...vihkab poisse (või lapsi). Minu poeg loeb korralikult (harjutame kodus nii aabitsa tekste, kui ka lisaks ilukirjandust), arvutab tuhande piires, väljendab ennast vabalt, sotsiaalne... seni (lasteaias) kõik väga hästi läinud. Koolis pannakse kleepse, mille värvi järgi teame, et tegemist väga halva tulemusega. Nädala lõpus ilmuvad veel mingid morni näoga kleepsud, mis ka pidid vastavalt värvile, siis väga halb võu halb olema (kuigi pole aru saanud, mille kohta need käivad). Laps täiesti stressis, ise ka. Millist motivatsiooni ja õppimistahet lapses niimood harjutatakse?

Tead, räägi õpetajaga, rahulikult ja viisakalt. Vaata, mida ta ütleb. Uuri teistelt vanematelt, kas nende lastel on samasugused probleemid. Tee kindlaks, kas Su poeg ikkagi ehk ise midagi halvsti-valesti ei tee. Nt ei tööta kaasa vms? Kui abi ei ole, aruta teiste õpetajatega - rahulikult, meeldivalt. Kui ikka abi ei ole, aruta õppealajuhataja või direktoriga - ikka rahumeelselt. Kui lähed valjul häälel kooli oma õigusi nõudma, saavutad ainult selle, et koolis hakatakse Sinu ja Su lapse vastu antipaatiat tundma.

Mis kasu on sellest, et ma Sulle siin foorumis kinnitan, et ma ei pea sellist "motiveerimist" õigeks? Ei pea tõesti, aga see hinnang ei lahenda mitte mingeid probleeme. Probleeme lahendatakse ikka probleemitekitajatega suheldes. Kuhugi niisama kaebama tormamine aitab veel vähem, saavutad selle, et õpetaja hakkabki Sind ja Su last vihkama, kuigi ehk välja näidata ei julge. Kardan, et see oleks lapsele veel märksa hullem.

sama läbi elanud. Täna kahetsen, et kohe õpetajaga ei rääkinud. Nendesse lastesse, kelle vanemad laste tegemistest õpetajaga palju räägivad ja annavad ka õpetajale lapse meeleoludest tagasisidet, suhtutakse paraku palju paremini ja tähelepanelikumalt.

Olengi rahumeelne inimene. Samad mõtted, ei taha kaebama minna ega õpetajaga konflikti, seda enam, et õpetaja ka mu vanemat poega õpetab. Kummaline on just see, et on nagu võrdlusmoment. Vanem poeg tõesti tuisupea ja rabistaja. Tema õpetaja aga suisa vastand, oleme temaga kenasti koos vajadusel isegi oma poja karistustrateegiaid planeeritud. Samuti teatab õpetaja iga valesti tehtud asja peale - õpime, harjutame! Vanema poisi puhul tõesti toimis, alustas hulga, hulga nõrgemana, kui noorem venna ning, kui hindeid panema hakati oli ennast juba nelja-viieseks üles töötanud.

Eks õpetajag tuleb rääkima minna küll. Kooli alguses korra üritasin sõbralikult vestelda, nähvati mulle, et teie laps ei loe kirjatähti!!! Väga positiivselt selline suhtumine ei häälesta.

Eks nii on raske muidugi. Võiksid selle õpetajaga veel rääkida. Küsida, mida ta soovitab - siis on ta sunnitud vähemalt midagi välja pakkuma. Ehk aitab ka see, kui tunnistad õpetajale, et muretsed lapse õpimotivatsiooni kadumise pärast. Aga kui oled jõudnud veenduda, et selle õpetajaga inimese moodi rääkida ei saa, võiksidki kõigepealt pöörduda näiteks oma vanema poja õpetaja poole, kui tead, et ta kena inimene on. Mitte niivõrd selleks, et teise õpetaja peale kaevata, vaid rohkem sellepärast, et teine pedagoog - kes ka kõne all olevat halba (?) õpetajat tunneb - oskab vast kõige adekvaatsemat nõu anda, mida edasi teha.

