Olen tihti hommikul väsinud, sest laps (4 aastane) kutsub öösiti enda kaissu.
Kuna lapse voodi on kitsas, ei tule seal korralikust magamisest midagi eriti välja ja kui laps on jälle magama jäänud, lähen teise tuppa oma suurde voodisse. Mõni öö pean jooksma niimoodi öösiti 2 - 3 korda, parimal juhul piisab ühest korrast. Laps ise aga öösel meie voodisse ei tule ja õhtul jääb ju ka meelsasti oma voodisse magama. Kuidas saaks ta sellest "Emme tule kaissu" hüüdmisest välja harjutada?

No ära siis mine! Oma viga, et helliku oled kasvatanud. Pole meie peres keegi tite nõudmistele järele andnud ja pole ka lapsed hukka läinud. Miks üldse on nii, et kui laps midagi nõuab, siis ema jookseb? 4-aastane suur juba, saaks aru kui imikust oleks jutt.

Meil on ka nii olnud.Aga vahest tuli laps ise ka meie juurde.
Eks see üks harjumus ole, millest tuleks ära võõrutada.Omad nipid pead ise leidma.Meil on vanemad lapsed ka , ñemad hakkasid ise kutsuma,et tule minu juurde ja teine öö teise juurde, eks see ka harjutas ta ära, et tahtis kellegi juures olla.

vahel harva võib lapse kaissu magama võtta, aga parem on kui ikka igaüks magab oma voodis.
las tal olla siis kaisuloom või tekk vms.

oma kogemuse põhjal: jäta mingi 3-4 ööd minemata, algul kutsub,siis harjub uue korraga ära ja oleks nagu uus laps, üsna varsti enam ei kutsugi, kõik saavad terve öö magada. lapsed õpivad kiiresti.

miks sa teed sellest endale probleemi? kui laps vajab sinu lähedust oma turvatunde tagamiseks, siis võimalda seda talle. Võta ta juba õhtul enda juurde laia voodi. Mul on kolm last ja nad on kõik erinevad. esimest kasvatasin rangete reeglite järgi - laps peab magama oma voodis.tulemuseks oli et ta märgas kuni viienda eluaastani öösel voodit. väljaarvatud need ööd mis ta magas minu juures. teine laps ei vajanud mu lähedust, tahtis alati üksi magada.tulemuseks suhteliselt kinnine iseloom. kolmas pesamuna on sünnist saati maganud minu kõrval- isa saatsime asumisele teise voodisse. laps on praegu nelja aastane. ta ei ole alates viiendast elukuust kordagi öösel ärganud. poole aastaselt võisin ta juba ilma mähkmeteta voodisse panna. peasmuna on rahulik, enesekindel ja tal ei ole hirmusid. kogu selle eelneva jutuga tahan öelda vaid,et lapse rahulik uni on kogu ta närvisüsteemi aluseks. püüa talle see tagada. kui mitte varem, siis aasta pooleteise pärast ta enam ei vaja öösel ema ihusoojust.

Asi selles, et laps magab ühes toas vennaga (paar aastat vanem), kes ärkab ju ka üles teise hõikumise ja nutu peale, kui ma kohe ei lähe. Ja suurde voodi ma ei saa ka teda võtta, sest ta siputab kole palju, ju on tal meie kahe vahel väga palav. Kui poiss väike oli, magas ta loomulikult meie juures, sai ju rinda.
Huvitaval kombel ta tõesti ei kipu enam meie voodisse. Proovisime ka seda, et issi läheb tema juurde, aga sellega ta eriti ei leppinud. Aga eks ta ole mul vist tõesti ära hellitatud, suurem poiss ei ole üldse selline ninnu-nännu, ta on kohe palju iseseisvam. Arvatavasti selle pärast et pärast väiksema poisi sündi oli ta sunnitud olema tugevam ja ka tagaplaanil.

mul ca 5a tütar magas väiksena palju minu kaisus, st kolmekesi suures voodis ja mind see eriti ei seganud, sest arvan, et kui lapsel tuleb tahtmine emme kaisus olla, siis ta peab seda hellust saama. Nüüdki veel magab aegajalt minu kaisus, aga suurem osa ajast oma voodis. Kavatseme järgmisel aastal lastetoa muretseda, eks siis näeb, kuidas tal kohanemine möödub...st üksi oma toas magamine.

