Öelge, mida hakata peale 13 aastase tüdrukuga. Ma tean, et see on puberteedi algus, kuid see asi on lihtsalt ülekätte läinud. Ta läheb hommikul kooli, koolist olen kuulnud mitmeid halbu jutte tema kohta(ähvardab õpilasi, suitsetab nurgataga(seda asja pole ta varem teinud), hakkab õpetajadele vastu jne), tuleb koolist, viskab koolikoti nurka, läheb välja ja siis tuleb kella kaheteistajal õhtul(õigemini öösel) koju... Hakkab õppima. Ma räägin temaga, et miks sa nii hilja õpid, et selle väljaminekuga oleks võinud ju tunnikese oodata, oleksid oma asjad õpitud saanud... Tema aga hakkab turtsuma ja ütleb, et mis õiendaja sina oled, muti... Vahest jääb ta õpikute taha magama, kuna on nii väsinud... Olen leidnud ka suitsupakke tema taskust... Ta õppeedukus on kõvasti langenud selle asja pärast... Mina temaga õiendada ei suuda, kuna tal oleks nagu minu üle võim.. Peres momendil isa puudub... Tähendab, isa on, kuid tema on tööasjus ära, ning tema ei saa õiendada temaga...
Ma tõesti ei oska temaga midagi peale hakata... Olen proovinud rahulikult temaga rääkida, ei anna mingeid tulemusi..
On kellelgi veel selline mure???

Abivajav ema Maryn(31)

egas sul siiski muud yle jää, kui kord majja luua, kui ta norm jutust aru ei saa, siis lihtsalt õue ei lase, kontrollid tema õppetööd, arvuti taha ei lase, telekat ei näe, võid ka õpetajatega rääkida jne, eks see tema jaoks õudne ole, kuid võid tal ka lasta see "aeg" yle elada, hiljem võib ta ise kahetseda, kuid tema enda valik... või sinu

Ei saa asjast aru. Kui Sa juba ise ütled, et õiendad temaga, siis ma üldse ei imesta, et ta Sind ei kuula. Õiendamisest pole ju tuhkagi kasu. Õiendamisega ei kasvatata lapsest korralikku inimest.

Sul on ilmselt midagi tegemata jäänud ja nii on teie vahelt kontakt kadunud. Mis lahi on, seda nii vähese infi põhjal öelda ei oska.

küll mõni ikka alati teab ja oskab näpuga näidata ja hädalisi ristile naelutada...

ps: Maryn ja kirjutab, et tema ei õienda, mis sest et tütar teda sellise sõnaga nuhtleb.

Mul kodus üks täpselt sama vana piige, kuid kui ma loen sinu juttu, siis tekib küll küsimus, et kus sa, ema, enne olid? Selliseks ei muutu laps üleöö ja puberteet hakkab tänapäeval suisa kümneselt.Nii noor tibi ei hulgu sellisel kellaajal väljas, sellest võiksid alustada.Igal lapsel on oma ema üle teatav võim, sest emaarmastus teeb ka teinekord pimedaks(või vähemasti vaegnägijaks).See aga ei tohiks küll takistada lapsele teatavaid käitumisreegleid kehtestamast.Algselt tekitab see kõva trotsi, kuid loodetavasti jõuab talle hiljem pärale teadmine, et see oli tema enda huvides. Kui rääkimine ei aita, tuleb hüvede ja soodustuste kallale minna.Kindlasti on midagi, mille kaudu annab mõjutada, et laps teeb kõigepealt ära selle, mida peab ja alles siis tuleb see, mida tahab.
Vaadates vanust, oled ka ise ilmselt väga varakult emaks saanud ja ilmselt on see ka sinu koolitee jätkamist mõjutanud.Ka seda võib laps sulle ette heita a la vaata mida sa ise tegid.Vabandan, kui isiklikuks läksin või eksin, aga võitluses oma vabaduste säilimise eest võib pubekas kasutada ka ebameeldivamaid võtteid ning sa pead siiski valmis olema tõestama, et sind kui ema tuleb tal respekteerida.

