Poja saab suve lõpus kuueseks,osakb lugeda,kirjutada,arvutada.Tahaks kooli panna aga vähe varavõitu vist,äkki ei saa veel hakkama?

Minu meelest küll ei ole vaja teda kooli veel panna. See, et ta lugeda/arvutada/kirjutada oskab, ei ole mingi eriline näitaja, enamjagu lapsi oskab seda selles eas. Koolis käia jõuab ta veel aastaid, lasteaeda aga ei saa ju rohkem. Las laps olla ikka laps.

Õpitud oskustest üksi ei piisa, vaja on ka ealist valmidust. Kas ta tuleb üksi toime koolis, kooliteel, kodus; võõraste, omaealiste, täiskasvanutega suhtlemisel?
Kooliküpsus ei tähenda ainult lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, see sisaldab palju muudki. Ja kui varem kooli läinud tüdruk võib hakkama saada, siis poistega nii lihtsalt ei lähe. Tagasilöök võib tulla mõne aasta pärast, kui poisi areng ei ole väga tormiline.
Lase tal olla tubli ja tark lasteaialaps, ära lühenda tema lapsepõlve

Mul oli sama plaan panna teine laps kuueselt kooli, kuna oskab ka ammu lugeda kirjutada, arvutada aga nüüd kus esimene laps on peaaegu aasta koolis käinud, olen aru saanud, kui tobe mõte see on. Punkt üks - niikuinii algab programm A tähe tutvustamisega, teiseks on klassid nii suured (30 tuuris) et Sinu andekat last ei märka keegi, hea kui õpetaja nimed suudab ära õppida. Omadused, millel esimeses klassis on kulla hind, on hoopis kuulekus (sõnakuulekus), hoolikus, oskus paigal püsida ja vaikselt kuulata. Sinu lapse head teadmised ega suur silmaring ei lähe kellelegi korda ning kui ta näiteks on elevaloomuline ja püsimatu siis ei leia sa päevikust midagi muud kui ainult märkusi. Seega otsustasin oma kuueaastasele selle ühe aasta õpetada just neid oskusi(omadusi)mida ma oma suurema lapse pealt näen, et koolis vaja on, ehkki on see arengus teatud tagasiminek ja isiksuse allasurumine.

Ailiga nõus 100%.
Tütar läks kooli küll seitsmeselt. Tegi läbi kõva konkursi ja oleks justkui nende kõige andekamatega ühes klassis, aga....
Programm on ju ikka täpselt see sama. Kohustuslik kirjandus algas "Jussikese seitsme sõbraga", kuigi lapsel kõik Lindgrenid iseseisvalt korduvalt läbiloetud.
Õpetajal kulub palju aega püsimatute laste kantseldamiseks, kuna programm ei paku huvi.
Koolid korraldavad konkursse, et saada endale need kõige targemad lapsed kuid nende potentsiaali jätavad täiesti kasutama.

tipsi, ära kiirusta selle kooli panekuga. Loe lapsele raamatut, mitte kõige huvitavamat, vaata kas ta on suuteline 45.min. seda vaikselt kuulama? (Ja siis veel 3*45)
Las kirjutab tähti iga päev A4 lehekülje.
Kas tema närvisüsteem on juba nii tugev, et iga päev (ja päevas mitu korda)see vahetunnis toimuv kisa ja tagaajamine valutult üle elada. (Meie laps ütleb, et kõige halvemad on koolis vahetunnid, mitte et keegi teda kiusaks, vaid see lärm just.)
Lugemise ja arvutamise oskus ei näita kooliküpsust.

Ära võta oma lapselt nii vara lapsepõlve ära! Mis siis, et tubli. Las ta mängib veel. Ega seal koolis tänapäeval nii kerge ole kui vanasti. Vahel mõtlen küll, et vaesed lapsed- millist koormust nad ikka juba nii varakult peavad taluma hakkama.

