Tuttav lugu, mitu korda on poole öö pealt lähimasse bensukasse peale lennatud ja igasugu x asju sealt küsitud.N. liikuvat aabitsat :)

Minu lapse koolis on õpetaja andnud juba kevadel nimekirja järgmisel õppeaastal vajaminevatest asjadest.Seda on ikka A4 lehekülje jagu.Vaatamata sellele olen teinud kõike ülalpool toodut,sest ei ole kodus sellist kohta kuhu mõtetut pahna koguda.
Aga mäletan,et kui mina koolis käisin siis taheti ka ikka igasugu imelikke asju.Nt.tühja marmelaadituubi kesta ja niidirulle (muidugi niidita) ja 10 tühja tikutopsi jne.

Õpetaja väitel on ta alati kõik asjad varakult ära rääkinud:) Aga ega rääkimisest suurt kasu pole, kui lapsel neid päevikusse märgitud ei ole, mõtteid lugeda ma kahjuks ei oska. Ja kahjuks ei arvesta ka õpetaja alati lapse ealiste iseärasustega. Ükskord oli vaja 12 tollist naela kooli viia, poiss siis kandis seda raskust( ikka ligi 1,5 kg) kolm nädalat kaasas, kuni ma üks hommik kotti revideerisin. Õpetaja vastas aga, et ta oli ju öelnud, kui naeltes rääkis, et toogu kooli ja pangu kappi. Küsinud siis üle või näidanud kapis konkreetne koht..Aga muidu on alati ikka rohkem nalja saanud :)

Mäletan, kuidas ise emaga südaöösel kartuleid riivisime, sest hommikuks oli vaja isetehtud kartulitärklist. Igatahes ununes see meil emaga hommikul mõlemal radiaatorile kuivama ja koolis oleks ponnistustest hoolimata kahe saanud, aga ema helistas ja rääkis õpetajale, et me tõepoolest tootsime tärklist ja lubas selle järgmisel päeval minu vahendusel õpetajale toimetada. Kõige naljakam oli see, et kui me emaga öösel kartuleid riivisime, siis pidas ta mulle pika epistli, kuidas ei tohi asju kogu aeg ära unustada jne.

Enda "kasulapsed" nõudsid ka hiljuti lausa kaheteistkümnendal tunnil tühje plastpudeleid ja traati jms asju. Eks tuli prügikasti sukelduda.

ja ma mõtlesin, et mu lapsed on ainukesed sellised! Eelmine aasta oktoobrikuus ütles poiss pool kaksteist, kui ma juba magasin, et mul peab homme koolis kaasas olema kahe erineva okaspuu oks ja käbid. Ja vihma kallas väljas nagu oavarrest ja meie keset linna. Kasvõi hakka appi karjuma. Unisena sõitsin kõigepealt Statoili ette, jalutasin juba peaaegu uksest sisse (hommikumantel öösärgi peal), siis jagasin matsu ära, et ikka metsa poole peab minema. No toodud need asjad said ja ega see esimene ega viimane kord pole keset ööd tarvilikke vidinaid kokku kraapida. Mul kaks poissi ( 4. ja 7. klass) ja tüdruk (1. klass).
Mammu! See tärklise värk tuleb küll tuttav ette, me tegime ka, küll keset päeva! Aga hinne oli ema, mitte minu oma!

Enamasti on muidugi lapsed need,kes unustavad , aga on küllalt ka selliseid pedagooge, kes leiavad,et nende õpetatav aine on see kõige -kõige ja minumeelest lausa sadistliku naudinguga nõuavadki kõikvõimalikke ja võimatuid asju viimasel minutil. Algklasside lapsel tavaliselt pole niipalju julgust ka, et ütleks õpetajale,et pole seda asja nii ruttu kuskilt võtta ja kogu lugu. Minu laps ei lubanud ka päevikusse õpetaja jaoks kirjutada, öeldes, et õpetaja hakkab nagunii pahandama. Hea et on kohusetunne,aga hirm on küll üleliigne. Õpetaja on ikka neile nii suur autoriteet, et ega iial ei eksi küll. Hiljuti lapsega vaidlesime, töövihikus oli vaja teha ristike õigete väidete taha, ja lause-sõiduteed ületan ainult selleks ettenähtud kohas- oli minu lapsel märkimata. Kui seletasin et peaks ikka märkima, siis öeldi et aga õpetaja seda ei öelnud ja järgmine päev kui küsisin , siis vastas et teistel lastel enamustel kah märkimata ja õpetaja enam sellel teemal ei rääkinud. Mis siis lapsed peavadki aru saama sellest, et üle tee tohib minna, kust juhtub, sest õpetaja unustas seda mainida:!