Mis te õiendate mures ema kallal ... a kus enne olid, õiendad ... jne. Meenutage ise oma puberteedi aega ja siis oskate hinnata ka oma last. Mul ka 15 piiga, pubekas, ainult piirangutega ei saa läbi, muidu läheb päris käest ära aga vaja on see aeg üle elada ja ikkagi katsuda heaga. Ma nägin seda probleemi ette ammu ja panin lapse trenni, kus käib 3-4 x nädalas, et ei tekiks vaba aega lolluste heaks. Lahkarvamusi on ja tedagi pubekad arvavad, et on maailma lahedamad ja kõike teadvad ja oskavad inimesed.. Mida varem hakkab pubeka värk, seda parem, jube ka kui mingi 20selt hakkab selline tuuritamine, siis tekib kahtlus, kas on ehk mõistuses midagi puudu.
Maryn katsu olla rahulikum ja tea, sa ei ole sellise probleemiga üksi. Aga karm peab ka olema lapse suhtes, mitte kõike lubama.

Tuleb lihtsalt rohkem suhelda ja mitte käskivalt, keelavalt, manitsevalt jne vaid neutraalselt. Rääkige elust, koolist, poistest jne. Püüa aru saada, mis teda huvitab, millest ta unistab. Anna mõista, et sa hoolid temast. Kiida nende asjade eest, mida ta kasvõi juhuslikult hästi teeb. Julgusta teda oma sõpru koju külla kutsuma ja käitu siis hästi diskreetselt. Seleta, et sa saad aru, et murdeiga on raske aeg, kus võib enda ja maailmaga pahuksisse minna, aga et sa tahad talle abiks olla, et see aeg ilma suuremate pahandusteta üle elada. Aga seda kõike tuleb teha nagu muuseas, mitte kampaania korras, et lugesin naisteajakirjast õpetust ja hakkan kohe rakendama.

Jäta ta lihtsalt söögi ja joogita kuni aru pähe tuleb.See ongi nüüd su hellitamiste tagajärg

Mul ka 15a. teismeline neiu. Tahab minna ööseks volbriööd pidama, väidetavalt klassiõe aeda. Ei tea kas lubada? Kas Teie teismelised räägivad ka kogu aeg ,et Teistel lubatakse kõike jne. Kas lubate siis või?
Põhimõtteliselt olen ju nõus lubama ,kui ma kindlalt teaks kellega ja kus ta on. Kas teie arvates on imelik, kui küsida klassiõe ema telefoninr. ja uurida järgi, kas Ta on teadlik sellise ürituse toimumisest? Plika ei taha numbrit anda ja arvab ,et me teeme Ta margi täis.
Mis sellest rääkida,mis vanasti oli.
Mina ei tohtinud veel 20-neseltki peale 24.00 väljas olla. Asi olla edasi arenenud, nii vähemalt väidavad meie teismelised meile ajupesu tehes.
Küll osad siin oskavad hästi manitseda! Mis kasvatusvõtteid Te siis kasutate, et Teie lapsed maast madalast nii hästi kasvatatud on?
Trenni võid ju panna maast madalast, aga ega sa teda sinna käekõrval ju ei vii ,kui Ta ühel päeval keeldub sinna minemast.
Edu!

Mul ka 15a. teismeline neiu. Tahab minna ööseks volbriööd pidama, väidetavalt klassiõe aeda. Ei tea kas lubada? Kas Teie teismelised räägivad ka kogu aeg ,et Teistel lubatakse kõike jne. Kas lubate siis või?
Põhimõtteliselt olen ju nõus lubama ,kui ma kindlalt teaks kellega ja kus ta on. Kas teie arvates on imelik, kui küsida klassiõe ema telefoninr. ja uurida järgi, kas Ta on teadlik sellise ürituse toimumisest? Plika ei taha numbrit anda ja arvab ,et me teeme Ta margi täis.
Mis sellest rääkida,mis vanasti oli.
Mina ei tohtinud veel 20-neseltki peale 24.00 väljas olla. Asi olla edasi arenenud, nii vähemalt väidavad meie teismelised meile ajupesu tehes.
Küll osad siin oskavad hästi manitseda! Mis kasvatusvõtteid Te siis kasutate, et Teie lapsed maast madalast nii hästi kasvatatud on?
Trenni võid ju panna maast madalast, aga ega sa teda sinna käekõrval ju ei vii ,kui Ta ühel päeval keeldub sinna minemast.
Edu!

