Mure on järgmine:
Jõuan oma 4-aastase lapsega lasteaiast koju õhtul kella poole 7-ks umbes. Seejärel tuleb teha süüa, talvel kütta, laps vaatab lastesaateid, sööme - ja ongi magamamineku aeg.
Pidevalt on mul tunne, et midagi on nagu väga valesti. Et võiks nagu millegi huvitavamaga kasvõi pool tunnikest õhtul lapse ja anda aega sisustada. Niigi oleme päev otsa teineteisest eemal.
Kirjutage palun, kes viitsib, millega teie õhtuti kodus tegelete? Kas laps mängib ise või võtate koos midagi ette? Kuidas sellist rutiini tappa? Kodused toimetused on ju vaja ära teha, aega meelelahutuseks napib.

Võta laps söögitegemise juurde. Kui ta veel isetegemiseks on väike, las õpib, kulub edaspidi ära. Samas saate ka rääkida. Meelelahutusega tegelge nädalavahetustel. Mind ema ei võtnud kunagi kööki ja ma ei osanud midagi, õppisin alles täiskasvanuna ja vanaema või mehe kõrval. Ja tegelikult kodune elu ongi rutiin.
Mul endal samamoodi töö - kodu -koeraga välja - süüa teha või soojendada - sööme koeraga mõlemad - mängime natuke - koeraga välja - magama - koeraga välja - sööme - mängime - lähen tööle. Ja nii iga päev, lisaks veel ülepäeviti, vahel iga päev poodi või turule.

mul sama jutt. laps 3,5 kasvatan üksi. kipub tulema tunne, et ma ainult kurjustan lapsega, ... mine tuppa, ma teen süüa, pärast mängime. teed söögi ära, sööd, siis juba hilja, laps vaatab telekat ja ise nii väsinud, et ei viitsigi enam ise mängu alustada. mis teha? kui teada saad, aita mind ka...

Midagi vahvat jõuab ikka teha, kasvõi samal ajal kui ise süüa teed. Pane ta joonistama, laulge samal ajal, kuulake lasteplaate või -kassette, minge mõnel päeval lastekooli- või mänguringi, kindlasti lugege õhtul unejuttu jne jne. Muide - rutiini annab väga hästi murda ka teist teed pidi koju tulles ja süüa võib teha ka nt kaheks päevaks ette.

Mu poja 1.9kuune ja rutiinist on meil asi kaugel.Esiteks on ta hüper aktiivne,sada asja korraga käsil,aga tahtsin öelda seda et kõik mis ma teen teeb tema ka.Koorin kartuleid-tema ka küll teise nii öelda noaga aga ikkagi,peseb ja möllab nii et vett igalpool.Koristab harjaga samamoodi nagu mina-kas seda koristamiseks saab nim.ei tea aga tal on põnev koguaeg.Kaasake lapsed maast madalast oma tegemistesse ja küll näete sellest kasu

Sa ei ole erand ka mina ja paljud teised jõuavad lapsega õhtul peale kuute koju. Vahest lähen ise ka endast välja sellele mõeldes. Mul saab laps varsti neli. Kui teen süüa siis kutsun teda appi endale ja muuseas päris palju saab teda kaasata söögi tegemisel. Kui ta aga ei viitsi aidata siis mängib ta koeraga õues või läheb isaga garaasi meestetöid tegema. Koos lähme alati koeraga jalutama ja ikka sinna kuhu laps tahab minna. Hiljem käime koos vannis ja triigime pesu kui vaja. Tema annab pesu mulle kätte ja mina triigin ise samal ajal räägime päevast. Nädalavahetuseks otsime alati mingeid põnevaid üritusi nagu teater või mõni huvitav näitus - muuseum. Võtame mehega teda alati kaasa kui kuskile üritusele minek on. Isegi kui läheb ööni on laps kaasas. Talle meeldib sest on hästi seltskondlik laps. Ja harva jõuab õhtuti tegeleda tähtede õppimisega ja raamatu lugemisega kuid ma ei saa öelda et seda mitte kunagi ei jõua.
Kahjuks on see praeguse ajastu elumudel ja palju me selles muuta ei saa. Vahest hakkab hirmus kahju et ma lapse juba 1,7 aastaselt lasteaeda panin ja tööle kiirustasin. Mõtlen, et oleks võinud ikka maksimaalse aja temaga veeta sest nüüd enam sellist aega tagasi ei saa. Häbi öelda et naudin neid aegu kui tekib võimalus võtta lapsega haigusleht ja kodus temaga tegeleda. Olen üritanud võtta haiguslehe igal pisemalgi võimalusel.

Mul on tütar 5-aastane, õhtuti toimetame koos ja eraldi, aga rutiini ilmselt ei ole.
Mina teen süüa, tema aitab omal moel - peseb kartuleid, porgandeid, harjutab tükeldamist, lisab soola-suhkrut, jne.
Vahel läeheme jalutama maja taha metsa või mänguväljakule kiikuma.
Olen käsitööfriik, nõnda ta siis harjutab ka tikkimist (eriti köidavad teda pärlid) ja proovib õmblusmasinaga õmmelda, vahel õmbleme koos nukuriideid või vaatame käsitööraamatuid, vahel ta joonistab sealt mustreid, sel ajal kui mina kavandeid teen.
Üks meie lemmiktegevusi on lauamängude mängimine - reis ümber maailma, kassid-hiired, jne, ise oleme ka mänga joonistanud.
Olen talle aeg-ajalt ostnud ilusaid lasteraamatuid - Pokuraamat, Mõttekoguja, Lepatriinude jõulud, Lotte reis Lõunamaale jne. - neid ta uudistab uuesti ikka ja jälle.
Ja kui midagi targemat teha pole, siis mängib arvutimänge.
Unejutt, vahel isegi mitu, tuleb siis, kui ta 21.30ks voodis on.