mul mitu last.jah ei vaidle vastu-suht sõnakuulmatud.kuidas saaks neid korrale kutsuda ilma ähvarduste ja karjumiseta???? olen ise sellisest perest kus vitsad olid alatasa soolas.füüsilist karistust ei taha rakendada,enda hing pärast niiiiii haige.lapsed on 6,4,3a vanad.isa läks perest ära 2,5a tagasi,temale ma loota ei saa.enamus tülisi tekib:
toa koristamise,
riiete hunnikusse viskamise,
vastu haukumise,
omavahel jagelemise
ja minu ignoreerimise peale.
kallid emad aidake nõuga.ei soovi lugeda irvitavaid ja hurjutavaid kommentaare.ette tänades donna-anna

Üheks võimalikuks varjandiks on nö. istumapanek ehk lapse istuma jätmine, et ta mõtleks oma teo üle järele. Enne ei tohi ära sealt lubada, kui ütleb, mida ta oma teost arvab. Aga see eeldab seda, et eelnevalt on lapsega kokku lepitud reeglid, millest tuleb kinni pidada ja lapsele peab täpselt teada olema, mida temalt eeldatakse.Ei taha kritiseerida, aga võib-olla ei olegi lapsele seda õigel ajal selgeks tehtud, et näiteks oma mänguasjad tuleb alati ära koristada...EDU!!!! :)

olen ka märganud et karistada ei saa, karistad ennast rohkem kui last.
olen rakendanud "kolme-meetodit" - kaks korda ütlen rahulikult, kolmandast tuleb riid. See on vajalik eelkõige endale - mul oli alguses jube raske aru saada, et laps ei ole masin, vajutad nuppu "korista" ja juba koristab; kui ei korista on järelikult rikkis ja tuleb parandada, st karistada. Seletused ja vabandused tuleb ka arvesse võtta - peamiselt endast lähtudes. Ise ka ju alati ei viitsi KOHE koju jõudes jakki riidepuule panna; kui laps ytleb et ei nyyd, olen väsinud, siis rääkige kellaajast, millal võiks. Minu lapse puhul mõjub selline vastutulek alati, kui kellaaeg käes, ei ole enam meelde tuletada vaja.
Kolme-meetodi puhul kolmeni jõudmisega peab ikka kaasnema mingi sanktsioon,symboone ja väikse ulatusega. Selleks sobib mitte midagi harjumuslikku, vaid midagi mittetraditsioonilist - näiteks hammustamine - ühte kohta ja mitte liiga kõvasti, rohkem symboolselt. (võrdle koerte puhul kaela hammustamine - hammustamise tugevusega pole siin midagi pistmist, aga mõjub) Mina hammustasin näiteks randmest (mitte keskelt, kus on veresooned, vaid servast, kus on kont ja nahk). Kuuesele see mõjub hästi, kolmesele ei tea, võib hakata järele tegema. Kolmesele võib midagi muud välja mõelda.
Karjumine on viimane, mida rakendada, harjuvad ära ja siis ei aita muud kui hääletooni aina kõvemaks ja kõrgemale keerata.

Endal on viiene poeg. Mul on kodus range kord, kui midagi tegemata jätab või vastu räägib siis jääb millestki ilma. Lapsed ju alati tahavad midagi. Tavaliselt on nii, et kui ta on hea laps, siis iga kord kui me poes käime võib ta endale ühe asja valida. Kui on olnud halb, siis ei osta talle midagi. Kodus pidevalt tahab arvutisse, karistusmeetod sama - kui koristatud ei ole, siis arvutisse ei saa. Usu see meetod toimib! Poeg austab mind selle eest ja ma ei pea talle seitse korda rääkima mida teha on vaja. Proovi!

Sirts no anna andeks aga mul tõusid juuksed peas püsti-sa ju lausa ostad oma lapse ära.Nii ta harjub kõike saama ja midagi head sellest tule .See küll kasvatus pole(ära solvu see minu arvamus)

Nõustun Sirtsuga

minu laps sai just 2. Ja saab väga hästi aru, et kui midagi soovib siis peab ka ise asjale kaasa aitama. Ntx mängib mõnda aega oma rongiteega, teeb avariisid ja muid situatsioone. Siis järsku tekib tal soov vaada Pingviinipoeg Lolo multikat - see on vaieldamatu lemmik. Siis ma palun tal eelnevalt rongitee kokku panna ja alles siis saab multikat vaadata. Koristab ise suurima hea meelega siis kuna ootamas on soovitud tegevus. Normaalne ju, et lapsel on mingid reeglid ja korraarmastus on üks hea omadus ma arvan. Lasteaias käsivad kasvatajad ka enne uue mänguga alustamist vanad mänguasjad kokku korjata.

