TÜ-s on muideks täitsa olemas selline eriala nagu loodusainete õpetaja põhikoolis. Ka klassiõpetajad saavad omale loodusõpetuse lisaerialaks võtta. Tõsi, pole neist ühtegi seni kohanud.
Kui loodusõpetust annab erialalt füüsik, keemik, bioloog või geograaf, kipuvad nad lastele liiga suuri nõudmisi esitama ega oska lähtuda eakohasuse printsiibist. Klassiõetajatel napib aga sageli erialaseid teadmisi ning tal puudub asja vastu ka sisuline huvi või ka aeg ja tahtmine mässata, sest igasugust näputööd on tal teisteski ainetes piisavalt.

Suuline õpilaste küsitlemine on üks nõmedamaid asju koolis. Möönan, et mingil määral arendab see lastel esinemisoskust, kuid õpikuteksti peast ülesütlemine on kõige ajuvabam asi, mida üldse loodusaines nõuda saab. Seda enam, et samal ajal ülejäänud klass igavleb, tegeleb muude asjadega ja rikub korda.
Parem anda lastele siis juba mingi lihtsam probleemülesanne ja hinnata selle lahendamist.

Siinkohal tahaks kõigile loodusõpetuse õpetajaile öelda, et selles aines EI OLE valesid vastuseid. Last tuleb lihtsal suunata leidma õiget lahendust.

ei ole ikkagi nõus et tuupimist ehk mälutreeningut pole üldse vaja, on ikka et üldjoontes meelde jätta mis millega haakub et detaile teaks hiljem otsida
mis puudub loodusõpetusse siis see tundub praegu üks liiga üldine ja laialivalguv asi olema
aga ega kõiki mis koolis õpitud sai tõesti elus vaja lähe nagu minu traktorijuhtimise oskustki selleks on vaja stiimulit ka, no näiteks oleks mulle naabrikülast helistatud et sinu Jürile aetakse külge, kohe oleks hakanud uurima kuidas see traktor ikka käima läheb ,meeles on et mingid kangid kusagil vasakul olid(tuupimise kasulikkus)
olen tähelepannud et pea ei ole tõesti prügikast, kuid suure harjutamise peale tundub siiski paisuvat ja mine tea millal tuleb vajadus seal veidi tuhnida- no näiteks sain autokoolis aku tundmisel hiilata, isegi mehed ei teadnud ja eksami tegin 100 punktile(mida rohkem tuubid seda kergemini meelde jääb) tõsi küll pärast praktilist sõitu küljekondid valutasid suurest hirmust et panen paugu, aga praegu pole vigagi, harjutamine teeb meistriks
Head tuupimist!

vastuseks jajahh 09. detsember 2011, kl 19.00

Suuline vastamine koolis on üsna kasulik võte õppimiseks. Kui õpilane hakkab õpiku teksti sõnasõnalt kordama siis hea õpetaja ähvardab teda kahega ja nõuab oma teksti. Oma teksti puhul selgub kiiresti kas õpilane asja sisuliselt mõistis. Teised õpilased kuulavad põnevusega, et kas räägib õieti või valetab. Esinemise ja seletamise oskus on aga elus väga vajalik oskus.
Muidugi ei maksa ka heade asjadega liialdada.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Matsiste 10.12.2011 23.36.

Lugedes siin pedagoogide tuliselt kaitsvaid sõnavõtte tuupimise teemadel ja ülimast normaalsusest lapsi "kahtedega" ähvardada, tekib mul vaid üks küsimus: "Kuidas, te, emad, veel soostute siia riiki lapsi sünnitama?" Eesti mehed ja seadusandlik vastutus ja järelvalve nende vastutuse üle vastab mõne Aafrika riigi omale, Eesti lasteaedades poovad väikelapsed end üles ja kasvatajal jääb õigust ülegi, Eesti koolides tuubitakse, ähvardatakse "ühtede" ja "kahtedega" ja loobitaksegi neid lastele söögi alla ja söögi peale, nende hinnete põhjendamisele ei vaevu pedagoogid üldse oma energiat kulutama jne? Koolis valitseb endiselt nõukaaegne retoorika: "Ja kui teile siin ei meeldi, minge ära!"