Minu arust pekasid majas vanemad reeglid paika panema,mitte lapsed. Kuid siin tundub on paljudel asi vussi läinud, nüüd häda käes. On minu lapsedki (3) väga kaissu tahtnud, ja saidki, kuid enne uinumist koos kallistamisega. Sellest PIDI piisama ja kui jonnimine platsi tuli siis võis ka sellest ilma jääda. See, et lapsed vanemate vahel magavad on nõme. Kas olete ise väiksena teiste vahel maganud. Mina mäletan siiamaale kui vähe õhku oli. Ma ei talu siiamaale, et kellegi hingeõhk mulle kuskil peale puhub.

Minu 4.a.poiss magab ka meie vahel. Tavaliselt kiigutan telekat vaadates põlvedel magama ja viin ta siis oma(lapse) voodisse. Vahest tunneb ta seda ja ärkab üles, siis võtan küll enda juurde. Vahest ärkab öösel üles, kuna on oma voodi märjaks teinud, vahetame riided ära ja taas oma juurde, kus ta väga hästi magab. Tekki talle peale ei pane, sest siis hakkab tal palav(suvel). Hommikul ärkab ta varem üles ja otsib peale pissimist omale uue voodi, kus jahedust leida.
Muidugi on kolmekesi kitsas, aga laps peaks saama ikka ema hellust/lähedust seni kuni ta seda vajab. Olen hellega nõus. Last sedasi tõrjudes, rikud tema psühhikas midagi ära, ja see jätab oma jäljed kogu eluks.
Triinu - anna talle siis mõni kaisuloom kaissu, olge algul kolmekesi, sina, laps ja kaisuloom. Hiljem ehk ei vaja ta sind nii palju kaissu, kuna tal selleks kaisuloom. Või selgita talle, et lapsevoodi on sinu jaoks väike, või kui ta sind hüüab, siis ütle, et käisid vaid korraks ära ja tal pehme mänguasi niikauaks kuni tagasi tuled. Minu poiss oma voodis ärgates otsib hoolega oma kaisukaaslast.

anna talle mõni lemmiklelu enda asemel:)) umbes niimoodi et kui laps öösel emmet kaissu kutsub, siis mine pista see mängukaru talle kaissu ja seleta et too aitab emmel sind valvata vms. mina arvan et reageerimata päris ei peaks jätma lapse hyydmisele..

Loomulikult tuleb lapse hüüdmisele regeerida! Äkki ta nägi paha und või juhtus midagi päeval millest täpselt aru ei saanud ja mis nüüd und segab... Mina mäletan oma lapsepõlvest küll õudusunenägusid ja kui minu ema-isa siis mind oma kaissu poleks võtnud oleks ikka kohutav olnud küll.
Meie laps ka hüüdis öösiti emmet kaissu, nüüd aga tuleb ise vaikselt - täiesti hääletult - hommikul avastad, et olete voodis kolmekesi. Ja eks neid öid ole ka kui väike käsi/jalg unes vehib ja saad väikse vopsu mis sind ärkvele ehmatab aga mina olen ikka nii mõelnud, et kunagi kui ta juba suur on ja enam isegi kutsumise peale kaissu ei tule siis mõtled, et oleks ta veel väike ja nohiseks vaikselt kaisus väike käsi minu peos...

Ma ka harjutan oma 2,5 aastast tütart oma toas magama. Kui tita oli magas minu voodi kõrval võrevoodis. Siis tegin remonti ja lubasin mõlemal (vanem 6) oma voodis magada. Tegin siis lastetoa korda ostsin neile kahe korrusega nari ja tahtsin lapsed ilusti oma tuppa magama panna aga väike keeldub kategooriliselt seal magamast . Kui minu voodi ei saa siis istus poole ööni koridoris kuni oma tahtmist sai. Mul hakkas tast kahju, kui ta seal silm vidukil nukralt istus. Mõned korrad on õnnestunud ta seal ka magama uinutada. Hommikul ärgates leidsin ikka enda kõrvalt. Panin siis titevoodi oma toa teise nurka ja saavutasime kompromissi et minu voodi ei tule aga lastetuppa ka ei lähe.