Ma kah 15...ja tahax kah kuskile volbriööd pidama minna...aga haige olen, ema rõõmuks...ma pole kunagi saan öösel väljas või sõbral külas olla...mina laseks, kui tütar tahaks, ainult siis, kui see õppimist ei sega...

Olen 15 ja ema usaldab mind väga. Võin minna kas või kell 5 öösel välja, kui heaks arvan ja näiteks jääda Tallinna ööseks mõne tuttava juurde. Võib-olla teile tundub, et vabakasvatus, aga ei.
Eelmine aasta oli muidugi vahva - suitsetasin, jõin jms, aga ühel hetkel lõi aru pähe ja nüüd mõtlen, et kuidas ma sain ema usaldust ära kasutada. Ühesõnaga nüüd ma vaatan ise, kuidas ja kellega ma lähen välja ja kui kauaks. Suits ja alko on täiesti aut minu jaoks, sest ei taha enam iial-iial kuritarvitada ema usaldust, leebe nagu ta mul on=)

..olen ise 30 ja tütar 13, oleme suured sõbrad..olen teda alati usaldanud..sellist asja, et ma ei tea, kus mu tütar on, pole iial olnud. meie peres helistatakse, kui hiljaks jäädakse. ja kui tüdruk käib teatris või sünnipäeval, siis ta helistab ja isa sõidab talle järgi.
täna pakkis oma magamiskoti ja padja ning sõitis klassiõe juurde volberdama:))neil seal pool klassi koos. kusagile hulkuma nad ei lähe..:))
..mu jutt nüüd ei olnud mõeldud sulle nina alla hõõrumiseks, et vot MINU tütar KÜLL..tahan sulle lihtsalt öelda, et meie noorus on meile pigem kasuks ju. nii vahva on teismelise tütrega rääkida..räägin talle oma klassiõhtutest, poistest (seda tahab issi ka alati kuulata..icc),klassiekskursioonidest ja kõigest muust, mis teda huvitab..vahel muidugi on ka erimeelsusi, aga sel juhul paneme kümneks minutiks ukse vahelt kinni, siis teeme kohvi, istume üksteise kaissu ja räägime asjad selgeks..:))ja kui kuidagi ei saa, siis KUIDAGI ikka saab..:))
..soovin teile kannatlikkust ja jõudu..ära võta teda, kui mõistmatut pubekat, võta kui põnevat teismelist ja teil on koos tore!
p.s. minge koos kinno mingit õudukat vaatama ja ostke suur tops popcorni - see paneb teda ehk mõtlema sinust kui NORMAALSEST:)))

Mõned lihtsad on sellised raskema käitumisega. Kui oled tõesti proovinud rahulikult ja kui võrdne võrdsega rääkida ning tulemust endiselt ei ole, siis ei jää muud üle, kui kehtestada karmimad reeglid. Seda ütle enne reeglite kehtestamist ka tütrele, siis ta ehk veidigi saab aru, miks sa nii käitud.
Kui hinded korras on, siis ei maksaks õhtuti väljas käimisest suurt kisa tõsta. Tegelikult on see hea, et ta vähemalt peale õhust väljas käimist veel õppima hakkab. Palju hullem oleks, kui ta üldse ei õppiks. Suitsetamise koha pealt- noor peab saama kõike omal nahal proovida ja keelamisest siin puhul abi ei ole, sest ta teeb seda, mida ise tahab.

