Kuna teie lapsed hakkasid ise endal peput pühkima? Mul 6-aastane ja veel ei pühi ja ei kavatsegi hakata, ütleb, et siis ta ei lähegi potile!

ei ole hullu veel. tänases kanal 2 super nannys oli poiss 7- aastane ja ka ise ei pühkinud. nii, et sul on veel piisavalt aega, et asi selgeks õpetada

Kes pühib lasteaias, kes hakkab pühkima koolis? Kas praegult pühite siis teie tema peput? Laps pühib juba 3 aastaselt oma peput ise, teie laps on aga lausa õpetamata ja laisk.

Minu laps hakkas ka alles nüüd ise harjutama pepu pühkimist. Tema probleem nimelt on olnud kogu aeg see, et väkk, sellist asja küll tema ise tegema ei hakka.... aga järjepidev selgitustöö ja nõudmine (st, et mina ei lähe tualetti enne kui laps on pepu pühkimise lõpetanud)hakkab lõpuks vilja kandma. Eks tuleb vist nõustuda sellega, et mida varem alustada nõudmisega, seda kergem on. NIi et jõudu veenmisel ja järjekindlusega!
Aga "inimesel" soovitaks veidi vähem hukkamõistev olla, see lihtsalt pole Sinu enda tervisele kuigi hea!

mul laps 3 aastane ja tahab ise pühkida, kuigi see ei õnnestu alati kõige paremini. Mina õpetama ei pidanud.

heh,mina pühkisin veel 9a tagumikku,küll mitte iga kord aga siis kui kodus olin,muidu sai ise hakkama

Ma pole õel vaid tegemist on tegelikkusega. On täiesti mõeldamatu, et 6 aastane pole suuteline ise elementaarset hügieeni täitma. Kas te siis söödate, riietate, pesete, kammite jne kah ise? Kas te lähete koos temaga kooli ka kaasa teda hooldama?
Samas ei saa ma aru, et kuidas saab lapse endaga hakkama lasteaias (eeldusel, et ta seal ikka käib)? Seal ei pane keegi 6 aastast riidesse, ei seisa paberiga wc uksel ja ei pühi peput.

to inimene: Kas sul omal ikka lapsi on? Ja muideks, lasteaias ta ei tee suuremat häda - nii ta ütleb.

Mul on 2 last (3 aastane ja 7 aastane), samas olen ma ka pedagoog ja näinud igasuguseid lapsi. 6 aastast ja nii abitut pole ma oma 17 aastase praktika ajal küll näinud.

Jutt õige ja ütlebki nii ,et lasteaias ei tee suurt häda ja nüüd koolis käies sama lugu,et kannatab ära,mitte et oleks vaja tagumikku pühkijat, vaid sellepärast, et seal wc rõve.

kui ei oska kõige elementaarsemaid toiminguid teha, järelikult pole sotsiaalselt veel kooliküps.

aga väikema häda korral siis lapsed teil paberit ei kasutagi?

mida veel.... kuidas on võimalik, et 9-aastane ise peput ei pühi! 9-aastased teevad juba vastaspoolele silma ju!!!

Suurema häda suhtes võin ka mina õelda, et minu lapsed koolis kakamas ei saanud käia, kuigi küsisin, et issand kui ikka häda peale tuleb, siis peab ikka minema sinna istuma. Ju on hea võimalus olnud ka see et kooli ja kodu vahet 100 m. Suured lapsed ka, teevad oma hädad hommikuti ära.

meil ka kodus 8 aastane hõikab-emme tule pühi pepu ära.Kardab et ei saa ise täitsa puhtaks ja ei saa jah korralikult pühitud.

Ka meil oli kunagi sellist probleemi, poiss (kolmas! kaks vanemat last pühkisid endale peput umbes 4a. alates) keeldus ja kogu lugu. Lasteaias, kui oli 5 a. talle appi keegi ei tulnud, tegi kuidagimoodi ise, pärast olid püksid päeva jooksul kakased, kas see hea on, kas see tõesti on mingi õige pedagoogika? Tegelikult ju ükskõiksus. Jah, me aitasime teda kodus, et ta ikkagi puhas käiks, aga alati rääkisime, et ta juba suur ja peaks ennast ise teenindama hakkama. Ütles umbes nii, et ei taha, vastik. Läpuks leppisime kokku, et varsti saab ju 6-aastaseks, läheb kooli ettevalmistusklassi, noh siis juba häbi. Nõustus, et kui 6 saab, siis jah, saab juba suureks. Tuli see sünnipäev kätte, läks veel mitu päeva mööda ja ma järsku märkasin, et pole mitu päeva vetsus peput pühkimas käinud, laps hakkas otse sünnipäevast alates ise seda tegema. Võib olla ka teil on mõtet anda talle mingi kindel tähtaeg, et tal oleks veel veidi aega ees, aga et ta saaks ikkagi enne kooli minekut selle asja korda. Lapsel lasteaias ka halb sellisena olla, keegi ei taha teda aidata, tunneb ennast ebakindlalt. Minu oma oli lõpuks harjunud kogu oma "kraami" koju tagasi tooma, loobus lasteaias kakal käimisest, ega see ka ju norm ei ole.

