tere!
minu lugu siis selline...
tegin hommikul kohvi valmis j alükkasin selle(nagu alati)hästi kaugele äärest.laps sõi köögis ja mina läksin wc,ja minu pisike kullake võttis tooli selle ajaga ja ronis tooli peale ja tõmbas kohvi kaela omale.panin kohe külma vee alla ja siis ruttu kiirabisse kus pandi kylma geek ja jahutati teda sellega...ning siis läksin tartusse haiglasse et ikka targematele arstidele teda näidata.
kolmap-läksime ja reede saime välja.arstid ytlesid et ta üaraneb ära sellest ja lohutangi end sellega et tibu saab terveks,rinnalt on juba enamus ära läinud kuid näopeal on ikka.määrin teda haiglas soovitatud kreemiga iga natukeseaja tagant kreemi nimi on EXCIPIAL pidi väga hea olema.aga kuidas ma saaks üle sellest et end süüdistan(kohvi ei joo enam kunagi isegi kohvi lõhn ajab oksele)nutan iga natukese aja pärast silmad nii paistes et ei tule enam lahti.
tahaksin kysida kas kellegil on veel nii olnud ja kui ruttu lapseke terveks on saanud.ja kuidas teie enda süüdistamisest yle saite?andke palun nõu ja palun mitte rohkem süüdistusi;(tean niigi et olen idikas et yltse jätsin kohvi sinna;(
ettetänades....

minuga juhtus ka selline lugu,kui olin 3-ene.tõmbasin endale kohvikannu peale.50% kehast oli 3-nda astme põletushaavu täis.pandi doonorveri sisse,õppisin uuesti käima jne.mälestused on jubedad meeles ka 30 aastat hiljem.oma lastega hoian kõik mis on tuline eemal.kardan nii jubedalt,nagu oleks selline foobia kallal.ära sa ennast nii väga süüdista,aga ole lihtsalt hoolsam ja valvsam selliste asjadega.head paranemist!

tänks nr 73...
õnneks meil nii hullult ei läinid valdavalt ikka 1astme põletus.lapsega ka muidu kõik korras sööb joob jookseb kilkab ja teeb kõike muud nagu enne õnnetut õnnetust.aa vaevab just see kui kaua võtab aega enne kui nahk jälle korda saab...olen alati olnud hästi hoolas oma tibu suhtes kodus on asjad alti niipandud et laps haiget ei saaks jne...aga see kord ei oskan daimatagi ta lihtsalt ronis sinna toolile ja siis küünitas ja saigi kätte;(olen nii shokkis senimaan;(kas sul oli ka näos põletusi...?
ja kes teavad oma tuttavate lugusid võivad ka nendest kirjutada ja mingist heast rohust mis väga hästi aitab!
ettetänades

Sa tegid kõik võimaliku, mida sa kiiruga teha said. Võttsid tüdrukul riided seljast ja panid külma vee alla. Praegu saad sa sellise põletuse puhul panna peale salve, mis sisaldavad pantenoli, saialille ja kõige rohkem soovitan teepuuõli sisaldavaid kreeme, salve. Mõne nädala möödudes, et ei jääks arme võid hakkata peale määrima Contratuubeksit. See aitab nahal muutuda elastsemaks, ja taastada normaalset struktuuri. Enda süüdistamine tuleb sul ära lõpetada. Seda juhtub päris palju, et laps tõmbab endale midagi kuuma kaela. On ka selliseid kellele jäävad eluks ajaks armid. Õnneliku paranemist!

mul oli ka lõua peal põletus armid,mida enam õnneks ei ole,aga keha sai tugevasti kannatada ja armid siiani.olin too kord 3 kuud sepo kliinikus sees.õnneks on tänapäeval rohkem igasuguseid tõhusaid salve jne.olemas.loodan ,et teile arme ei jää.kõike head!

to nr 73.kui vana sa siis olid?

On ka hullemaid asju. Tibi olles 5 aastane ( avasin, et mõistusega ) jooksis mööda korterit ringi, juuksed lehvimas. Mul põles lõhnaküünal toas laual( mitte esimest korda) ja tormas seda nuusutama. Järgmisel hetkel oli toas jube kärsahais ja suur säraküünal. Õnneks midagi suurt hullu ei olnud, praeguseks küll imeväike arm laubal juustepiiril. Aga pilt on vist elu lõpuni silma ees. Lapsel midagi traumeerivat ei ole mällu jäänud, tormab ikka samuti ringi. Minul pole enam põlevaid asju madalal.

