Mul on kodus 6 aastane tüdruk, kes on päris vaikne ja sellepärast tal eriti ka sōpru pole. Hiljuti sai ta omale sōbrannad ja mängib neneda. Ükspäev ta ei tulnud teatud ajaks koju ja me pidasime vestluse. Järgminekord oli sama jama ja ta sai kolm päeva koduarsti. Peale seda kolme päeva nendega mängima minnes tuli laps nuttes tagasi, sest teda ei oldud enam mängu võetud. Laps nuttis ja oli väga suletud. Kuidas ma saaks last aidata vōi kuidas last karistada nii, et ta ei jääks ilma sõbradest, sest koduarest oli väga vale valik.

Koduarest oli toesti vale valik! Kuidas sa teda veel karistanud oled! Sa teed oma lapsele traumasid! Poordu lapsega noustaja Poole!

Nüüd peaksid ise olema lapsele nende tüdrukute eest sõber.Karistada niisuure karistusega nii väikest last et hoida teda kolm päeva lukutaga , vanasti polnud mingeid kellaaegasid lapsed tulid kuna tahtsid ja alati tuldi koju tagasi.

Sa mõtled ainult karistuste peale! See pole normaalne. Mine perenõustaja juurde. Ilmselt oled ise ta vaikseks karistanud!

Sinusugistelt tuleks laps ära võtta!!

Sind ennast on vaja karistada!

No siit koorub täiesti selgelt, et lapsel pole sõpru mitte sellepärast, et ta on vaikne, vaid sellepärast, et tema elu koosnebki ainult mamma hirmuvalitsuse all elamisest. Ta ei saagi ju kuskil käia ega kellegagi sõbruneda, kui ta peab pidevalt hirmus olema, et mida ta mamma meelest jälle valesti teeb. Selline lapsevanem on ise kõige hullem karistus, mis lapsega juhtuda saab.

Oleksid pidanud tingimisi koduaresti määrama, 3-päevase katseajaga.