Nimelt sellest laste seksimisest koduseinte vahel.Lugesin seda teema alt - neidude vanematele.Eks see puudutab poiste vanemaid ka.Ma ei ütle midagi, et ühed vanemad teevad õigesti ja teised valesti.See on igaühe oma asi.Ise olen küll ka ema(poegade) aga püüan mõelda noore tasandilt, ka ju olin kunagi noor.Olgu kuidas on, aga ma ise ei tahtnud oma vanemate kodus poistega magada ja imestan , et on neid, kes seda lausa vägisi tahavad.Mingi häbelikkus on ju siiski.Minu poisid paistavad ka kasvavat sinna kanti, et ei hakka piigasid koju tooma, pesamuna eest ma praegu vastutada ei saa, aga tundub, et sellest jama ei tule.Tuttavate seas on mul peresid, kus mõeldakse nii ja naa.Ja ongi õige.

Mina olen ka poegade ema ja tunnen nii, et nn. teismeliseeas ma sellist asja ei lubaks. Reaalsus on aga see, et kuna poistel on ühine tuba, ei tule see niikuinii kõne alla. Samas imestan tüdrukute vanemate julgust lubada näiteks 15-aastaseks saav tütar terve nädalavahetuse kestvale suvilapeole. On see usaldus või ükskõiksus?

Kas te tõesti arvate, et see käib nii, et loete lapsele sõnad peale: vaata, et sa ei seksi! Ja siis 18 sünnipäeval (või 21?) ütlete, nüüd ma luban sul seksida. Ja teie hästikasvatatud laps vastab, aitäh ema. Kahtlen natuke selle toimimises.

Mina elasin vanematekodus kuni lapse sünnini(21.a.) Mees käis meil ainult nädalavahetustel, kuna elas teises linnas. Enne käisime niisama, ega ma teda kohe koju seksima ei toonud. Läks tükk aega, kuni ta minu voodis magama hakkas, ja sellest läks ka veel päris tükk aega, kuni voodis midagi juhtuma hakkas. Kõik läks kuidagi loomulikult oma rada. Siis kui mees oma korteri sai, veidi enne meie esimese lapse sündi, siis kolisime kokku, alustasime päris oma pere elu.
Mida mu vanemad valesti tegid? Mitte midagi.
Minu klassikaaslasel on 18.a. poeg, ja sellel on omakorda 17 a. tütarlaps juba teist aastat. Noorte inimeste esimene armastus. Nad on kogu aeg koos, kord ühe kodus, kord teise kodus. Tüdruk on hästi asjalik, tark, kenake, juttu tuleb nagu küpse täiskasvanu suust. Tema vanemad usaldavad teda( niisugust tütart usaldaksin mina ka), kindlasti tüdruk oskab hoiduda soovimatust rasedusest, koolis läheb hästi, ambitsioone jätkub ka. No mida siin keelama peaks?
Aga kui mina oma tütardega sel teemal rääkisin, et millal oleks sobiv aeg, ja et minuarust kõige hirmsam on soovimatu rasedus, siis minu noorem tütar 14a. ütles selle peale - mõni mure, siis võib ju aborti teha. Vat seda last ma valvan hoolega veel mitu aastat.
Aga see, et vanematekodus mitte seksida - kas siis seksima võib alles siis hakata, kui on majanduslikult iseseisev, et võib vanematekodust ära kolida? Aga kui noor õpib mitu aastat ülikoolis samas linnas ja elab vanematekodus. Äkki poisil on sama asi? Kas siis peavad mingi kolmanda koha leidma, kuni ülikool läbi saab?

Mina ehk meie siis omal ajal võtsimegi üürika ülikooli ajal, et omaette olla.Meie üürisime ühte tuba ja teised teist, köök oli kahepeale.Odavam ka ja ikka sobivam, kui vanemate kõrval elada.Meil oma elu ja neil ja kui nüüd mõelda, siis tundub vägagi õige otsus.

Minu venna pruudid on käinud meil selle asja pärast alles viimastel aastatel, kui vend juba mitu aastat üle 20. Mis ja kuidas enne seda oli, ei tea. Ise pole ühtegi sellist meest vanematekoju toonud, korra töökaaslane tööasjus käis.

Aga minu arust on normaalne, et see toimub kodus. Kõik on planeeritud, selgeks rääkitud jne. Tänapäeval ei oota vist keegi (kahjuks) 18 aastani, nii et kus need lapsed siis seda tegema peaksid? Mingi peaoajal, põõsas või auto tagaistmel? Sellist esimest kogemust ma küll oma tütrele ei soovi ja liigvarast poisiga kokkukolimist ei poolda ma hoopiski.