Kohutav koht see Eesti ju pereloomiseks! Ja Eesti kool on küll ikka nii alla käinud, et sõnu ei jätku. See riik siin jookseb ju verest tühjaks ja alles jäävad tõesti vaid pooleaerulised.

No kuule mida sa liialdad! Ühe lapsega juhtus õnnetus ja juba sa räägid nagu seda juhtuks iga päev. Selliseid õnnetusi on ka Skandinaavias, eestlase arvates paradiiside paradiisis, juhtunud.

Lapsed on kasvatamata ja õpetajad ei suuda ka shitast saia teha. Eliitkoolidesse tung ongi suurest sellest, et saada oma laps laste hulka, kellega kodus tegeletakse.

Eliitkoolides on ka muidu karmim kord. Seda on juba lõpuaktustest näha, kuhu pole lubatud prostituudi riietuses tulla nagu tavakoolides.

Polnud see mingi ühekordne õnnetus. Mäletan ise veel vaatepilti, kui mu laps lasteaias käis: poisid tagusid üksteist jääkurikatega vastu pead, kasvataja istus pingi peal ja kõlgutas jalgu! Lihtsalt minu lapsega õnnekombel ei juhtunud midagi, selle pisikesega juhtus.

Koolis on lood veel kordi hullemad. Tõesti, iga päev imestan, kuidas laps sealt elusana tagasi tuleb. Viimati kukutati laps trepist alla. Oleks võinud kaela murda, selgroo vigastada, peapõrutuse saada jne. See kõik on eesti koolides nii igapäevane ja tavaline. Direktor ei viitsi üldse midagi kuulata, vastab vaid, et pange oma laps siis mujale, kui siin ei meeldi.

Skandinaaviast koolist tulnutena suhtlen iga päev. Nad on šokis, kui kuulevad pildikestest Eesti kooli argipäevast. Eesti haridussüsteem on masendavalt allakäinud ja Eesti perepoliitika on Aafrika riikide omaga samaväärne.

Mina käisin väikses maakoolis ja see poiste rüselemine ja maas püherdamine oli midagi nii tavalist ja igapäevast. Ei aidanud siin piits ega präänik. Minu arvates ei saa küll öelda, et vanasti olid lapsed korralikuma, ei olnud kiusamist, narrimist, vägivald. Meie mälu lihtsalt on lühike. See on tavapärane laste käitumine.

Ohoo kui muust maailmast rääkida, siis nende laste kõrval on meie lapsed pigem flegmaatikud ja kukununnud. Lasteaednike käes ka kuulnud, et muud verd lapsed kipuvad eriti aldilt kaklema, lärmama ja rabelema.

32, üks asi on poisikeste maas rüselemine, teine asi on tahtlik tapmiskatse (sest mida muud on teise inimese trepilt allatõukamine või jäisel trepil jala taha panemine?!). Vangi tuleks hakata pedagooge ja koolijuhte panema selliste "õnnetuste" eest! Küll siis leiaksid kiiresti rahad, et oma koolidesse kaamerad üles panna hirmus, et mitte ise vanglasse minna.

Sa, 32, võrdled võrreldamatuid asju. Vanasti OLI koolis parem olukord kui praegu.

Ettepanek kõikidele koolide ja pedagoogide kritiseerijatele:
Palun minge ise koolidesse tööle ja näidake,kuidas see õige ja tulemusrikas õpetamine käib. Saab ehk siis koolis kord ka jalad alla. Õpetajatest - eriti reaalainete õpetajatest - on terav puudus.No minge ometi ja pange asjad paika. Meil siin foorumis sõna võtmas nii palju võimekaid inimesi,kes täpselt teavad, kuidas peab ja kuidas ei tohi - no miks nad oma võimeid siis ei rakenda?
Ainult anonüümsest praalimisest kasu ei ole -seda oskab iga laps (paljud siinsed sõnavõtjad ilmselt lapsed ongi). Minge ja tehke midagi reaalselt ära ja praalige siis!

huvitav oleks teada, kuidas saaks vältida olukorda, kus keegi kuskil kedagi lükkab? Kas paneme igale lapsele valvuri kõrvale? See aga tähendaks, et koolis ei ole mitte ca 80 õpetajat vaid 1080.....