Laps oli 1,3 vana,kui juhtus sama asi.10% kehast oli põlenud,1% esimine aste.Kuu aega Keila haiglas,ühte kohta siirdati nahka.Mitu aastat on möödas,arm on alles.Mida sulle öelda?Aeg parandab ka sinu haavad,aga süütunne paraku jääb...Mäletan liiga hästi,kuidas haiglas istusin ööd ja päevad lapse voodi kõrval,endal peas vasardamas-see on MINU süü,et ta seal piinleb ja kaks nädalat aina nutsin,nutsin.Enne siduma minekut trampisin mööda palatit edasi-tagasi nagu puuris loom,sidumise ajaks mind ligi ei lastud-laps nuttis palatis,mina ukse taga.Määri last rasvaste kreemidega,ära süüdista ennast-see juhtub väga paljudega ja usu ta saab terveks!Jõudu sulle ja head paranemist lapsele!

to helen:ma olin siis kolme aastane.ma arvan,et su lapsel lähevad need põletus haavad paranedes roosaks mis hiljem kaovad.mul olid väiksena need punased ka aastaid hiljem,nagu vere klomp.nüüd on nahk kortsus ja mõnest kohast tirib.on muidu naha värvi,aga mõnest kohast kus oli asi eriti hull on veel praeguseni punakas-roosa ja mõned kohad on ilma pigmendita see tähendab ,et on valged laigud.arstid ütlesid tookord mu vanematele,et see tüdruk küll elama ei jää.mida nemad pidid tundma?neil kestab see süü tunne siia maani.

mul eelm.aastal 4 a tütar sai säärele põletuse kohvikannu kukkudes külalisterohke tõttu.oli algul raske mõelda,mis oleks võinud pähe kukkuda.Säärel põletus sai traumapunktis sidumas nädal aega,siis 2 nädala pärast nahk juba terve.Sel suvel oli probleem päikesega esimese palja säärele,jube roosa põletuse kohal,varjasin pükstega päikest,siis hiljem nahk on juba tugev ja ilusti pruuniks ühtlaselt päevitanud,ongi korras.Oli 1 astme põletus.Peale õnnetust oli raske tunne,mis oleks võinud,hiljem läheb üle kui laps on ilusti paranenud,siis meel hea ja ettevaatlik rohkem.
Kannatust ja püüa palju mitte mõelda õnnetust.Mõistan,on juhtunud igal pool,peaasi on laps ravitud ilusti.Jõudu!:)

Mul poja valas kuuma vee saunas jalgadele, kõik käis nii kiiresti, laps oli 2,5aastane. Aga õnneks mees mul meditsiini õppinud ja oskas kiiresti reageerida, jalad külmavee kaussi ja pärast hapukoort peale. Koju jõudsime oli ka palavik lapsel 38, aitas paratsetamoli küünal, määrisin ka aaloia salvi, mis aitas imehästi, paari päeva pärast tuli põlenud nahk maha ja alla jäi uus, kõik lõppes meil õnnelikult ilma suuremate vigastusteta ja armideta. Aga hirm oli küll väga suur ja lapse nutt jääb eluajaks kõrvu kõlama, kuna see võib ikka väga valus olla. Muidugi laps ei julgenud enam vanni minna ja sauna ammugi mitte aga tasapisi saime sellest hirmust üle. Tänaseks kõik hästi!

Põletused on krmid asjad ja paranevad aeglaselt seega ei maksagi tulemust oodata nii kähku- liiati on veel näo nahk õrnem ka. Ise põletasin ka nii 5-6 aastaselt käe ära nii et oli 2. kohati 3.astme põletus ja paranemine võttis aega ikka kuid aga see-eest paranes ära nii et mul jäänud mingitki armi:)
Aga usu enesesüüdistamine ei aita sind- sest usu kõikidel vanematel on juhtunud midagi mille tõttu on laps saanud rohkem või vähem haiget. Pealegi on lapsed vanuses 1+ juba nii aktiivsed (saams nii väiksed) et sa valva neid palju tahad ikka nad kaovad nagu silmamoondajad. Nii et pole hullu midagi laps ju ise on rõõmus ja tragi ning kõik haavad paraneva ükskord- ka sinu hingehaavad. Ega siis vanarahvas asjata öelnud et valutab lapsel sõrm valutab emal süda.

Loll, hapukoort ei panda peale