tahaksin siinkohal lisada, et isegi õpetaja (kooli- või muu õpetaja) olemasolu pole mu ettepanekus must-have. mõistan et see nõuab täiendavat organiseerimist ja võimalusi, kohe kaks-ühes serveerimine võib mõnel moti alla tõmmata.
seda tasub kindlasti taotleda, aga kui kohe ei õnnestu, proovi ise. räägin omast kogemusest, ma olin matemaatikas noob ja tegin nii. ORGANISEERI (äärmiselt oluline, tee selgeks endale enne õppima hakkamist) see, mida pead teadma. üks amps korraga, ma ei räägigi kogu 12. klassi matemaatikast.
laenuta või osta eestikeelseid materjale (näiteks lars trunini raudwara ja õhtuõpik) ning kogu internetist ja organiseeri materjale, mille põhjal teed endale konspekti. käsitsi, muidu raske igasuguseid numbreid ja muid vigureid lisada. paberil psühholoogiliselt ka parem. hiljem saad küsimusekohti konkreetsemalt üle küsida.
tähtsaimad märksõnad: 1) selge organiseerimine enne õppima hakkamist, et teaksid, mida sa ei tea ja mida pead läbi võtma -- kindlasti saad piisavalt informatsiooni õpetajalt või mujalt ehk nimelise listi asjadest, mida peaksid teadma. psühholoogistel kaalutlustel ka oluline, sest tunned, et on mingi koht kuhu tahad välja jõuda 2) seesama blokk peas maha ja rahulik suhtumine. vahepeal tee pause, joo kohvi ja muuda keskkonda -- ära üle kuumene.
kui mingi teema oled endale oma võimaluste piires selgeks teinud ja küsimused sõnastanud, on palju lihtsam kooliõpetaja juurde minna ja arutleda konstruktiivsetel kaalutlustel, mitte selle suhtumisega, et niikuinii ei saa aru.
kui oled üleüldse juba teema ette võtnud ja üritanud aru saada, on lihtsam küsimustega õpetaja juurde minna. edu!