Keda saab usaldada keda mitte.Enne kui asi voodini läheb tuleb siiski mõned asjad selgeks rääkida ,kasvõi seda milline vastutus see on,tervishoid ja hügieen ja soovimatu rasedus.Mina olen seda alati rõhutanud ,et kui teha täiskasvanu asja tuleb ka vastavalt käituda täiskasvanu moodi ja vastutada,kui seda ei suudeta,tuleks selle asjaga oodata.Otseselt ei luba ja ei keela.Tundub ,et sellest mõtteviisist on aru saadud ja pole näha ,et kedagi koju tahetakse tuua .

Aga lapsed ei peagi seda tegema.Las lastel olla lapsepõlv, siis noored ja meeldimine ja armunime, siis edasi.Pole just meeldiv teadmine, et laps teises toas kellegagi k.... .Siis see keegi läheb minema ja äkki pool aasta pärast on jälle uus ke......

väga hea, kassy.
Aga ka ema! Ütle, kui vana on laps, kui vana on noor, kui vana on täiskasvanu? Kas sa ¨mõtled, et 18 ja noor ja täiskasvanu on nagu sama asi. Et sinnamaani on laps? Noored ise küll nii ei mõtle. Tead, leeriskäinud last(alates 15a.) nimetab kirik nooreks täiskasvanuks.

Ma tõesti imestan vanemate üle, kes lausuvad - kus see LAPS seda siis tegema peab!!Päris naljakas, mõnele ka kurb.Varsti vabandatakse mingi põhjusega ka 10 aastaste seksimist, vajadused äkki?!

Erandeid on alati.Mul on tuttav naine, eks hakkas peale 15 aastaselt ja nüüd on 33.Hakkas kodus külas käima oma peikaga.Elavad siismaani koos, on abielus ja 3 last ka.Korralik naine on.Rohkem tal polegi mehi olnud.Esimese lapse sünnitas 20-selt.Aga kuskohast see ema peab ära tundma, et see on see õige ja laps iga poole aasta tagant uut koju toomaei hakka.Kui pole kindel, siis ei lubagi.Sellele naisel polnudki oma vanemaid, kasuema oli ainult.

Laps on oma vanemale alati laps, olenemata vanusest. Äri näri tähti!

Ah et ikkagi ema valib siis tütrele kaaslase.
Kahjuks me emad pole ise - endalegi alati seda õiget ära tundnud.

Siin teema all on jutt just nimelt lastest.Alaealistest nimelt.Vanemad ju vastutavad nende eest.

Elasin nii, et koju poisse ei vedanud ja kodust lahkusin, omaette elama 19 aastaselt ja siis aasta hiljem hakkasin mehega koos elama.Enne seda olin mõne korra ühe poisiga olnud, ühe korra poisi kodus, kui tal ema juubelil oli ja teised korrad niisama peo ajal.Mingeid vajadusi küll polnud.Ja ema peale ka ei pahandanud.

Alaealine on kuni 18 - ehk siis 17,5 on veel laps? Ja kui saab 18, siis algab noorus.Ahah.
Lubage küsida, kui vanalt kellelgi süütus läks?

Öelge siis ometi, kui palju ja tihti sellised 15-16 aastased seda tegema hakkavad, kui kodust luba olemas.See oleks ka jube, kui iga öö kõrvaltoas ähivad ja lõhuvad.

Ma ühe teema all kirjutasin ka , kuidas meil oli, aga see vist liiga vanateema juba.Mainin veel lühidalt.Meil poiss(20) tõi salaja öösel koju tulles piiga ka kaasa, meie hommikul nägime alles.Piiga oli 15 vist.Tema ema tuli õhtul meile karjuma, et meie oleme süüdi ja poeg tuleks kohtusse kaevata, ahistamises eest.Alaelaise.Ma ütlesin, et meie poeg on nii vana ,et meie teda valvata ei saa, siis kui ta 15 oli, oli meil kodus nõudmine, et peale 22 on kodus, kui teie oma lapsest jagu ei saa, siis on see teie probleem.Me pidime käskima tal kaduda oma kodust.Oma poisiga pärast rääkisin küll, et nii noortega pole vaja tegemist teha, ahga ega see kehtima sellepärast veel pea.

Ega 15-16a. pole mingid tiirased loomad, et pole mingit häbi- ega autunnet. Jumal küll, milleks äärmustesse laskuda?

Ma oma 15 aastase pojaga rääkisin kord sellest hiljuti, et kas sa tahaksid kedagi koju toomahakata.Ta vastas, ema, ega lollakas pole.Lapsed on ka erinevad, nagu meiegi.

