Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Väikelaps
Kui vanalt hakks laps ise peput pyhkima?
 
emme 08. september 2008, kl 21.56
Minu 5-ne ei saa veel h2sti hakkama...
 
kodune emme 08. september 2008, kl 22.45
minu oma ei tahagi ise pühkida, kardab, et näpud saavad kokku, vanem laps hakkas kuueselt ise pühkima, aga pehmema konsistendiga väljaheite puhul palus järele kontrollida, kas sai ikka puhtaks :D kuna meil oli siis majas ka beebi, andsin talle beebi niiskeid salvrätikuid kasutada, nendega sai hakkama.
tean lapsi, kes lasteaias ei lähegi kakile, vaid kannatavad koju jõudmiseni. muidugi on lapsel nii halb olla.
 
sama teema 08. september 2008, kl 22.54
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=33&i=37023&t=37023
 
nr73 09. september 2008, kl 12.03
aitan siis lingi ülesse panna:http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=33&i=37023&t=37023
minu poeg on 4 ja poolene.ka ei pühi.ükskord üritas nii,et terve pott oli paberit täis aga pepu ikka must.tüdrukud hakkasid viie-kuue aastaselt ise pühkima.
 
kt 09. september 2008, kl 14.01
Minul tütar 4a. Kodus hüüab ikka appi kui kaka valmis. Vahel püüab ikka ise kah pühkida aga jääb natu mustaks ikka.
 
õpetaja >>>> 09. september 2008, kl 19.49
lasteaias peab ise juba peput pühkima vähemalt 3 aastane laps. loomulikult, kui ta hüüab, siis tõttame appi. aga kui ta näeb, et keegi peale tema ei vaja abi, siis üsna varsti hakkab ta ka ise proovima.
 
... 09. september 2008, kl 22.59
5 aastane peab saama ise wc-s kõigi asjadega hakkama, tavaliselt oskavad lapsed varem peput pühkida, tuleb lihtsalt kodus õpetada.
 
M 10. september 2008, kl 11.13
3,5-aastaselt.
 
ki 10. september 2008, kl 11.24
kuule to opetaja-mul kolmene poeg v'ga yritab ise pyhkida aga tal käsi ei ulatugi veel sinna maani,mina ei tea yhtegi kolmeaastast kes ulatuks et pyhikda... arvan et nelja,viieselt...
 
jh 10. september 2008, kl 17.48
minu laps neljane ja ka ei ulatu:)
kas siis lasteaias peabki ringi käima kakase pepuga, sest kasvataja ei taha pühkida?? ärgu siis pühkigu, mul kodus vett jagub, saan nii riided, kui pepu puhtaks :)
laps hakkab pühkima ikka siis, kui selleks valmis on, nagu ka kõik muu tuleb siis, kui õige aeg on :)
 
emmukas 10. september 2008, kl 21.10
meie poja hakkas 3a ise pühkima, ühel päeval, kui appi tahtsin minna, siis ajas minema ja ütles , et saab ise:)
 
nuuks 11. september 2008, kl 09.41
mnjahh minul kodus 2,6 kuud plika kes suudab küll ise pühkida nii oma pepu kui ka peale pissimist pissu, ja no poti peal juba pühib. Ma ei ole õpetanud ise hakkas mingi paar kuud tagasi ja kui ka jääb mustaks siis ta ikkagi ju ise pühib
 
eeee 11. september 2008, kl 10.29
poiss hakkas 2,9 kuuselt lasteaias käima ja ka kohe ise pühkima. Vahest on püksid veitsa triibuga, aga kasvataja ütles, et lasteaias üldse väga iseseisev. Kodus on palju laisem, aga kui vaja saab ise ka kodus hakkama.
 
pühkija 17. september 2008, kl 13.38
3 aastaselt. Poisslaps.
 
SCZ 20. märts 2020, kl 19.46
Aga ma kasutan selleks jäätmejaamast saadud sitalappe ja kui juba palju tekib pasaplekke siis suviti riputan nad veganite kombel ökolt hanguharude otsa kinnitatult Sipa jõkke

Sitt tuleb perzzest nii et kajab
ajas ümber pasa paja
hais oksendama ajab
hoiame kokku aja
sitamaja pole vaja
situme kõik ümber maja
tallame sinna seina äärde raja
eriti hea on siis kui sittumise ajal ei saja

https://forte.delfi.ee/news/varia/millega-puhkisid-inimesed-end-enne-tualettpaberi-kasutuselevottu?id=89296675
 