Mul on muide oma pojast kogemus.
Hästi elav laps. Korra sattusin nägema kuidas ta lasteklubis koos teistega muinasjuttu kuulas. Teised istusid nagu illikukud käed süles ja minu poeg vehkis jalgadega nagu tuuleveski. Küsisin siis ,et noh millest muinasjutt ka rääkis?
Vastupidiselt mu arvamusele teadis ta täpselt millest muinasjutt rääkis.
Siiski otsustasin, et kooli läheb ta 7 aastaselt. Lugeda oskas ja arvutada natukene. Neile tehti test, et kas on kooliküpsed 7 aastaselt. No küsiti, et kui bussis on 10 inimest ja esimeses peatuses läheb maha 5 ja järgmises 3 ning siis 2, et mitu INIMEST bussi jääb? Poiss mõtles vähe ja vastas , et üks. Vastus oli vale loomulikult aga päriti, et kust ta selle ühe sai siis? Poiss oli arvanud, et bussijuht jääb bussi, et muidu ju buss ei sõida.
Loogiliselt õige vastus.Natukene ninatark ka.

Ninatark on senini ja elav ja märkuseid neil teemadel meil jagub. Ei aidanud , et seitsmeselt kooli läks:))

to Triip

Tegelikult peaks õpetaja suutma sinu lapse suguseid lahtise mõistusega ja teravmeelseid märkama ning suunama oma annet edasi arendama. Tegelikult aga tambitakse sellised lapsed maatasa, üritatakse teha neist hall mass. Suur osa õpetajatest võtab sellist last kui segajat, ebameeldivat putukat. Ja üsna võimatu on siin ka oma lapse kaitseks välja astuda.

Kui suve lõpul saab kuueseks, st. ju praktiliselt viieaastaselt kooliminemist ja see on tõesti natuke varavõitu.

Kas on veel vaja kinnitust sellele kõigele, mis eelpool öeldud - kiiret pole kuhugi ja las ta saab veel aastakese olla lasteaialaps ning kõigi oma sõpradega koos hullata ja möllata.
Kui huvitab, mida seadused arvavad kooliküpsusest, siis võta "Alushariduse raamõppekava" (www.rigiteataja.ee) ning vaata, millised oskused peavad olema 7-aastaselt s.o. siis, kui laps kooli läheb. Kas Sinu lapsel on kõik need oskused?
Ja kas ta saab loetust ka aru, kas ta suudab lahendada tekstülesandeid, kas ta suudab paigal püsida, kas ta suudab kuuldu oma sõnadega ümber jutustada?
Nii et - ära kiirusta! Parim lahendus lapsele on ikka koos oma eakaaslastega kooli minna. Muidu võib tulle ka ebameeldivaid tagasilööke - raskused õppimisel, sõprade leidmisel, hilisemas eas ka tüdrukutega suhtlemisel. Ta on ju teistest kõigist vähemalt! aasta noorem.

Kõigele eelpool öeldule lisaks, et lapse liig varane kooli minek ei tule kindlasti kasuks ka lapse füüsilisele arengule. Mõtle ise: raske koolikott seljas rühi kooli poole, lisaks istu tundide kaupa. Tema selg, silmad jne saaksid aastaga tugevamaks, lisaks on varastel kooliminejatel raskusi käekirjaga, sest käelise arengu poolest eakaaslastest maas. Las laps parem möllab.

Minu klassiõde oli ka kooli pandud just kuue aastaseks saanuna. Oskas ka viieselt kirjutada ja arvutada. Algklassides olid tal tunnistusel ainult viied, põhikoolis tekkisid ka neljad, keskkoolis kolmed, ülikooli ei saanud. Õpetajate arvates oli ka põhjus selles, et ta oli liiga noorelt kooli pandud ja puberdeedieas jäi teistest maha.

Eestis tohib panna kooli varem last, kes on saanud koolimineku aasta aprilliks 6. Sinu last ei võetagi kooli, liiga väike veel.