Teist last ei kiusa, lükka, mõnita, peksa selline laps, keda on kodus selliselt kasvatatud. Ja ikka jõuame välja sinnakohta, et lapse käitumine, väärtushinnangud, suhtumine saavad alguse kodust ja vanemate väärtushinnangutest. Kui vanematel pole oma laste jaoks aega või on nende väärtused nihkes, siis pole loota, et laps kuidagi teisiti käituks ja oleks.

Ja vanemate tegemata või valesti tehtud kodutööd on ebaõiglane õpetajate kaela suruda. Selleks ajaks, kui laps astub kooliuksest sisse, on tema iseloom juba välja kujunenud ning tema suhtumisi on päris raske muuta. Lapse arengus on otsustavad 3 esimest eluaastat.

Kui vanem ees ropendab, lõugab, ähvardab ja karjub, siis mida saab lapselt oodata? Ka tema ropendab ja laseb rusikad käiku, sest selline käitumine ongi tema jaoks normaalne. Ja õpetaja võib rääkida ja selgitada, kuid rikutud närvikavaga õpilane ei suuda end valitseda. Kas sellisele õpilasele peaks siis valvuri kõrvale panema?

Ja ma küsin sult, sakkija, veelkord, kas oled tõesti nii lihtsameelne, et arvad kõik teised maailma koolid olevat vägivallast priid??? Kui, siis on su silmaring selle koha pealt päris piiratud. Mis sa arvad, kust tuli meie laste kõnepruuki termin "nohik" ja nende põlgamine?

Sa mine veeda nädal mõnes Soome koolis ja saad vastused kõigile oma küsimustele. Ei ole sealgi kuldsed lapsevanemad, kes illikukukesi pedagoogidele kooli toodaksid ja ometigi kogu süsteem toimib seal hästi. Soome kooliharidus on maailma parim. Ja seal ei anta põhikoolis kodutöidki teha. Eesti haridus seisabki vaid vanemate ennastunustava töö najal püsti. Kuid tänada ei oska ükski eesti pedagoog lapsevanemat - ainult mõnitada, süüdistada ja sildistada oskavad nad vanemaid.

Ilmselt varsti algab Eestist uus väljarändelaine Soome koolidesse, sest seda mädanevat Eesti haridussüsteemi on võimatu välja kannatada lihtsalt.

:)))))) Mis sa arvad, kaua püsib Soome kool selline, kui eestlaste hordid need vallutavad? Seni, kuni koolis on paar-kolm eestlast, ei suuda nad veel üldist suhtumist muuta ning õpivad soomlaste eeskujul korralikult käituma, sest muidu vaadataks teda kui imelikku. Ka Soome laste käitumine saab alguse kodust, kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et soomlased väärtustavad haridust ning et õpetaja amet on Soomes prestiižne ning õpetajast peetakse lugu ning arvestatakse tema arvamusega. Samas käitutakse ka korrarikkujatega hulga resoluutsemalt. Seetõttu hoiavad vanemad oma lapsukesi vaos ning üritavad iga hinna eest konflikte vältida. Igasugune ebasünnis käitumine on Soome ühiskonnas taunitud. Kas ka meil? Aga siinkohal tuletan sulle meelde, et meile lähim koolitulistamine juhtus just Soomes....
Seni, kuni meie ühiskonnas suhtustakse õpetajasse kui pööblisse ja teenindavasse personali, ei muutu koolis mitte midagi, üha hullemaks olukord muutub.
Kui vanem kodus sõimab ja kirub õpetajat, siis võtab ka jõmpsikas koolis õiguse õpetaja p'sse saata. Kuni meil tolereeritakse lapseeas seaduserikkujaid, seni ei saa lahti ka koolivägivallast, sest vägivallatseja peab end suisa kangelaseks ja teab, et teda nagunii kuidagi ei karistata.
Oled sa näiteks kunagi näinud, kuidas meil töötab alaealiste asjade komisjon ja millised on karistused, mida nad rakendavad?

Soomes ei ole õpetajaamet prestiižne, tean seda täpselt. Eesti õpetajad käituvad ise kui pööbel ja hulleminigi veel. Soomes on see mõeldamatu. Seal on lihtsalt kõik reeglid paigas, meil naudivad õpetajad oma nn halli ala koolis (nt tunnihinnete panemine). Soome päästab Eesti majanduse ja ka Eesti hariduse.

