Käin praegu üheksandas klassis ning on plaan sel aastal teha sisseastumiskatsed oma kooli ning ka VHK-sse. VHK on mulle juba pikemat aega väga sümpaatne tundund eelkõige oma loominguliste suundade ning õpilassõbralikkuse poolest. Olen kuulnud ka seda,et kooli sisseastumiskatsete tutvumisvestlustel küsitakse ka kui palju on nõus pere aasta jooksul koolile ''annetama''. Kas see on tõsi,et peab annetama ning kui suur see summa tavaliselt on?'
ühtlasi olen kuulnud,et kui sul on koolis sugulasi,siis saad ka tõenäoliselt sisse?
Kas need eelmainitud küsimused vastavad ka tõele ning kui on miskit,mida ma VHK kohta teadma peaks,siis PALUN jagage oma kogemusi ja teadmisi! :)
Aitäh.

Mina tean, et üks aasta läksid peaaegu kõik kolme kooli katsetel osalenud järgmisel päeval igaks juhuks ka sinna katsetele.
Samas ütles koolipoolne inimene, et reaalselt oli neil vaid 4 vaba kohta. Niisiis arvuta ise, mitusada on ühele kohale ja kui suur su lootus sisse saada. Kool peab kõigi testid üle vaatama, sest kellegil pole ju keelatud proovima minna. Tegelikkuses on aga enamuse jaoks see tühi ajaraiskamine.

Käisin seal katsetel. Kutsuti ka vestlusele.
Kui ütlesin et pole eriline kristlane, sain imelikke pilke.

Minul läks klassiõde sinna, üldjoontes väärtustatakse jah kristlikku kasvatust, teisalt see vist ongi oluliseim, sest vähemalt põhikoolis ta eriline geenius polnud, selline hinded 4-5`d, sekka ka mõned kolmed.

Ma arvan, et seal väärtustatakse MÕTLEMIST. Mina oma "4-5`d, sekka ka mõned kolmed" tunnistusega läksin 12 aastat tagasi HTGsse nagu nalja. Seal ei vaadanud keegi, mis sul tunnistusel, lugesid vaid katsed.

See, kas VHK kuulub kuulsasse G5 ehk Tallinna koolide paremikku, ei huvitagi, aga nii palju kui olen lugenud ja kuulnud, on see kool, kuhu on kokku kogunenud hulk väga häid ja inimest väärtustavat õpetajaid, selle kooli puhul on olulisemgi mulle sobiv väärtushinnangud, õpilaskesksus koos õppimisega ja loomulikult traditsioonid.
Ütleme nii, et see on ainuke kool Tallinnas, mille puhul mul oleks kahju, kui mu laps seal ei käiks.

Kuna VHK-sse kandideerib nii palju lapsi, siis on seal enamik selliseid, kes katsed väga hästi ära teeb. Minu klassõde ei olnud tõesti priimus ja nagu tean, ei ole seda ka seal koolis. Küll aga ilmselt sai "saatuslikuks" siiski nn kristlik kasvatus.

Teisalt, see kristlik kasvatus on seal siiski suhteline mõiste, sest on ju ka Liis Lass selle kooli lõpetanud.

Aga kuidas nende rahadega on, mida lapsevanem aasta jooksul lahkelt annetama peab?

Remargi korras: usun millegipärast, et Treffnerisse ei kandideeri sugugi vähem:)

Kui sa mõtled, et vestluse kaalukeeleks saab see, kui suure annetusenumbri sa ütled, siis ma küll ei usu, et sisse saad. Nii see ikka pole. Ei küsi sult keegi mingit raha. Samas on seal koolis lihtsalt mingid avalikud õppemaksud. Pole küll ise neisse süvenenud.
Sa pead ise ikka midagi erilist olema, et sisse saada. Nagu näiteks eelpoolkirjeldatud üdini kristlik tütarlaps. Samuti on seal näitlejate lapsi. Kui oled tavaline, siis ühe kuuga sa eriliseks ennast ikka ei muuda.