Sarisittuja 21. märts 2020, kl 18.45
Mind huvitab rohkem millega hakatakse pühkima PÄRAST tualettpaberit. Sita kuivalt mööda tagumikukarvu laialihõõrumine ei ole kaugeltki kõige hügieenilisem viis. Ma pole küll moslem siiski olen juba aastaid lisaks paberiga nühkimisele ka end pesnud. Jätab puhtama ja kuivema tunde. Ka jaapanlaste vetsud on läinud sama teed lisaks naistele tuti loputamiseks mõeldud otsikule leidub neis ka pihusti tagumise poole pesemiseks. Ja paberit polegi enam, ka heinatuusti ega kobrulehte mitte. Normaalne küll see kunagi ka Euroopasse jõuab tagasörkijad nagu me siinkandis oleme Mõned ei pühkinudki ootasid kui ära kuivab ja pudeneb ise maha Siis kui esiküljel pilt Brežnevist või Karl Vainost. Kuid olen ka lumepalliga pühkinud. Pall tuli piklikuks vajutada siis 3-4 palliga sai puhta töö teha. Ja suvel metsas saab kasutatud ka rohutuuste ja suurte taimede lehti. Üks kurivaim hakkas pärast kipitama. Hea on ka vana riie sest sellega saab mitu korda lapates täitsa puhtaks teha Venkudel oli Pravda ja Izvestija estidel Noorte Rahva Hääl või Õhtuleht. Polnud ju muud alternatiivi millega tippkommud seda tegid vaat ei tea Tol ajal peldikus poliitökonoomia õpik hea pehme paber oli Ajalehe pluss oli veel see et pühkimisvahend sisaldas ajaviitmiseks lugemisvara mõnigi kord hakkasid järgmist tükki otsima, et poolelijäänud loole järge leida Enne pühkimist sai vetsus istutud ja leht ka läbi loetud. Hea seltskond kord olin Brežnevi seltskonnas teinekord Vainoga koos Vanasti karuohakaga hiljem pravdaga eriti hea oli pühkida kui lehel laiutas Breshnevi pilt Enne tualettpaberi leiutamist pühikisid rikkad 50 ja 100 euristega vaesed leppisid 5 euriste rahatähega asotsiaalid lähtusid tõsiasjast et väikest julka ole näha ja suur kukub ise küljest Venemaal tõmmatakse 1111 seina peale tänagi Vanasti oli toitu vähe saada ja organism oli nii säätud et kõik käis läbi torude! Korra kuus ainult poetati pisike rosin põõsa alla Kõige ohtlikum oli omal ajal pühkida ajalehega sirp ja vasar. Mõnigi lõikas omale sellega õrna kohta ohtlikult sisse ja sama asi oli vene lipuga, selle osaga kus oli sirp ja haamer ei soovitatud pühkida Kuid õigesti toitudes tekkiv junn koos kannikate laialitõmbamisega väljastamisprotseduuril ei määri üldse ja kui mingi jama siis võid kasutada meeter paberit Põhja eesti oludes ei taheta paekivi tükiga tagumikku pühkida Lehelugemine peldikus ja sellel ajal paberi pehmendamine käisid käsikäes see oli ikka pikk protsess see hommikune faksi saatmine Hea on suvel nõgestega ja talvel loputada tärpentiinga Enne pühkige tualettpaberiga suu puhtaks siis alles tagumik Mitte vastupidi Ja kui on korras junnilõikaja pole pühkida vajagi Vanasti kasutati ajalehte nüüd tuleb tahvelarvutid käiku lasta! Kõigepealt loed uudised ära siis võtad ja painutad kokku ning pühid soovitavalt valitsuse pressiteadetega Ka trammipiletiga saab see tuli murda neljaks nurk ära rebida ja tallele panna siis sörm august läbi pista siis piluvahe puhtaks teha näpuga siis tömmata pilet näpu ümber tuutuks kokku ja näpp sinna sisse puhtaks ja ärarebitud piletinurgaga küünealune omakorda puhtaks Tegelikult olid tookordsed inimesed nii heas vormis, et said vabalt lakkuda enda tagumikku ja vajadusel genitaale ja enam ei paindu niipalju aga kooliposina sain ennast nii kringlisse tõmmata et kabja sain ikka suhu omale Terve euroopa ei kasutanud midagi perce pühkimiseks. Istuti ballidel ja üldse koduski laua taga ja lasti samasse laua alla või siis seisti veits eemal ja lasti püstijalu põrandale. Hais olevat olnud nii jube, et sellepärast hakatigi ehitama megalt losse. Siis kui üks oli õukonna poolt täis lastud mindi teise jne. Roojased paleed ja lossid koristati ära ja ring hakkas otsast peale. Vaesed loomulikult viskasid lõpuks korjatud rooja tänavale nii et prantsuse kuningas olevat tõllaga rooja sisse kinni jäänud. Peale seda keelati Pariisis rooja loopimine tänavale ära. Keskajal oli veel palju kontingenti, kes kunagi ei pühkinud. Mõnigi talupoeg sai perce puhtaks vaid saunas. Osa aadlirahvast vihkas igasugust kasimist. Haisesid hullemini kui meil pompsud. Härrad kandsid musta värvi pükse et määrdumine ei paistaks daamidel oli 10 kihti seelikuid. Meie suguvõsa ajalugu jutustab et meid valitsenud mõisas oli hügieen nagu omal ajal Prantsusmaal. Mõisa rahvas ei viitsinud isegi kükitada. Käigu päält kusti end täis diivanil istudes pasandati. Härradel olid püksid kogu aeg tagant rippes laadungist vabaneti kui püksid õhtul vahetati. Daamidel oli lihtne sest nemad tollal aluspesu ei kandnud. Tuli põiekas ajalad harki ja sorrr Tekkis vajadus paksu häda teha jalad harki ja hakati munele nagu kanakesed. Noh pissisid nii toona talunaised kah aga teist häda tegi talurahvas ikkagi põllu peal või laudas. Vanasti oli vaesemal talupojal maalapil kakatokk millest siis kükitamise ajal kinni hoiti ja mis ühtlasi jäi pärast hunnikut tähistama, nats asisemal oli juba oravasaba vöö külges mis peale kasutamist puhtaks pesti eliidil oli juba piibrisaba sinna andis mitu korda pühkida enne kui saba panga omanduses olevasse pesukotta viidi Teadaolevalt ei olnud isegi veel möödunud sajandi keskel paljudes taludes käimlat ja asjal käidi laudas. Pärast istuti vasika või lamba selga ja lasti sealt liugu alla. Tagumik oli hoobilt puhas. Kasutati ka nn titekivisid. Need olid suured ühelt poolt veidi kaldu küljega rändrahnud. Naised käisid sealt palja tagumiku peal alla laskmas selleks et saada titeõnne mehed käinud tagumikku pühkimas. Kasu nii naistele kui meestele.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!