Eesti õpetajate palgatõus on põhjendamatu nõudmine. Mille eest? Selle eest, et ise aastaid kodus õpetajate viletsat tööd teen ja eraõpetajaid palkan õpetajate tegemata tööd tegema? Selle eest, et käin õpetajaid koolis valgustamas, mille eest võib panna lapsele "ühe"? Soome koolis kirjutavad pedagoogid iga "ühe" eest pika põhjenduskirja lapsevanematele koju. Meil siin saadab õpetaja vanemad p...sse, kui lähed küsima, mille eest "üks" pandi. Põhjuseks kõlbab seegi, et koolis oli kontrolltöö, kuid laps puudus koolist. Soomes oleks selline hindamine skandaal, meil siin jääb pedagoogidel õigust ülegi.

AAA - viimaks sain aru! Oli vaja märku anda, et ollakse SOOOMES. Lugege ja kadestage - meil on kõik siin parem, aga teil seal koledal Eestimaal kõik lausa mädaneb... jne.

Aga kui seal kõik nii tore on, siis miks ollakse nii ründav ja raevukas? Peaks ju õnnest särama ja siia foorumisse ei peaks nagu üldse asja olema.

Ma olen Eestis. Kahjuks. Kuigi, kui oleksin Soomes, siis ilmselt tunnetaksin erinevust üsna pikalt Eesti ja Soome koolide vahel ja küllap tahaksin siis seda ka väljendada. See oleks loomulik.

huvitav, kuidas sa tead siis nii hirmhästi, mis Soome koolis toimub ja kuidas seal õppetöö käib ning mida peab või ei pea Soome õpetaja tegema? Tõepoolest, Soome koolis ma vist käinud polegi, kuid külastanud olen koolitunde nii Rootsis kui Saksas, lisaks veel Ungaris. Pean sulle ütlema, et väga suurt erinevust võrreldes Eesti keskmise kooliga suurt polegi. Vbl vaid Rootsis see, et lapsed asjatasid suht omaette, värvisid-lahendasid erinevaid töölehti, õpetaja istus niisama laua taga. Mulle jäi küll selline tunne, et tema ainus funktsioon oli öelda: võta uus tööleht (vähemalt selles konkreetses tunnis).
Mis oli erinev, oli suhtumine erivajadustega lastesse, kus kahe lapsega töötas üheaegselt 3! eriharidusega pedagoogi.
Saksa kool (Münchenis) oli üsna sarnane meie omaga, kui ehk välja arvata, et õpetaja istus laua otsas ja viskas õpilasi, kes teda ei kuulanud, kriidiga. Ka tegid õpetajad koos õpilastega koos suitsu ning jõid õllekas õllekest. Tõsi, laste õlu oli segatud limonaadiga pooleks.

Meie õpetaja häda on see, et ta ei saa end iialgi vabalt tunda. Ta peab kogu aeg mõtlema sellele, et äkki mõni õpilane või tema vanem näeb....

Muideks, miks sinu lapsukesele siis kogu aeg ühtesid pannakse. Äkki oleks su lapsel lihtsam, kui ta õpiks jõukohase õppekava järgi? Isiklikult tean, et ühe saab õpilane, kelle teadmised on nullilähedased või kes spikerdamisega korduvalt vahele jääb. Ja sellisel juhul on "üks" täiesti õigustatud hinne. Lihtsalt niisama ei viitsi ükski õpetaja ühtesid loopida, sest hiljem peab ta hakkama neid ühtesid parandama ning järeltööde järeltööde järeltöid tegema.

Eks neile ongi küll koolikorraldus halb, küll õpetajad viletsad, küll programm liiga raske, kelle laps õppetööga toime ei tule.
Tubli ja hästi kasvatatud laps saab hakkama igas koolis ja ei kiusa teda ükski õpetaja, häda on ikka neil teistsugustel.Ja ega siis ometi enda lapse juures sobi vigu otsida, ikka koolist.

Jah, Eesti õpetajad on meil lillekesed, musirulikesed, õigluse etalonid ja....rohkem ei meenugi.

Tädi tarkpea võiks korrakski mõnes Soome koolis käia, siis teaks, millest ma räägin. Muidu pole mõtet siin su peale ridu raisata. Sa (ja ülejäänud teised ka) lasevad siin oma nõukamäägi edasi, kuniks ministeerium teile jälle mõne nõmeda ukaazi alla kirjutab.