Treffnerisse on lihtsam sisse saada, sest seal võetakse vastu rohkem õpilasi. VHK-sse võetakse tunduvalt vähem õpilasi ja see teeb konkursi raskemaks. Väidad, et räägin valet juttu?

no mina olen käinud seal nüüdseks pool aastat. eelmine aasta samal ajal oli ka minul väga närvesööv periood- teadsin, et pean katsed võimalikult hästi ära tegema, ning loodsin ka vestlustele saada.
niisiis katsetel oli meid tohutult palju. tulemused mul (sajast) mata-50, esta-60 ning inka-25 ehk siis mitte kõige parem. ometi sain edasi eriala katsetele ja vestlustele. viimasel vestlusel minult midagi annetuste kohta ei küsitud (kuid need olid kirjas tutvumislehel-need pannakse enne kas kodulehele üles või lahtisteuste päeval mis toimub homme saab ka neid), küsiti aga vanemate töökoha kohta. eks jah, annetusi meil loodetakse ikka saada- väga palju toimub heategevusüritusi. kuid sealt alati saadakse ka suuri summasid. lihtsalt- see kool on tõesti-tõesti suurepärane!
ja tõsi-kui on keegi sugulastest ees, või oled endine vhk'lane siis on sul hulga lihtsam sisse saada. see on ometi kogukonna kool.

mis asi on VHK?

sugulaste värk õige.
ka see, et väga inimlik ja vastutulelik kool.

http://www.vhk.ee/

Ilmselt kõige olulisem on ikka vanemate töökohta ja võime annetada!

V-vanemate
H-hoole
K-kogu :)

Parim kool ever! Olen käinud paljudes koolides elukoha vahetuste tõttu, aga VHK oli parim kuhu sattuda. Õppisin seal gümnaasiumis ja väga hea kool. Õpetajaid tõesti huvitab, et sul läheks hästi ja seal koolis hoolitakse üksteisest. Ma soovitaks seda kooli, aga sisse saada väga raske, sest kokku 3 kümnendat klassi, kaks klassitäit on juba olemas põhikooli näol ja üks klassitäis vabu kohti, aga soovijaid on palju.

vhk on siiski vanalinna hariduskolleegium.

Minu kogemus VHK'ga on olnud üpris huvitav. Siin on minu sissesaamis lugu, kui keegi viitsib lugeda...
Mina olen kuulnud, et sinna on väga raske sisse saada. See aasta võeti kooli vastu 15 õpilast tuhandest soovijast. Enne katseid ma isegi mõtlesin, et mul pole mõtet sinna minna, sest nagunii sisse ei saa. Nad ju ootavad väga "erilisi" inimesi. Ma andsin oma avalduse viimasel päeval sisse, peaaegu polekski andnud. Katsetel mul läks matemaatika täiesti metsa ning ma mõtlesin seal istudes, et vahet pole, kas saan siia või mitte. Tulin katsetelt oma klassikaaslastega koju ja kogu tee nad rääkisid, et neil läks nii halvasti ja blablabla. Mind enam ei huvitanud see üldse, sest ma lihtsalt teadsin, et ei saa sisse. Ma arvan, et kaitsesin ennast niimodi pettumusest, kui ma sinna kooli poleks saanud. Paar päeva enne katsete tulemuste avaldamist kuulsin oma klassikaaslastelt ainult seda, kui väga nad tahavad vhk'sse saada ja mina mõtlesin, et mis neil viga on. "Rahunege juba maha oma vhk'ga", ütlesin neile. Ja järgmisel päeval istusin ma sööklas ning mu pinginaaber jookis juubeldades sisse ja teatas, et mina ja mu üks klassivend saime ainukesena edasi. .... Vaata see oli šokk. Kuidas sain mina saada?? Minu klassivennal oli lihtsam, sest tema õde käib seal koolis, aga minul pole seal ühtegi tuttavat. Minu tulemused olid eesti keel-67, inglise keel-89 ja matemaatika kõigest 16! Aga nad ütlesid, et ma kirjutan hästi. Kühikirjadni teemaks oli "Looming minu elus". Ausalt ma kirjutasin sinna endaarvates täielikku jama kokku. Alustasin tsitaadiga, mille ma mõtlesin välja jne. Aga kokku tuli vist päris hea tekst. Vestlusel rääkisin vahepeal väga spirituaalset teksti. Kui vestlus läbi hakkas saama, ütles gümnaasiumi juhataja mulle:" Igaljuhul oled sa väga tubli tüdruk." Alguses ma arvasin, et see on hea märk, kuid hiljem hakkasin mõtlema, et äkki ta mõtles seda pigem nii:" Sa oled küll väga tore, aga sind me siia ei soovi." Ma olin ühe õhtu masenduses, sest südames ma väga tahtsin sinna saada, kuid arvasin, et rikkusin kõik vestlusel ära. Üks õhtu enne koolinimekirja välja panemist nägin ma unes, täiesti ausalt, et mu klassivend on kandidaatide hulgas ning ma vaatan natuke allapoole, ja mina olen päris nimekirjas. Nüüd arvake ära, mis juhtus. Deja vu. Täpipealt sama asi. Ma otsisin oma nime ja ma leidsin alguses oma klassivenna nime, kes oligi kandidaatide hulgas(!) ja altpoolt enda nime, mis oli klassinimekirjas. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui kahtlane see oli. Ma olen täiesti tavaline inimene, kes käib täiesti tavalises koolis ja ma sain sisse. Unistused täituvad, inimesed!