Tärklise looga tuli meelde, kuidas oma õpetaja peale meeletult solvusin. Nimelt ka emaga koos valmistasime öösel tärklist. Kui selle järgmisel päeval kooli viisin õpetajale hinnata, pani ta mulle hindeks nelja, kuni oli veendunud et ma selle poest ostsin. Ta ei uskunud et ma nii ilusa säravvalge, sõmera ja ilusti krudiseva tärklise suudan ise kartulist saada.

meil tuli hiljaõhtul pauk, et kunstiõpetuseks on vaja viit tühja ketshupi- või majoneesipudelit.Kodus polnud neist kumbagi - no tekitab ikka eelarvesse augu küll, kui selliseid oste äkitselt teha.
ja emme joonistab IGA päev inglise keele vihikusse pildi, sest inka õps on ise kunstnik ja eeldab, et lastel on põnev iga päev joonistada - on küll, kuid mitte kohustuslikus korras vihikusse, väsinud peaga, poole öö ajal

seitsmenda klassi tüdruk(mata 5) vaevleb pikalt-pikalt mata õpsi oma nuputatud tekstülesande kallal- ei saa aru. Püüab emme- ei saa aru. Issi(teadlane) läheneb fanatismiga- no peab ju ometi aru saama - ei saa aru.(ja mitte, et lahendus välja ei tuleks, siis saaks viga kahtlustada, kuid ülesande ülesehitus oli nii keeruline ja pikk, et lihtsalt juhe jookseb enne kokku) Lõpuks olime kogu perega nii hasartis, et ülesanne dikteeriti TÜ õppejõule(peretuttav)-maadles oma tunnike selle kallal, lõpuks pakkus mingi versiooni välja, kuid tunnistas ka, et ikka totaalselt haige ülesanne.

Palun lahendage 7. klassi ülesanne:


5 5 5 5 = 2

Pange siia vahele mistahes matemaatilisi märke, nii et vastus oleks õige ja palun kommentaare ka, kaua aega läks jne. Mul läks üpris kaua.

5:5+5:5=2 lasin oma reaalkõrgharidusega emal lahendada, sest ise peale pikka mõtlemist enam ei viitsinud- ega temagi kohe öelnud, ikka pusis veits

Mu tüdruk teatas õhtul, et vaja homseks seeliku riiet ja lõiget. Kell õhtul 10 paiku, kusagilt võtta enam polnud. Tuuseldasin oma riidekapis. Leidsin ühe enda vanema seeliku, harutasin õmblused lahti ja selle järgi tegime paberile lõiked ka. Koolis järgmine päev sai tüdruk 2, kuna oli liiga palju ette teinud! Ainult lõiked pidid olema, a meil nö. riidest ka välja lõigatud. Nüüd see poolik seelik seisab, kuna tunnid ja klass sai ennem läbi!

Sai kah kastanimune otsitud, a neid vähe see aasta!

just täna hommikul mõtlesin 1.klasssi lapsele poole minutiga karu jutu välja:)))

Kohe näha, et L. saab vähe krõpsu, selline tige igas valdkonnas!

Lollakas. Ega seks pole elus peamine, aga sinusugune vaid selle alumise otsaga mõtlebki.

Vana, sinu ülesanne oli lahendatav poole minutiga.

Milla, sa oled väga tubli. Aga tegelikult, kas sul läks siis nii kaua aega siit ülevalt poolt vastust vaadates? Issand mihuke kummipea.

Kallis Milla, ma loodan, et sul on huumorisoont ja et sa ei solvunud mu nalja peale. Head päeva.

Seks pole peamine ja lapsed pole peamised.

