Väikelaps
pepu pühkimine
Kata 01. november 2009, kl 23.33 |
... 02. november 2009, kl 10.57 |
mmm 02. november 2009, kl 11.52 |
Vanaema 02. november 2009, kl 18.33 |
Minu üks lastelastest,nimelt 4 aastane mõnikord pühib ise,mõnikord palub ema või mind seda teha.Kui ise pühib,kontrollin igaks juhuks üle.Tahan südamele panna,et lastele õpetada peale tualetis käimist käte pesemist.See viimane soovitus sellest,et nii hoiate oma lapsed paljudest tõbedest eemal.
Kaunist sügist!
Kaunist sügist!
ema 02. november 2009, kl 19.04 |
mib 02. november 2009, kl 20.13 |
Meile küll öeldi lasteaias kevadel, et sügiseks peaksid lapsed oskama ise (kakast) peput pühkida- rühmas siis 4-5 aastased lapsed. Ja absoluutselt kõik 22 õppisid suvega ära. Minu 4-aastane tütar küll saab ise oma toimingud tehtud, isegi jupp enne 4-aastaseks saamist õppis ära. Ja õpetamine seisnes selles, et ühe korra tuli rääkida, kuidas asi käib.
klaara 02. november 2009, kl 20.22 |
! 03. november 2009, kl 13.05 |
xxx 03. november 2009, kl 13.19 |
Mul on laps 1a ja 9 kuune,ning harjutan teda potile.Ta küll istub sinna,aga ei tee midagi.Kui aga palja tagumiku peal lasen olla,siis kas pissib või kakab põrandale.Ja ta saab ise aru,et piss tuleb,ajab jalad harki ja pissib.Aga ma ei jõua ka alati õigel ajal kohale,et teda potile panna.Ta küll ei räägi veel,aga saab jutust täiesti hästi aru.Ja eile nt. ta pissis jälle põrandale ja siis sain kurjax ning panin ta potile istuma,ning seletasin,et peab potti tegema pissi ja kaka.Tegelikult on need mähkmed nii kallid,et ei suuda neid osta enam.Kas keegi oskab head nõu anda,kuidas me saax selle pissi ja kaka potti. A ja seda ka veel,et eile õhtul panin ta ilma mähkmeta tuttu ja hommikul kui ta üles ärkas,oli voodi täiesti kuiv,ning panin ta kohe potile,aga ta ei teinud sinna midagi.Istus küll tükk aega seal,ning kui potilt ära tuli,siis läx kuskile teise tuppa ja tegi põrandale pissi.
Ootan teie nõuandeid.
to xxx 03. november 2009, kl 19.30 |
jälgi umbes kella kui tihti laps pissib, siis tead veidi enne õiget aega potile meelitada. Peale sööki-jooki peaks potile panek olema tihedam. Kurjustamise ja pahandamisega teed lapsele karuteene ja ta ei ole enam üldse nõus potile minema.Kui minu laps oli umebes nii vana, siis teda juba häirisid märjad püksid jalas ja ütles, et " vesi on püksis, võta ära", lõpuks sai aru, et see vesi sõltus temast endast. Kui esimene pissi sorts potti tuli, siis tuli teda taevani kiita ja nii ta hakkaski ise potile tahtma.
võtan rahulikult 08. november 2009, kl 00.49 |
Annu 14. detsember 2009, kl 13.59 |
... 16. detsember 2009, kl 12.54 |
naine 03. jaanuar 2010, kl 14.42 |
heh 16. jaanuar 2010, kl 12.16 |
Minu viiene ei pühi ise. Hüüab vetsust "kõiiik!" Korra nädalas käib ta meil lasteaias ja kui küsisin, et kes sul siis lasteias pühib, siis vastas, et ma lasteaias ei kakagi ju... et ühe korra oli kakanud ja oli vist kasvatajale öelnud, aga kasvataja ütles, et pead ikka ise hakkama saama (neljane oli siis)... ja nüüd ta ei julgegi enam kakada seal...:( ma ei saanudki aru, kas siis kasvataja ikka aitas seekord või pidi üksi hakkama saama
hii 16. jaanuar 2010, kl 12.56 |
3 a. 16. jaanuar 2010, kl 13.40 |
no 23. jaanuar 2010, kl 18.49 |
Minu poeg oli 3,5 aastane ja pühkis ka ise, siis hakkas koguaeg pepu valutama ja täitsa tõsiselt. Hakkasin ise pühkima, mingi hetk soovis ta jälle ise seda teha, aga juhtus selline asi, et paber läks katki ja näpp sai kokku. Nüüd saab juba 5 aastaseks ja ei taha üldse ise pühkida, ütleb, et näpp saab kokku jne...ei julge. olen täitsa hädas, sest ei teha, kuidas tal seda hirmu leevendada, et ta prooviks ja õpiks uuesti.
