Kysiks teie kaest nou ,kui 2,5 aastane tydruk sona ei kuula:
1. magab 6-kuuse vaikevennaga yhes toas ,paeval tuttu ei jaa aga kovasti laulab ja kisab vahest ,kui palun tasa olla ei tee valjagi
2. ohtuti magama minnes kaib edasi tagasi toa vahet ja ei kuula mind ,et peab voodis olema ja magama jaama .Keelan teda miti-mitu (eile keelasin ja kaisin teki peale panemas 6 korda )korda . Mida teha ? habi tunnistada aga mina ahvardasin lopuks teda rihmaga (pole kunagi rihma andnud aga olen vastu diivanit loonud rihmaga ),siis lubab ilusti magama jaada aga jalle varsti voodist valjas ,kusjuures kell oli juba 9.40 ohtul !
3. loob oma vaikevennat ,votab lutti ara (no sellest saan aru,tema tahab ju ka ) aga see,et ta loob teda ,kas see on ealine isearasus voi ?
Mida teie targemad soovitate ?
olgu ara mainitud,et tydruk on vaga kangekaelne ja kohutavalt isepaine.kui tema ikka ei taha midagi teha,siis ka ei tee ,ja sina void kas voi tina teha kui tahad. Mida peaksin mina tegema,et teda oleks kergem kasvatada ? et ta sona kuulaks ?
emmel juba narvid labi.

Laps sul lihtsalt "üliaktiivne". Leia talle päeval rohkem sellist tegevust, mis ta ära väsitaks, siis ei jõua õhtul nii palju "rahmeldada". Minu 5.a.poiss läheb magama alles siis, kui tal uni peal on. Vahest õnnestub ka varem ta magama saada.
Tean ühte peret, kus mõlemad vanemad pidevalt kärgivad lapse peale. Ja laps on sellega juba nii harjunud, et enam ei tee vahet kas temaga riieldakse või mitte.
Katsu olla rahulikum ja kannatlikum oma lapsega. Selgita lapsele hästi rahulikult, miks ei tohi lüüa jne. Küsi, mida tema tunneb kui teda lüüakse, kui see talle ei meeldi, siis ütle, et ega see teistele ka ei meeldi jne.

to bbb, kas sa ei arva, et emme on niigi väsinud, kui tal on veel kuue kuune laps kodus ja rahmeldisest kahe aastane laps. Mul on omal sama vana poeg ja ka väga aktiivne, kuid meile piisab vaid väike sips vitsaga pepu peale, ja asi on korras. Tegelen temaga ju nii-kui -nii päevast päeva, aga omal on ju ka tuhat tegemist lisaks. Arvan, et tüdruk lööb pisikest sellepärast, et ta on armukade, kuna emme tähelepanu on ju nüüd pööratud titale, mitte üksi enam talle. See on täiesti tavaline reageering sellises vanuses lastele. Nad ei saa veel kõigest aru ja rääkimine siin küll ei aita. Sa võid talle rääkida ta noogutab hetkel peaga, just nagu olekski kõigest aru saanud, aga samas läheb viie minuti pärast uuesti ja lööb jälle. Üks hea lahend on see, kui sa saaksid tüdruku lasteaeda panna, seal saavad nad päeval teiste omasugustega välja rahmeldada, ja pisike saab kodus rahulikult oma une täis magada. Peale seda, kui oma lapse lasteaeda panin ,on ka minu elu veidi rahulikumaks jäänud- lapsel on päeval nii palju tegemist olnud,et õhtuks on ta päris väsinud, ja siis mängib vaid oma asjadega, või poeb emmele sülle ja räägime muinasjutte.

Laps on sul armukade väikevenna peale. Tahab tähelepanu endale võita. Selgita lapsele oma tundeid tema vastu ja ürita talle seletada miks vennaga on vaja rohkem tegeleda ja ürita teda kaasta oma tegemistesse.

Seleta jah, miks vennaga on vaja rohkem tegeleda, ja tüdruk jääb sinuga kohe nõusse? Küsi, mida ta tunneb, kui teda lüüakse - 2,5 aastane saab kindlasti asjale pihta.
Mina ei tea kuidas, aga lapsele tuleb selgeks teha, et kui midagi ikka on vaja teha, siis peab tegama, nt. magama minna jne. Mitte nii, et kui tema ei taha, siis ei tee.
Minu käest saad küll loa tõmmata rihmaga korra mööda sääri.
Teate, asi on selles, et vanemad peavad seadma lastele kindlad piirid, selleks, et lastel oleks turvaline tunne, et nad siis usuvad, et vanem teab, mida võib , mida mitte. Kui laps saab ise otsustada, millal midagi on õige teha, siis lapsest võib kasvada närvihaige, kuna ta saab väga hästi aru, et tegelikult nii väike inimene ei teagi, kuidas on õige.

meil sama väike vahe tittedega,aga vahe selles, et suurem on suur abiline, kelleta kuidagi hakkama ei saa.tegime kohe selle selgeks,kui tita sündis ja üsna "kord" on majas.Uneajad on õhtul samad ja kui veel ei olnud, siis isa või mõni vanem laps pani kolmandat magama, kui pesamuna tissi kerjas ja tududa veel ei viitsinud. Üldiselt arvan, et olen laisk lapsevanem ja pean elementaarset reziimi mõistlikuks. on endal õhtul hingetõmbamiseks aega ja lapsed saavad ka mõnusalt magada, sest on ju teada, mis kell uneajad saabuvad.ära ole kuri temaga vaid võta nii tihti sülle kui saad.igaüks tahab ju ainult emmekas olla, eriti selles eas.kiida,kiida,kiida teda.

Kõlab hoopis väga armukadeduse moodi.Ta tahab veel ise emme tähelepanu ja muidugi on ta vihane kui väikevend selle endale saab.Halvasti käitudes saab ta piisavalt tähelepanu,mis siis ,et negatiivset,aga vähemalt pannakse teda tähele.Katsu leida aega ka tema jaoks ja püüa teda kaasata oma tegemistesse.Ta võib aidata titale uue mähku tuua või pudelit natuke hoida jms.See,et ta magama jäädes sellist tsirkust teeb on ka tähelepanu puudus.Las isa tegeleb titaga ja sina hoia teda süles,loe unejuttu või laula ning räägi temaga kui tubli suur laps ta on kuidas ta emmet aitab ning nüüd ilusasti tuttu jääb ning,et ta emmele on väga kallis.Lastesõim on ka hea lahendus,siis saad pool päeva titale pühendada ja pärast jälle õhtu vanemale lapsele.

Heh. Sama lugu siinpool, et väike tegelane ei allu majas mitte kellegile. Ei kuulatameil ei vanaisa, vanaema ega emme sõna, onust rääkimata. Proovib keegi vaid natuke kõvemat häält teha ja verbaalselt sundida, on kohe nalja kui palju... Lõpp tulemuseks on see, et kõigil närvid läbi. Ma ei mõista seda! Ausalt. Ja siis kui kõik nii närvis on, et karjutakse juba üksteise peale ka, pöördutakse lõpuks issi poole. Issi, kel pruugib vaid väikese kuradikese poole vaadata ja nii enam-vähem tavalise tooniga öelda: VOODISSE! (või AMPS! või mis hetkel öelda vaja) ning allumatusest pole jälgegi. Vot nii kallikesed... Kas teil meha kodus põle siis ;)