Minu 4-aastane poja ütles mulle täna ,kui mind kallistas : " Mul on noku kogu aeg püsti..."
Ma ei tea mida arvata, kas see on mööduv nähtus? Või peaksin muret tundma... Ta on selline lähedust vajav laps, ei ole talle kallisid keelanud. Meeldib kui tehakse pai, ja paar korda päevas ütleb ikka : " Emme, ma tahan Sind kallistada "
Aga see tänane ütlus oli küll ehmatav...
Kas keegi on sellise probleemiga kokku puutunud?

Minu poja ütles ka selles vanuses üsna tihti ,et noku on kõva.Vahel avastasin et poja magades hoiab oma väikest "pulgakest "peos,ju teda siis unes see kuidagi häiris.Tihedamini tuligi seda just hommikuti ette.Ega ma suurt midagi ette ei võtnud,ütlesin talle ainult ,et kui püsti on, siis nokut "murda " ei tohi. Nüüd poja kuuene ja sellist asja tuleb vaid harva ette. Arvan ,et muretsemiseks põhjust pole,kui just muid kõrvalnähte pole ,näit. valu.

arvan,et see kuulubki 4-a arengu etappi ja on normaalne.me poisiga viskame selle üle pisut naljagi.oleks vist hea kui te saaksite asjast kahekesi vestelda,siis ei teki tal oma nokust mingit väär arvamust.peaasi kui ta pole end kogemata vigastanud.

Kui pole märganud, et ta nokut ise mingil määral stimuleeriks, siis pole hullu. Aga kaalu ka hoopis võimalust, et ta seda väljendit kellegi käest kuulis. Minu 4a. saab lasteaiakaaslastelt küll päris palju uudiseid. Ja hommikune kraanaauto, mida peab juhtima, et potist mööda ei pissiks, käib kasvamise juurde.

Minu arvamus on, et muretsemisek pole põhjust. Siin eelmine väga hästi kõik ära seletas ja ei maksa ilma aegu pabistada. Laps lihtsalt kommenteerib seda, mis tema jaoks imelik ja see ju tema enda keha.