Hei!
Tahtsin jagada oma lugu sellest, kui mu laps lasteaias kaduma läks. Siiamaani on sellest veidike raske rääkida, sest tegu on siiski väga traumatiseeriva looga. Niisiis viisin on väikse Pille lasteaeda nagu alati. Läksin tööle ja järsku tuleb lasteaiast kõne… Pille oli õues mängides kaduma läinud! Mina mureliku emana tormasin kohe lasteaeda kohale, no mis värk see on! Küsisin kasvataja käest kuidas selline asi saab üldse lubatud olla?!?! Alustasime otsinguid. Kutsusin oma vanema poja Filippi ka koolist ära, et ta aitaks oma õde otsida. Niisiis otsisime kõik liumäe alused ja liivakastid läbi…mitte jälge ka mu Pillest. Filippil tuli idee otsida ka aiast väljast poolt, nii me tegimegi. Mu poiss on ikka nii taibukas. Pool tundi otsinguid hiljem leidsime Pille üles!! Ta peitis ennast pargi juures mänguväljakul, juuksed sassis, poriplekid näos. Ema silmade jaoks oli see vaatepilt kohutav. Kõik võimalikud küsimused jooksid peast läbi. Haarasin Pille sülle ja hakkasin pärima, et mis juhtus. Ta oli kukkunud kanalisatsiooniauku! Tohho jummel! Kuidas selline asi võimalik on? Küsisin kuidas ta sealt välja sai, Pille vastas: “Ronisin välja.” Mu vaprake! Viisin ta sööma ja lasteaia vahetame ka ära. Lubamatu.
Kui ka teil on midagi sellist juhtunud, siis teadke, et te ei ole selles olukorras üksi! Emad toetavad emasid!