10-aastased vastassugupoolele silma? Kes sul kodus kasvab, kas libu?

Lasteaias pühkisid kasvatajad ikka lastel tagumiku puhtaks (vähemalt 80ndate alguses, kui mina seal käisin).

Teil peseb siis 5...6-aastane ilma järelvalveta? Veider, mina leian, et ikka kuni 7..8 eluaastani peab vanem silma peal hoidma, kas laps peseb end piisavalt hoolikalt puhtaks. Pean siinkohal silmas väliseid suguelundeid ning tagumikku.

Nii, julgustasin last just ise peput pühkima ja nüüd on juba tükk aega vannitoas (WC-ga koos meil)- pühib, siis peegli juurde vaatama, siis dushi all, siis jälle paberiga, no ei saa ta puhtaks, aga eks harjutamine tee meistriks, kisa igal juhul pole, ptui, ptui, ptui.

Mina olin kasvataja 90ndate ringis ja kellegi peput ma pühkinud ei ole. Kindel reegel oli, et lasteaeda tulev laps peab ise pühkima.
Nüüd käivad mu oma lapsed lasteaias ja sõime lõpus rääkisid kasvatajad, et sügiseks rühma minnes peavad lapsed ise pühkima. minu kolmene proovib, terve suve harjutasime. Kasvataja lubas üle vaadata ja vajadusel juhendada, aga ütles, et teeb kõik, et lapsed ise pühiksid.
Loomulikult peab õhtul pesema ja pükse vahetama! Mina küll probleemi ei tee, kui püksid veidi mustad on. Õpib ju veel!

Aga ma kasutan selleks jäätmejaamast saadud sitalappe ja kui juba palju tekib pasaplekke siis suviti riputan nad veganite kombel ökolt hanguharude otsa kinnitatult Sipa jõkke

Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja

https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675

Mind huvitab rohkem millega hakatakse pühkima PÄRAST tualettpaberit. Sita kuivalt mööda tagumikukarvu laialihõõrumine ei ole kaugeltki kõige hügieenilisem viis. Ma pole küll moslem siiski olen juba aastaid lisaks paberiga nühkimisele ka end pesnud. Jätab puhtama ja kuivema tunde. Ka jaapanlaste vetsud on läinud sama teed lisaks naistele tuti loputamiseks mõeldud otsikule leidub neis ka pihusti tagumise poole pesemiseks. Ja paberit polegi enam, ka heinatuusti ega kobrulehte mitte. Normaalne küll see kunagi ka Euroopasse jõuab tagasörkijad nagu me siinkandis oleme Mõned ei pühkinudki ootasid kui ära kuivab ja pudeneb ise maha Siis kui esiküljel pilt Brežnevist või Karl Vainost. Kuid olen ka lumepalliga pühkinud. Pall tuli piklikuks vajutada siis 3-4 palliga sai puhta töö teha. Ja suvel metsas saab kasutatud ka rohutuuste ja suurte taimede lehti. Üks kurivaim hakkas pärast kipitama. Hea on ka vana riie sest sellega saab mitu korda lapates täitsa puhtaks teha Venkudel oli Pravda ja Izvestija estidel Noorte Rahva Hääl või Õhtuleht. Polnud ju muud alternatiivi millega tippkommud seda tegid vaat ei tea Tol ajal peldikus poliitökonoomia õpik hea pehme paber oli Ajalehe pluss oli veel see et pühkimisvahend sisaldas ajaviitmiseks lugemisvara mõnigi kord hakkasid järgmist tükki otsima, et poolelijäänud loole järge leida Enne pühkimist sai vetsus istutud ja leht ka läbi loetud. Hea seltskond kord olin Brežnevi seltskonnas teinekord Vainoga koos Vanasti karuohakaga hiljem pravdaga eriti hea oli pühkida kui lehel laiutas Breshnevi pilt Enne tualettpaberi leiutamist pühikisid rikkad 50 ja 100 euristega vaesed leppisid 5 euriste rahatähega asotsiaalid lähtusid tõsiasjast et väikest julka ole näha ja suur kukub ise küljest Venemaal tõmmatakse 1111 seina peale tänagi Vanasti oli toitu vähe saada ja organism oli nii säätud et kõik käis läbi torude! Korra kuus ainult poetati pisike rosin põõsa alla Kõige ohtlikum oli omal ajal pühkida ajalehega sirp ja vasar. Mõnigi lõikas omale sellega õrna kohta ohtlikult sisse ja sama asi oli vene lipuga, selle osaga kus oli sirp ja haamer ei soovitatud pühkida Kuid õigesti toitudes tekkiv junn koos kannikate laialitõmbamisega väljastamisprotseduuril ei määri üldse ja kui mingi jama siis võid kasutada meeter paberit Põhja eesti oludes ei taheta paekivi tükiga tagumikku pühkida Lehelugemine peldikus ja sellel ajal paberi pehmendamine käisid käsikäes see oli ikka pikk protsess see hommikune faksi saatmine Hea on suvel nõgestega ja talvel loputada tärpentiinga Enne pühkige tualettpaberiga suu puhtaks siis alles tagumik Mitte vastupidi Ja kui on korras junnilõikaja pole pühkida vajagi Vanasti kasutati ajalehte nüüd tuleb tahvelarvutid käiku lasta! Kõigepealt loed uudised ära siis võtad ja painutad kokku ning pühid soovitavalt valitsuse pressiteadetega Ka trammipiletiga saab see tuli murda neljaks nurk ära rebida ja tallele panna siis sörm august läbi pista siis piluvahe puhtaks teha näpuga siis tömmata pilet näpu ümber tuutuks kokku ja näpp sinna sisse puhtaks ja ärarebitud piletinurgaga küünealune omakorda puhtaks Tegelikult olid tookordsed inimesed nii heas vormis, et said vabalt lakkuda enda tagumikku ja vajadusel genitaale ja enam ei paindu niipalju aga kooliposina sain ennast nii kringlisse tõmmata et kabja sain ikka suhu omale Terve euroopa ei kasutanud midagi perce pühkimiseks. Istuti ballidel ja üldse koduski laua taga ja lasti samasse laua alla või siis seisti veits eemal ja lasti püstijalu põrandale. Hais olevat olnud nii jube, et sellepärast hakatigi ehitama megalt losse. Siis kui üks oli õukonna poolt täis lastud mindi teise jne. Roojased paleed ja lossid koristati ära ja ring hakkas otsast peale. Vaesed loomulikult viskasid lõpuks korjatud rooja tänavale nii et prantsuse kuningas olevat tõllaga rooja sisse kinni jäänud. Peale seda keelati Pariisis rooja loopimine tänavale ära. Keskajal oli veel palju kontingenti, kes kunagi ei pühkinud. Mõnigi talupoeg sai perce puhtaks vaid saunas. Osa aadlirahvast vihkas igasugust kasimist. Haisesid hullemini kui meil pompsud. Härrad kandsid musta värvi pükse et määrdumine ei paistaks daamidel oli 10 kihti seelikuid. Meie suguvõsa ajalugu jutustab et meid valitsenud mõisas oli hügieen nagu omal ajal Prantsusmaal. Mõisa rahvas ei viitsinud isegi kükitada. Käigu päält kusti end täis diivanil istudes pasandati. Härradel olid püksid kogu aeg tagant rippes laadungist vabaneti kui püksid õhtul vahetati. Daamidel oli lihtne sest nemad tollal aluspesu ei kandnud. Tuli põiekas ajalad harki ja sorrr Tekkis vajadus paksu häda teha jalad harki ja hakati munele nagu kanakesed. Noh pissisid nii toona talunaised kah aga teist häda tegi talurahvas ikkagi põllu peal või laudas. Vanasti oli vaesemal talupojal maalapil kakatokk millest siis kükitamise ajal kinni hoiti ja mis ühtlasi jäi pärast hunnikut tähistama, nats asisemal oli juba oravasaba vöö külges mis peale kasutamist puhtaks pesti eliidil oli juba piibrisaba sinna andis mitu korda pühkida enne kui saba panga omanduses olevasse pesukotta viidi Teadaolevalt ei olnud isegi veel möödunud sajandi keskel paljudes taludes käimlat ja asjal käidi laudas. Pärast istuti vasika või lamba selga ja lasti sealt liugu alla. Tagumik oli hoobilt puhas. Kasutati ka nn titekivisid. Need olid suured ühelt poolt veidi kaldu küljega rändrahnud. Naised käisid sealt palja tagumiku peal alla laskmas selleks et saada titeõnne mehed käinud tagumikku pühkimas. Kasu nii naistele kui meestele.