Veel yks variant voiks olla selline. Pane seinale rippuma graafik kus on kirjast laste nimed ja tood mida nad tegema peavad. iga tehtud too eest kleebi sinna ilusa tahekese voi midagi sarnast, void ka joonistada. void lasta lapsel endal tehkese kleepida, tavaliselt see nendele vaga meeldib. Kui ei kuule sona, voi keelduvad midagi tegemast siis loomulikult ei kleebi/joonista midagi. Nadala lopus vaatad kellel koige rohkem tahekesi on, see laps saab siis mone vaiksema kingituse, ning kuu lopus laps, kellel on koige rohkem tahekesi saab mone suurema kingituse. Vaga hasti toimub selline system just sinuvanuliste laste puhul. Aga koigepealt pead nendega maha istuma ning reeglid selgeks tegema. Igal juhul edu ja kannatust sulle.

Esimesena vaata oma käsud keelud üle ja vähenda neid miinimumini. Jäta ainult olulisemad. Siis alles hakka nõudma nende vastuvaidlematut täitmist. See omavahel jagelemine ja riiete hunnikkusse viskamine on tühiasi, mille pärast ei maksa oma ja lapse närve rikkuda, esialgu. Vasthaukumise eest karistaksin kohe kõvasti. Kui käske-keelde on palju siis ikka viilitakse mõnest ära ja nii see läheb. Tasa ja targu võib ka kõige sõnakuulmatu lapsega hakkama saada.

Vastrik pakkus hea idee välja.
Koristamisel on soovitatud kasutada sellist nõksu:
Varuge suur kast - kõik laiali olevad asjad viska sinna sisse, kellel midagi kadunud, peab sealt otsima - arvati, et see on üpris tüütu ja nii võib probleem pisitasa ära kaduda.
Mis puutub omavahel jagelemisse, siis minu laste puhul on aidanud küsimus - kui vana sa oled.
teine asi mida on õpetatud - õpetada lastele läbirääkimisoskust - st mitte ise kohe vahele segada, vaid öelda lastele, et nad peavad tüliküsimuses ise kokku leppima ja leidma neid rahuldava lahenduse.
kolmas variant - kui läheb tüliks - mõtle kiirelt mingi alternatiivtegevus välja - juhi tähelepanu kõrvale. Loomulikult on seda raske rakendada kui oled ise väsinud ja töölt tulnud.
Ene kõikide uute reeglite kehtestamist peaksis kokku kutsuma nn "perekonnanõukogu", kus lastega paned kodureeglid paika - vanemad lapsed ehk saavad juba aru, kolmesega on see kindlasti raskem.

tänan teid heade nõuannete eest.

Vastriku ettepanekust lähtudes meenub mulle, et omal ajal oli meil lasteaias ka garderoobis kõigile nähtavalt stendil laste nimekiri tabelina ja kasvataja tegi iga päev laste nimede taha värvipliiatsiga punase, rohelise või musta mummu, vastavalt sellele, kuidas sa end päeva jooksul ülal pidasid. Ei mäleta, kas rohkete punaste mummude omanikud mingi preemia ka said, igatahes minul - üksikute roheliste mummudega paljude mustade seas oli üsna piinlik, sest see oli ju ka kõigile lastevanematele vaatamiseks.

Kas sa räägidki nii kodus "tülisi", siit edasi "söökisi" jms. Õpi palun eesti keel OMA LASTE pärast ära. Siin annan vihje - eesti keeles on mitmus enamasti -d, nii et sinu puhul -tülisid.
Näit. munasid (mitmuse osastav mida?) jne... Klobi tittesid palju vaja, aga PALUN õpeta neile õige emakeel ikka kah ..

To: Teemapüstitajale
Muna mitmus on munad ja mitmuse osastav mune, mitte munasid nagu sina kirjutasid. Kontrolligem ka iseennast ;)

to Teemapüstitajale
kodus räägin korralikku eesti keelt.kuna ei oska klaviatuuri hästi kasutada siis kirjutan kuidas lihtsam.
ja sinu arust võib lapsi peksta?aga keel olgu perfektne???

mul sama lugu.hoiad kahe kaega peast kinni ja motled,et kas toesti ei saa inimestega normaalselt suhelda,kogu aeg peab karjuma.endal narvid labi juba.