emps 23. jaanuar 2010, kl 19.31 |
õpetaja 15. veebruar 2010, kl 11.07 |
ki 17. veebruar 2010, kl 13.46 |
mõte 18. veebruar 2010, kl 10.52 |
.. 21. veebruar 2010, kl 19.08 |
f 21. veebruar 2010, kl 19.15 |
ema 22. veebruar 2010, kl 14.34 |
Mul on poisil pool selga kakaga koos, kui ise pühib. + pool rulli paberit on potis niiet ähvardab ummistus tulla.. Kodus olles reeglina alati pühime ise. Kuigi jah lasteaias ollakse väga konkreetne et peavad kõik ise pühkima. Ja kui ei õpi, siis ei saa ka koolis sellega enam hakkama, sellist juttu räägiti.
SZC 20. märts 2020, kl 19.45 |
Aga ma kasutan selleks jäätmejaamast saadud sitalappe ja kui juba palju tekib pasaplekke siis suviti riputan nad veganite kombel ökolt hanguharude otsa kinnitatult Sipa jõkke
Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja
https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675
Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja
https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675
Sarisittuja 21. märts 2020, kl 18.46 |
Mind huvitab rohkem millega hakatakse pühkima PÄRAST tualettpaberit. Sita kuivalt mööda tagumikukarvu laialihõõrumine ei ole kaugeltki kõige hügieenilisem viis. Ma pole küll moslem siiski olen juba aastaid lisaks paberiga nühkimisele ka end pesnud. Jätab puhtama ja kuivema tunde. Ka jaapanlaste vetsud on läinud sama teed lisaks naistele tuti loputamiseks mõeldud otsikule leidub neis ka pihusti tagumise poole pesemiseks. Ja paberit polegi enam, ka heinatuusti ega kobrulehte mitte. Normaalne küll see kunagi ka Euroopasse jõuab tagasörkijad nagu me siinkandis oleme Mõned ei pühkinudki ootasid kui ära kuivab ja pudeneb ise maha Siis kui esiküljel pilt Brežnevist või Karl Vainost. Kuid olen ka lumepalliga pühkinud. Pall tuli piklikuks vajutada siis 3-4 palliga sai puhta töö teha. Ja suvel metsas saab kasutatud ka rohutuuste ja suurte taimede lehti. Üks kurivaim hakkas pärast kipitama. Hea on ka vana riie sest sellega saab mitu korda lapates täitsa puhtaks teha Venkudel oli Pravda ja Izvestija estidel Noorte Rahva Hääl või Õhtuleht. Polnud ju muud alternatiivi millega tippkommud seda tegid vaat ei tea Tol ajal peldikus poliitökonoomia õpik hea pehme paber oli Ajalehe pluss oli veel see et pühkimisvahend sisaldas ajaviitmiseks lugemisvara mõnigi kord hakkasid järgmist tükki otsima, et poolelijäänud loole järge leida Enne pühkimist sai vetsus istutud ja leht ka läbi loetud. Hea seltskond kord olin Brežnevi seltskonnas teinekord Vainoga koos Vanasti karuohakaga hiljem pravdaga eriti hea oli pühkida kui lehel laiutas Breshnevi pilt Enne tualettpaberi leiutamist pühikisid rikkad 50 ja 100 euristega vaesed leppisid 5 euriste rahatähega asotsiaalid lähtusid tõsiasjast et väikest julka ole näha ja suur kukub ise küljest Venemaal tõmmatakse 1111 seina peale tänagi Vanasti oli toitu vähe saada ja organism oli nii säätud et kõik käis läbi torude! Korra kuus ainult poetati pisike rosin põõsa alla Kõige ohtlikum oli omal ajal pühkida ajalehega sirp ja vasar. Mõnigi lõikas omale sellega õrna kohta ohtlikult sisse ja sama asi oli vene lipuga, selle osaga kus oli sirp ja haamer ei soovitatud pühkida Kuid õigesti toitudes tekkiv junn koos kannikate laialitõmbamisega väljastamisprotseduuril ei määri üldse ja kui mingi jama siis võid