi ja rasedaid ei ravita. Teistel antibiootikumidel seda kõrvalmõju pole.
Üldse, kunagi ammu, kui antibiootikumide kasutamine oli suhteliselt uus, oli nende hulgas ka toksilisemaid ravimeid, mis mõjusid kõrvakuulmisele või luuüdile, Neid juba ammu ei kasutata, kuid hirm rahva seas püsib. Penitsiliinirea antibiootikumid (penitsilliin, amoksitsilliin) on tegelikult kõrvaltoimete osas ikka väga ohutud.
4. mida laialdasemalt kasutatakse antibiootikume, seda suurem on tõenäosus, et haigustekitajad muutuvad resistentseks, st. antibiootikum enam ei mõju. Staphylococcus aureus ongi väga paljudele antibiootikumidele resistentne. Paljudes maailma piirkondades suureneneb ka peamise kopsupõletiku ja kõrvapõletiku tekitaja Streptococcus pneumonia resistentsus penitsillinidele (õnneks mitte siin Eestis veel). Seetõttu on oluline, et antibiootikume ei kasutataks kergekäeliselt "igaks juhuks" ja et valitaks hoolega, millist ravimit kasutataks.
Nii et ei tasu antibiootikumidega hirmutada - nad ei ole _õigel_ kasutamisel kuidagi tervisele ohtlikud, kuid ei tasu neid ka kergekäeliselt võtta. Külmetushaiguse (ime)ravimiks nad kohe kindlasti pole!
rahule 15. jaanuar 2006, kl 15.32 |
rahu 15. jaanuar 2006, kl 16.19 |
kassy 16. jaanuar 2006, kl 15.01 |
antibiootikumid määratakse retsepti alusel ja neid peab võtma niikaua kui arst on määranud 5 -10 päeva -ei ole lihtsalt nii et täna võtan homme mitte,see on selgituseks.Antibiootikumid tapavad kõik bakterid -nii head kui halvad ,seetõttu kirjutatakse neid lapsele äärmisel vajadusel ja minu plika ka võttis just hiljuti ,mitu aastat polnud neid haiguste ajal vaja ,nüüd oli ,kõht läheb tavaliselt lahti ,sest mõjuvad seedimisele /ise omal nahal ära näinud / seekord siis küsisin apteegist kas miski aitaks seda vältida ,soovitati tablette ,mis aitavad seda mikrofloorat taastada mis antibiootikum hävitab ,mingid piimabakteritabletid ,nime ei mäleta 7 seven .....
Kes neid ikka tahab võtta ja tahaks loota et kergekäeliselt ei kirjutata ka kellelegi neid.
Kes neid ikka tahab võtta ja tahaks loota et kergekäeliselt ei kirjutata ka kellelegi neid.
infektsionist 16. jaanuar 2006, kl 17.31 |
antibiootikumid ei tapa kõiki baktereid. Juba oma toime poolest eri antibiootikumid mõnedele bakteriliikidele toimivad, mõnedele jälle üldse mitte; on kitsama ja laiema spektriga AB.
Ka hävivad eelistatult haigustekitavad mikroobid - seda tänu samal ajal toimuvale keha enda võitlusele tõvetekitajate vastu, keha ja ravim "töötavad" koos.
Nn kandluse ravi (kandlus - seisund, kus organismis on mõni tõvestav mikroob, mis aga parasjagu haigust ei põhjusta) on antibiootikumidega üsna tihti ebaedukas just seetõttu, et keha enda kaitsereaktsioonid mikroobi hävitamisele kaasa ei aita.
See täpsustuseks.
Aga niisama kergekäeliselt muidugi ei tohi AB võtta!
Ka hävivad eelistatult haigustekitavad mikroobid - seda tänu samal ajal toimuvale keha enda võitlusele tõvetekitajate vastu, keha ja ravim "töötavad" koos.
Nn kandluse ravi (kandlus - seisund, kus organismis on mõni tõvestav mikroob, mis aga parasjagu haigust ei põhjusta) on antibiootikumidega üsna tihti ebaedukas just seetõttu, et keha enda kaitsereaktsioonid mikroobi hävitamisele kaasa ei aita.
See täpsustuseks.
Aga niisama kergekäeliselt muidugi ei tohi AB võtta!
user_d630a0 08. märts 2024, kl 18.03 | Registreerus: 7 kuud tagasi Postitusi: 13 |
Amoksizillin ilma retseptita - https://euhealth24.com/et/drug/amoxil Soovitan.
Lisa postitus