Räägi õpetajaga!

tean paljusid õpetajasid kes ei panegi esimese klassi õpilastele halbu hindeid et lapsi mitte traumeerida.Selle eest aga kiitust ei jäta kunagi kirjutamata.Minu arust motiveerib see õpilast palju rohkem.Mina soovitan lihtsalt õpetajalt küsida ja toetan madlikest,see on küll õige et õpetajad tahavad näha millises peres tuntakse lapse õppimine vastu huvi ja millises mitte.

minu tütrel juba viis aastat kiusab ja alandab õpetaja just tüdrukuid
õpime korralikult kodus asja selgeks, laps on kindel, et saab hea hinde, aga essugi
jubedad on sellised moorid
motivatsioon ja huvi selle keele vastu, mis ennem oli tore on nüüd nii vastumeelne

kas see värvide ja märkide jagamine õpilastele on üldse õige? Meie laps läks esimesse klassi 12 aastat tagasi, õpetajaks nooruke ja range daam, kes hakkas nö eksperimendi korras kohe panema tunnis töötamise ja koduste tööde eest hindeid ja veerandi lõpus said nad tunnistused ka. Ei mäleta, et keegi vanematest oleks kaevelnud selle üle, kõigile oli hinne arusaadavam kui lilleke või kolmnurk. Aga kui midagi on arusaamatu, tuleb asuda rahumeelsetele läbirääkimistele kindlasti!

Kas see kolmnurkade ja tähtede jagamine on mingi laiem aktsioon või tehakse seda vaid konkreetses koolis?
Minu poeg on ka esimeses klassis, saab ka mitte neid kõige paremaid (vist) märke ja on seepärast üsna õnnetu. Ega seda õpitahet pole järel küll mitte eriti palju.
Vist seepärast, et kolmnurkadesga on asi selge, aga nägude osas ei saa aru, kas naeratavatel nägudel on vahe ka? Välja näevad nad erinevad, aga kas sel erinevusel sisuline tähtsus ka on, mitte ei saa aru.
Laps käib ühes Tartu koolis.

Näpud kribasid liiga kiiresti, ühe lause alguses sõnad "vist seepärast, et" on täitsa ülearu.

Meil kleebiti ka nägusid päevikusse (ot-ot, millal see oligi - 16 aastat tagasi juba). Olid ilma näota rõngad (hea töö) ja naeratava näoga rõngad (eriti hea töö). Kas mingeid halbu märke ka oli, ei mäleta. Minule selliseid igatahes ei juhtunud. Loodetavasti neid polnud olemaski.

meil kirjutas õpetaja töö alla kas "tubli" (see oli siis hea) või pani lihtsalt "v" (ilmselt vaadatud). Muidugi oli lapsel hea meel, kui oli Tubli.

mis kolmnurgad? mis kleepsud? mul saab küll poiss hindeid nii et koliseb 1 klassis ja ka tartus. isegi mõni märkus on pandud (saab ise ka aru et oli asja eest) ja ühe kolme on ka saanud, selle vaatasime samuti koos üle et tõesti olid tähed lohakalt kirjutatud. pärast harjutas kodus kirjutamist ja nüüd tal pilt selge et lohakuse ja laiskuse st õppimata jätmise eest saab halva hinde ja hoolsuse eest hea hinde.

õnneks tunduvad saadud hinded seni õiglased (ptüi ptüi ptüi et see nii ka jääks)

Kuigi esimeses klassis pole hindamist ette nähtud, olen küll nende "mänguhinnangutega" rahul. Meil näiteks kirjutatakse Tubli(siis nagu 5 vist), hästi(4) ja pidi veel olema püüa veel(3 siis?) Kuidagi pean ju ka mina lapsevanemana lapse tegemistest tagasisidet saama.Iga päev ju kooli ei helista ja ei küsi õpetajalt kas kõik OK. Samuti on lapsel endal parem millestki juhinduda. Näiteks võin mina küll lapse tähelepanu juhtida, et ta tähti vihikusse hirmsa kiiruga lohakalt ei kirjutaks.Aga kui õpetaja ikka lohakatele tähtedele punased jutid alla vedanud ja tubli asemel lihtsalt v(vaadatud siis) on, siis laps püüab teinekord paremini. Tahab ju hirmsasti tubli olla.Samas kui mingis aines kogu aeg "püüa veel" oleks, suunduksin õpetaja juurde rahumeelsetele läbirääkimistele kuidas last paremini aidata. Ei ole ju hea kui 2 klassis kohe kahed lendama hakkavad ja laps lootusetult teistest maha jäänud. Võib olla Su lapsel hoopis käitumisega probleeme, räägi rahulikult õpetajaga. Kasuta sellist psühholoogilist nippi, et palu ta abi, tee ennast natu lollimaks ja abitumaks kui oled küsides.(Isegi kui tead kindlalt, et laps õppimises tubli) Inimestele meeldib jubedalt aidata.