kasutada meeter paberit Põhja eesti oludes ei taheta paekivi tükiga tagumikku pühkida Lehelugemine peldikus ja sellel ajal paberi pehmendamine käisid käsikäes see oli ikka pikk protsess see hommikune faksi saatmine Hea on suvel nõgestega ja talvel loputada tärpentiinga Enne pühkige tualettpaberiga suu puhtaks siis alles tagumik Mitte vastupidi Ja kui on korras junnilõikaja pole pühkida vajagi Vanasti kasutati ajalehte nüüd tuleb tahvelarvutid käiku lasta! Kõigepealt loed uudised ära siis võtad ja painutad kokku ning pühid soovitavalt valitsuse pressiteadetega Ka trammipiletiga saab see tuli murda neljaks nurk ära rebida ja tallele panna siis sörm august läbi pista siis piluvahe puhtaks teha näpuga siis tömmata pilet näpu ümber tuutuks kokku ja näpp sinna sisse puhtaks ja ärarebitud piletinurgaga küünealune omakorda puhtaks Tegelikult olid tookordsed inimesed nii heas vormis, et said vabalt lakkuda enda tagumikku ja vajadusel genitaale ja enam ei paindu niipalju aga kooliposina sain ennast nii kringlisse tõmmata et kabja sain ikka suhu omale Terve euroopa ei kasutanud midagi perce pühkimiseks. Istuti ballidel ja üldse koduski laua taga ja lasti samasse laua alla või siis seisti veits eemal ja lasti püstijalu põrandale. Hais olevat olnud nii jube, et sellepärast hakatigi ehitama megalt losse. Siis kui üks oli õukonna poolt täis lastud mindi teise jne. Roojased paleed ja lossid koristati ära ja ring hakkas otsast peale. Vaesed loomulikult viskasid lõpuks korjatud rooja tänavale nii et prantsuse kuningas olevat tõllaga rooja sisse kinni jäänud. Peale seda keelati Pariisis rooja loopimine tänavale ära. Keskajal oli veel palju kontingenti, kes kunagi ei pühkinud. Mõnigi talupoeg sai perce puhtaks vaid saunas. Osa aadlirahvast vihkas igasugust kasimist. Haisesid hullemini kui meil pompsud. Härrad kandsid musta värvi pükse et määrdumine ei paistaks daamidel oli 10 kihti seelikuid. Meie suguvõsa ajalugu jutustab et meid valitsenud mõisas oli hügieen nagu omal ajal Prantsusmaal. Mõisa rahvas ei viitsinud isegi kükitada. Käigu päält kusti end täis diivanil istudes pasandati. Härradel olid püksid kogu aeg tagant rippes laadungist vabaneti kui püksid õhtul vahetati. Daamidel oli lihtne sest nemad tollal aluspesu ei kandnud. Tuli põiekas ajalad harki ja sorrr Tekkis vajadus paksu häda teha jalad harki ja hakati munele nagu kanakesed. Noh pissisid nii toona talunaised kah aga teist häda tegi talurahvas ikkagi põllu peal või laudas. Vanasti oli vaesemal talupojal maalapil kakatokk millest siis kükitamise ajal kinni hoiti ja mis ühtlasi jäi pärast hunnikut tähistama, nats asisemal oli juba oravasaba vöö külges mis peale kasutamist puhtaks pesti eliidil oli juba piibrisaba sinna andis mitu korda pühkida enne kui saba panga omanduses olevasse pesukotta viidi Teadaolevalt ei olnud isegi veel möödunud sajandi keskel paljudes taludes käimlat ja asjal käidi laudas. Pärast istuti vasika või lamba selga ja lasti sealt liugu alla. Tagumik oli hoobilt puhas. Kasutati ka nn titekivisid. Need olid suured ühelt poolt veidi kaldu küljega rändrahnud. Naised käisid sealt palja tagumiku peal alla laskmas selleks et saada titeõnne mehed käinud tagumikku pühkimas. Kasu nii naistele kui meestele.
Verbaalne kõhulahtisus 23. märts 2020, kl 13.33 |
Lisa postitus