On ikka elu, drill on elu eesmärk, sisu ja mõte. Kurb.

see on tõesti kurb, kui karistatakse liigse tubliduse eest, vt. eestpoolt liiga valge tärklis ja liiga vara välja lõigatud seelik :( Ja seda tõesti juhtub, konkreetseid fakte äkki ei meenu, aga mäletan, et sellga pidi alati ettevaatlik olema, et liiga palju ei tee, siis võid hoopis 2 saada.
Seega sõnakuulelikkus ja pedantusus eelkõige!

Minu tütar ütles eelmisel kevadel, et homseks vaja Lydia Koidulast referaat teha, ise kobis magama muidugi. Istusin siis poole ööni internetis, otsisin pilte ja materjali, panin paar luuletust ka juurde, ilus sai, parem kui omal kooliajal, tundsin väikest uhkustki. Järgmisel päeval laps ütles, et emps sa said nelja, õps ei vaadanudki, kuna jäime esitamisega ühe päeva hiljaks.
Nüüd hakkasin varakult materjali Kleopatrast otsima, lasen arvutist kõik välja ja las ikka laps ise sätib referaadiks kokku.

Aga see referaadi neli ajaks küll vihale, kui laps teatab, et me jäime ühe päeva hiljaks - kui magama kobis, kas ta ei oleks võinud siis öelda, et eilseks oli vaja???

Oh teid küll - laps läheb magama, aga ei "kobi". või kuidas?

Vana, minu laps lahendas selle viitega ülesande 20 sekundiga - ja mina ei lahendanudki ära :-(
Aga ühte matemaatikaülesannet vist kolmandas või neljandas klassis on meil ka TTÜ haridusega tegelane kaks tundi pusinud...
Eelmisel aastal ütles teise klassi laps õhtul kell 10, et ah jaa, homseks on kooli lutsukivi tarvis... Mere ääres me ei ela...
WC-paberit oleme loomulikult kerinud, kes siis seda poleks...
Mul ei tule meeldegi, aga igasuguseid fantastilisi asju on nõutud...

mina sain ülesande vastuseks (5:5)+(5:5) = 2. Siis kui ma siin lahenduse vastust nägin, tahtsin vastata, et kuhu sulud jäid, viimasel hetkel jõudis kohale. Oh, nüüd te saite vist aru, et ma matemaatikaga leiba ei teeni. Oeh, jah, head õhtut kõigile!Ärge unustage küsida lastelt juba praegu,umbes et mitu kastanimuna homseks vaja on. Et õhtul liiga kiire ei hakkaks.

See lastele käsitöö ärategemine on nii tuttav asi ,poiss käib kolmandas klassis ja saab nüüd ise hakkama.Aga esmaspäevaks tuleb mul lasteaeda sügiskompositsioon teha.Mulle tundub ,et see L püüabki šokeerida oma jutttudega siin,ei tasu liimile minna.On ju nii L?Mõni saabki sellest rahuldust kuidas teised reageerivad.Nagu öeldakse igal ühel oma õnn.

Oh meil oli hoopis naljakas asi. Nimelt õpivad mõlemad tütred kuuendas klassis ja üks õhtu tulid teatega, et järgmiseks päevaks on vaja sokkidel soonik valmis kududa. Ise tegid nii kaua koduseid töid, et jäid õpikute vahel magama. Võtsime siis koos mehega kogu mõistuse kokku ja hakkasime õpiku järgi kuduma. Jaa, jaa koos mehega. Kumbki sai 2 sokki kududa. Alguses ei tulnud midagi välja, kuid lõpuks läks asi ruttu. Nalja sai küll kõvasti. Soovitan kõikidel kududa terve perega.
No algklassides juhtus tihti häireolukordi. Lehti, tammetõrusid ja kastaneid sai öösel korjatud. Wc paberit rullidelt maha keritud, mahla tuli üks öö juua tervet 8 liitrit. Eriti naljakas see muidugi polnud.

Mu tüdrukul oli vaja ka üleöö intervjuud mõne kuulsusega. Kuna mõnedega töötan koos, siis sai lambist välja mõeldud. Tüdruk esitas küsimuse ja mina siis vastasin nii nagu inimest teadsin ja endal fantaasiat oli.

Kõik need tööd on teie laste arengu huvides, õpetaja ei saa korraga 25 WCpaberirulli tühjaks kerida .... Ärge virisege