Lihtsalt tulemused on nüüd käes, oled lasknud tal üle pea kasvada. õigel ajal oleks kerepeale pidand andma

Küll sina oled tark oma tagantjärele kaagutamisega

Kõige nõmedam väide, mis ma elus olen kuulnud: kui ema on noorelt lapse saanud siis ilmselt on tal vähe haridust ja pole nagu võimalustki normaalset last kasvatada?
Dea, ega haridus matsi ei riku. Haridus ja haritus on ikka kaks erinevat asja. Ja mis kasvatusse puutub...siis tihti on peres mitu last üles kasvanud täiesti erinevateks inimesteks hoolimata ühesugusest kasvatusest.

tasub normaalselt rääkida ja püüda aru saada. kui kõik asjad ära keelata võib ta lihtsalt ära jooksta(kogemus olemas)

Opaalile :
Nõme või mitte, paljud lapse saanud lapsed(alla 18 on ju laps?) siiski on sellises olukorras.Kuna autorit ei tunne, siis panin vastava vabanduse ka kirja, kui asi teda ei puuduta.
Ja vaadates nüüd kirja pandud muret, siis vabandan väga, aga ega midagi kiiduväärt öelda ei ole ju. Ema on selle ajani lihtsalt olnud ja lasknud oma tütrel teha, mida see tahab.Isegi omavaheline suhtlemine on võimatu. Nüüd siis on vaja tulekahju kustutada. Ilmselt see ema oma haridust ja haritust ei ole julgenud kasutada, sest 13 aastane ei oleks muidu ju saanud nii kõvasti pähe istuda?

dea, kas sa väidad, et peale 18 emaks saanu ei või kasvatuses vigu teha?..olen täiesti selle vastu, et noored emad oma lastega hakkama ei saa..kui mina 17-aastaselt oma beebiga lastehaiglas olin, siis aitasin 40-aastasel emal tema esmasündinut mähkida ja vannitada, õpetasin, kuidas last hoida peale sööki jne...see muidugi hoopis teine teema..samuti ei taha nüüd ise ka üldistama hakata, et vot 40-aastased just ei saa oma lastega hakkama..tahan öelda, et vanus ei oma siin mingit tähtsust..pealegi ei ole tagantjärgi targutamisest Maryn'l kindlasti mingit abi..
Maryn, püüa ise hästi rahulik olla, aga samas peaks 13-aastane siiski su sõna kuulama..mis puudutab hilisõhtuseid väljaskäimisi, siis selleks küll veel veidi vara mu meelest..

Hiirekesele:
Seda ma kohe kindlasti ei väida, samuti ei saa öelda, et kõigil noortel sünnitajatel nii läheb.Minu (vananenud?) arusaamine aga ütleb, et enne, kui last kasvatama hakata, tuleks ise täiskasvanuks saada.Mõni on varaküps, mõnel on 25-selt veel puberteet täies hoos. Antud juhul on mu meelest küsijal raskusi enda kui lapsevanema rollist arusaamisega.Alati ei saa olla lapsele sõbranna, alati ei aita rääkimine, vahel tuleb kasutada keerulisemaid teid ja võtteid.

Deale, ju sain sinust valesti aru siis.:))..muidugi on ka iseloomud ja temperamendid jms. määravad..me ise oleme erinevad ja lapsed samuti..seepärast ei saagi kunagi reegleid elus olla..see, mis ühele mõjub hästi, võib teisele sootuks halba teha jne.
vaevalt see sul nüüd vananenud arusaamine on..:)))eks ta on õige muidugi..:)

Hästi paned, dea.Mina sünnitasin esimese lapse 22selt, pärast kooli lõppu, samas kui sõps võtis ja sünnitas 17selt. Nüüd 18 aastat hiljem võiks öelda, et tema(10 kl haridusega) tuli oma emarolliga kindlasti paremini toime, kui mina(kõrgharidusega), sest tema pühendus kodule ja lastele rohkem kui tööle, samas mina töökõrvalt nigu ei saanudki normaalselt lastekõrval olla, kui nad seda vajasid ja nüüd on tagajärjed näha; oh kuis tahaks, et minu poeg sama tubli ja hakkaja oleks, kui tema lapsed!