Appi, sellest tuli mingi romaan. Liiga pikk, keegi ei viitsi neid pikemaid kommentaare lugeda :D. Aga see on minu kogemus siia maani VHK'ga, loodan, et on mingil määral abi. Või siis mitte.

Kui see kool asutati, siis asutajate seas oli palju lastega noori inimesi, kes tahtsid luua kooli, kus õpetataksegi lapsi nagu "oma lapsi". Sellest on jäänud see poliitika, et eelistatakse neid, kelle õed-vennad õpivad või on õppinud samas koolis. Aga koolil on ka väga tugev kristlik taust ja positiivne veel see, et nad väga pühendunult tegelevad ka nende lastega, kellel võib olla mõni erivajadus - üliandekusest kuni puudeni. Kesksel kohal on mitte õppe-kasvatustöö, vaid lapse / noore areng - umbes niimoodi sõnastas kooli direktriss nende kooli missiooni ja mulle see meeldis.

Ja seal õpetataksegi lapsi nagu oma lapsi, isegi kui ei ole oma, siis nad võtavad su omaks, hoolivad sinust ja annavad kõik endast! Mina armastan seda kooli, see on kool, kuhu lapsed tulevad, sest nad tahavad tulla ja neil on seal hea olla. Sinuga tegeletakse ka individuaalselt ja saad tunda, mis on tõeline koolipere. Olen käinud põhikoolis neljas erinevas koolis kolimie tõttu ja ükski pole neist olnud selline nagu VHK gümnaasiumis mul oli.
Parim!

Aga kui õde-vend käib seal koolis, aga laps sooritab katsed halvasti, saab ta ikka sinna kooli või?

Mina käisin ka sellel aastal sinna katseid tegemas ja alguses oli plaan teha lihtsalt n-ö proovikatsed enda jaoks, et saaksin valmistuda teisteks koolikatseteks ette. See, et ma ei saanud sisse, ei olnud üllatav .. samas oleksin tahtnud teada saada oma punktid. Siiski mul läks tuju nii kurvaks. Ma kohutavalt kahetsesin, et ma ei õppinud hästi katseteks. Päris mitmeid päevi mõtlesin kui tore oleks õppida koolis, mis asub Vanalinnas. Kui tore oleks õppida nii hubases koolimajas nagu VHK on. Kui tore oleks iga päev alustada oma koolipäeva mõttega, et ma tahan sinna minna jne. Oleksid ka teised koolid sellised nagu VHK. Täpsemini, et õpilased austavad üksteist. Poleks seda teemat, et "sina ei käi peol, jube nõme inimene oled" või et "ah, ta on nii kole, parem mõnitan teda". Õpetajad võiksid olla ka heasõdamlikud ja väga abivalmis. Kooliastmed võiksid ka olla eraldi majades.

to hmm: üsna tõenäoliselt võibki sisse saada.

Mõttetu onupoja poliitika ja ikkagi ebaaus, et kooli saadakse mitte omaenda nutikuse, vaid tutvuse pärast!

mul sai ka üks sõber tutvuste kaudu sisse.

ileste laps läheb ju ka sinna.

selles koolis hinnatakse seda kui loov, avatud, teotahteline ja aktiivne sa olid