Aga see raiuge küll pähe, et nii nagu müüja "prestiiž" kadus riigikorra vahetusega, nii kadus ka üldhariduskoolide õpetajate prestiiž. Mitte kusagil maailmas pole tavalne õpetaja ühiskonna silmis eriti keegi. Nii ka siin.

tead, tegelikult pole sinu peale enam mõtet ridu raisata. Ainult huvitav, kes oled sina ise ja milline on sinu ameti prestiiž?

eesti kool sakib 11. detsember 2011, kl 21.49

Tädi tarkpea võiks korrakski mõnes Soome koolis käia, siis teaks, millest ma räägin.

Laps võiks hoopiski nüüd koolitöödega tegelda. Siis ehk ei paistaks õpetajad nii õelad ja ka hinded ei oleks "ühed". Ja ehk paraneks koos hariduse kasvuga ka kõnepruuk. Täiskasvanu niimoodi ei lahmi.

Loomulikult on igas koolis ja riigis vägivalda, kiusamist , kuritegevust. Aga mastaabid on erinevad. Ühes koolis maadlevad ja kakklevad poisid ainult mõlema poole nõusolekul, teises koolis nõrgema nõusolekut ei küsita. Ühes koolis kiusajat karistatakse ja tal väheneb soov teisi kiusata isegi siis kui kodus vanemad lubavad kiusata. Karistamise tulemusena kiusamine muutub üksikjuhtumiteks . Teises koolis leitakse, et kiusamine on igas koolis loomulik nähtus ja kõik peavad pidevalt võitlema oma elu eest. Ühes riigis mõrvar hukatakse ja rohkem ei ole tal võimalik kuritegusid teha. Teises riigis ...

Ma ei tea, kas jajahh on õpetaja või mitte, aga see hirmus viha lapsevanemate ja nn jõmpsikate vastu kumab vastu igas kirjareas. Küllap tajuvad lapsed seda ka koolitunnis.
Mis aga mind ajendas kirjutama, on hoopis see, et minu poeg vahetas eesti kooli rootsi kooli vastu pärast 2 klassi.
Olen nüüd päris palju istunud pojaga koos tundides ja pole küll märganud, et õpetaja ainult jagaks töölehti välja. Vastupidi, kirjutamist ei ole palju, aga igasugust arutelu küll. Igasugustel teemadel. Kõige toredam on see, et isegi kehalise tunni alguses istusid kõik lapsed maas ja rääkisid. Ja õpetaja näitas üles vaimustust ja huvi iga lapse vastu. See oligi kõige meeldivam, vähemalt minu jaoks.
Koolis saab kokku nii palju erinevaid isiksusi. Esimesed 4 aastat peaks olema õpetaja see, kes suunab ja juhendab õpilasi rääkima, arutlema ja eriti kuulama kaasõpilasi. Vajadusel julgustama ja mitte kunagi mitte kedagi maha tegema.
Aga teisest küljest ma saan aru, et kõikidel on nii palju tegemist iseenda probleemidega, et teiste jaoks lihtsalt ei jätku jõudu. Pole siin ka õpetaja mingi erand.

kasvatavadki ülbeid ja teistega mittearvestavaid lapsi.

Oh, kullakesed! Ei kasvata see kool enam midagi. Lapsi kasvatavad ikka kodud ja vanemad. Kui kasvatavad. Kool ikka õpetab. See oli nõuka ajal nii, et ühiskond ja komsomol ja kooli kasvatasid. Kui laps ikka juba 7 aastat viltu kasvanud, ei suuda kool seda praaki likvideerida. Ei tea, kuidas küll need kooli kirujad seda kasvatamist ette kujutavad. Tunnis ju õpetaja ülesanne ikka õpetada... Normaalsed lapsed tulevad kooli õppima, mitte vaatama, kuidas õpetaja kaake kasvatab. Mina tahan, et koolis minu last õpetataks!
Ja mitte keegi ei ole ettepanekuid teinud, kuidas neid kaake siis ikka tegelikkuses kasvatada!