Mulle hakkab miskipärast tunduma, et kui omada teistsugust arvamust, kui totaalse vabakasvatuse pooldajatel, siis olen lahterdatud mingiks lubjastunud(stagnaaegseks nagu väitis keegi Triin) lapsevanemaks. Minu tõekspidamised ja kasvatusviisid on ikka ja ainult minu jaoks olulised, iga teine lapsevanem lähtub oma arusaamadest. Kuna siin küsitakse arvamust, siis ma lihtsalt esitan omapoolse nägemuse asjast.Ma ei ole kunagi ega kuskil pretendeerinud mingi absoluutse tõe etaloniks, minu arvamus ei ole suunatud kellegi solvanguks.

Mina arvan nagu Deagi, et põhiline kasvatamisaeg on juba möödas, nüüd jääb (kui jääb) veel võimalus suunata. Siiski ei ole asi ju lootusetu: räägi, küsi, arutle. Otsi mingigi võimalus temaga sidet luua või hoida. Kui lähed väga karmiks, võib ta tõesti kodust jalga lasta.
Ja Deale: mina küll ei arva, et sinu vaated stagnaaegsed on. Mina olen lugenud statistikat probleemsete laste kohta ja paraku oli seal suur protsent vanemaist noored ja vähese haridusega. See võib küll tänaseks muutunud olla, kuna praeguseks on probleeme just hõivatud(kes on ka haritud) vanemate lastega. Kõik oleneb inimesest endast, kuid enne peab ise vanemaks kasvama,et kedagi teist kasvatada. Ema ei saa alati sõbranna olla ja sõbrannaks võib ka eakam ema olla - kõik oleneb ikka inimesest endast.

Minu vastus Merynile oleks pikk,kuid pyyan teha nii lyhidalt,kui voimalik.Koigepealt oleks see vaade 17 aastat tagasi.Olin siis ise 37 ja mu tytar 15.Alates sellest ajast,mil ta laks keskkooli 9.klassi,algas ta tee allakaigutrepist alla.Oppimine laks alla,ilmusid sobrannad,keda tal oli vahemalt 12,koju tuldi nii keskoo paiku,lohnadega[suitsu ja mingite muude}Kui kysisin,et kas ta on midagi joonud-peletav hais ju ylepea-siis nahvas vihaselt:ise oled vast joonud!Tombusin siis tagasi,ei julgenud enam midagi oelda.Tagantjargi voin oelda,et halvasti tegin.Oleks ikka pidanud tydruku kovasti pihtide vahele votma ja igasuguse pulli ara lopetama.Kuid olin liiga leebe.Ka aega oli vahe:tootasin kahel kohal,pluss aktiivne seltsielu,pluss meessober.Kahju!Tytar on tanaseks 33 aastat vana,abielus pole.Tal on kolm last,iga laps ise mehega,kellest ma yhtegi pole nainud.Kolmest lapsest kahte kasvatan ametlikult mina.Kuid yllatus-peale tytre on mul ka poeg,ainult 2 aastat noorem kui tytar.On temaga kunagi probleeme olnud? ei iial! Poeg on korralik perekonna inimene ja lapse isa.Omandas korghariduse,omab korralikku tood ja oma kodu.Nii et yhest perest kasvanud,erinevad nagu oo ja paev.Tahan oma jutuga oelda vaid seda,et kui asi lapsega paistab kontrolli alt valjas olevat,siis tuleb see voi vagisi kontrolli alla saada!muidu laheb see ainult hullemaks.

Aga Liisu, me ei saa ju iialgi teada, kas see, kui oleksid oma tütre n-ö vägisi kontrolli alla saanud, kas see oleks asja üldse parandanud...

to nefriit: jah,ma ei saa seda iialgi teada.Rong on ammu lainud,Vaga-vaga ammu.Siiamaani piinlen erisuguste oletuste ja syymepiinade kaes ja motlen,et "vanemate patud makstakse katte lastele kuni seitsmenda polveni"Vahest jalle motlen,ehk on asi geenides?Jumal vaid teab!

Jah, aga kas pole siiski nii, et igal inimesel on oma elutee käia...murdeiga on murdeiga ja eks me kõik ole sel ajal lollusi teinud...Tahtsin vaid öelda, et ära süüdista ennast...on asju, mida me ei saa kontrollida...me ei ole kõikvõimsad...