Nii et enne tegite küll. S.t. noored salaja nagunii teevad - et siis teha võib, aga vahele jääda ei või, peaasi et vanemad ei tea, siis nad ei pea ka südant valutama. Nii kerge ja mugav.
Mul oli esimene kord kuu aega enne 18a. Nii et lapsena seksisin. Oi häbi, häbi!

Kas keegi 15a. ütleks emale, et jah tahan küll?

Mul on kolm last vanuses 14, 16, 18.Ma tegelikult ei kujuta ette elu, kuidas nad hakkavad oma pruute ja peigmehi aina ööseks koju tooma.Kuulun vist nende hulka, kes seda ei poolda.Peredes on ikka nii erinevad elulaadid.

Ma tõesti arvan ka nüüd, et selle asja pärast küll vanemaid koormata ei maksa.Ise tean ja tunnene oma vanemaid, neil muresid kogu elu küll olnud.Ja ma tõesti püüan oma ema säästa, et ta muresid vähendada, mitte suurendada.Nüüd olen abielus ja laps ka, aga kiu emale külla lähen, jätan isikliku elu mured endateada, milleks seda jama vaja oleks?Puistan kõik välja ja lähen omakoju tagasi, aga mu vana ema, kes niigi oma haiguse tõttu magada ei saa, peaks shokis vähkrema ja nutma minu pärast.

mina sain esimese kogemuse osaliseks 16-aastaselt, kutt oli 17 ja praktikatunnid toimusid ikka tema kodus, kus elasid ka tema vanemad. Ega ma tema juurde salaja ei läinud, ma elasingi kooli ajal seal. Minu ema ainsaks mureks oli see, et ma varajase lapsesaamisega tema nime ei rikuks, nagu see veel tema enda poolt küllalt rikutud polnud. Minu kodus me seda asja ei teinudki kunagi. Aga ma ei suuda praegu meenutada, et ema oleks lubanud mõnda tüdrukut oma koju tema praeguseks 36 -aastase vanapoisist poja voodisse. Mehele läksin ikka õige mitmendale partnerile ja sain lapsegi alles 22-selt. Mitu aastat peale kooli lõppu ütles üks klassiõde mulle, et tead, kuidas me kooli ajal sind kadestasime- oma kindel kutt ja te oskate seda asja teha nii, et sa rasedaks ei jää. Ma ei kahetse seda, mis teinud olen, kahetsen seda, et tegemata jätsin.

Kui sa päris seal elasid kooliajal, siis pidi see majandamise pool ka korda olema aetud.Oma elamis ja söögikulud.Meil tekiks kohe sellised probleemid esmajärjekorras.Iga suu loeb ja eluasemekulud on kallid.Pealegi , kui majas on veel nooremaid lapsi, peab ka selliseks eluks ruumi olema ju.Ei ole ju päris nii, et lähed sinna elama ja niisama elad.

Nojah, kui soovid, ma vastan. Minu kodunt polnud võimalik transpordi pärast õigeks ajaks kooli jõuda, internaat oli kohutavas olukorras. Selles peres rohkem lapsi polnud, olin neile olemata tütre eest.Elasin seal kas iis , kui nende poeg kroonusse läks. Maja oli suur, ruumi kõigile ja söök oli sel ajal odav ning kolhoosi sööklas, kus tema ema töötas just arvet ei peetud. Minu õppimine selle elukorralduse pärast ei kannatanud, pigem vastupidi, tean, et koolis polnud minu asukoht mingi saladus, kuid just sellest koolist sain kaasa teadmised, kuidas kasvada inimeseks ilma tagakiusamiseta.

Ma ei oska küll sellel teemal kaasa rääkida. Mul on lapsed veel nii väikesed ja ma pole sellele mõelnud. Hea meelega loen teiste arvamusi selles asjas.
Niipalju ma võin öelda, et kui mul oli 14 aastaselt sõber, siis midagi sellist ei toimunud. Kui ema sõitis paariks päevaks maale siis manitses: vaata et sa poissi magatama ei hakka! Ma solvusin kõvasti, et need sõnad on siiamaani meeles. Kuidas ema võis minust midagi sellist üldse arvata!

Nujah, ma võin selle teema kohta näite tuua oma sõbranna varal, kes on 15. Temal on neid nö poiss-sõpru päris palju olnud, aga süütuse kaotas ta alles hiljuti. Selle poisiga on nad endiselt koos, igal nädalavahetusel elab ta poisi juures, ka vanemad on sellega nõus. Mina näiteks ei kannataks välja, kui igal nädalavahetusel mingi võõras kodus oleks. Sõbranna tundub rahul olevat ja väidab, et turvaseksi harrastavad nad ka, kuid eelmisel nädalal oli tal äkki vaja, et ma talle kibekähku kuskilt Postinori hangiksin..