Eks kooliti ole see kiusamine jah erinev,sest kontingent ju ka erinev. Mõne kooli teeninduspiirkonnas elab neid asotsiaalseid peresid ja ükskõikseid vanemaid hulgi, eks sealt ka palju kasvatamatuid lapsi. Teise kooli piirkonnas jälle neid palju ei ole. Ja tavakool peab ju kõik vastu võtma - temal valikuid ei ole. Vahetage eliitkooli ja mõne väikese alevikooli (kus palju käitumisprobleemidega lapsi) õpetajad omavahel ära. Kas arvate, et olukord muutub?

Õpetajad õpetavad nii nagu neid on õpetatud õpetama. Meil on veel suurem osa NLiidu aegsed õpetused käibel. Jäik õppekava ja nõue, et tunnis peab ainult õpetaja rääkima ning õpilane peab jutu üles kirjutama. See on pärand. Lapsevanemad ei oska tihti näha neid jõude millega õpetaja peab arvestama ja õpetajad millegi pärast ei selgita ka kritiseerijatele miks nad ühte või teistviisi valesti teevad.

Millegi pärast kalduvad paljud äärmustesse. Tegelikult on koolis vaja ka tuupimist, kuid mitte ülearu palju.
On vaja mõistmist, aru saamist kuid mitte kõike muud vajalikku täiesti unustades. Kuldset keskteed on kõiges vaja.

No kus need lapsed siis niiväga "kõike üles kirjutavad"? Kas tõesti algklassides ja põhikooliosas? Muidugi tuleks ka seal kirjutada- inimestel on ju erinevad mälutüübid ja tundides tulekski kõiki neid haarata. Ainult kuulamisest ja rääkimisest jääb kahjuks väheseks.
Ja gümnaasiumis peakski vist loenguga ja konspekteerimisega harjuma - kuidas muidu ülikoolis toime tullakse.
Muidu algab jälle kisa: lapsi ei ole ette valmistatud!

Aga üleüldse olen nüüd aru saanud, mida siinsed lapsevanemad tahavad. Antagu lapsele tarkus kulbiga pähe ilma, et lapsuke ise peaks vähimatki vaeva nägema. Ja tunnis olgu ikka põnevad - kogu elu nad ju ainult põnevate asjadega tegelema hakkavadki. Kui aine käib tibukesele üle jõu, siis on õpetaja süüdi, et ei ole küllalt suure kulbiga pähe pannud seda tarkust. Lapselt ei tohi üldse mitte midagi nõuda. Meeldejätmist ärgu üldse nõutagu. Ainult seda ei tea, kuidas siis küll ülikoolis eksameid tegema hakatakse?

70 aatat tagasi käis õppimine nii. Õpilastele anti kodused ülesanded. See arendas vastutusvõimet, tahtejõudu. Pidi näiteks raamatustr 3 lehekplge selgeks tegema. Koolis õpetaja küsis

Vastik on lugea siin nende vihast vahutavate ja sildistavate pedagoogide purtsatusi. Tean ju, et koolis on nad 10x veel rõvedamad. Ja sellesed käivad plakatitega ringi ja nõuavad palgatõusu...

Soomeski on õpetajate palgad keskmisest madalamad (1700-2000 eurot netopalka - see on vähem kui Soome keskmine), kuid KUI peajagu üle on sealne koolisüsteem ja õpetajad meie omadest. Ja ei jää kõik raha taha kinni, kaugeltki mitte.

Ega polegi muud teha, kui Skandinaavia koolidesse ümber asuda. Mul on palju tuttavaid sportlastest lapsi, kes Eesti koolides olid pinnuks silmas hulgale pedagoogidele, kuid Soomes tublid ja rahulolevad õpilased. Sama on Rootsiga. Et siis nüüd hakatakse Eestist välja kolima enam mitte tööpuuduse või madala palga tõttu, vaid vastuvõetamatu koolihariduse tõttu. Ma ilmselt pakin ka varsti kohvrid.

Siis jääb teile siia tõeline lumpen alles. Ja siis eliitkoolid. Sest et välismaale tööle saavad ikka intelligentsed inimesed: spetsialistid ja võõrkeeli valdavad vanemad. Ja lapsed, kes võõras riigis võõrkeele sujuvalt omandavad. Kunagi asus võimekam seltskond maalt linna elama ja alevikoolide seltskonnast kirjutas siin juba üks kommenteerija värvikalt. Varsti juhtub siis sama ka suuremate linnade kontingendiga. Edu siis!