Andke nõu, mida teete, kui gümnaasiumipoisile tahab vägisi samavana tüdruk koju tulla ja aina ööseks ja ööseks ja ööseks.
Juskui normaalsed inimesed mõlemad, õpivad ka enam-vähem.

Kuna pole sellises olukorras, siis ei oska nõu anda. Aga aega tagasi keerata ei õnnestu. Pead leppima, et poiss on juba suur ja selles vanuses on paljudel esimesed tõsisemad suhted. Kus sageli jõutakse ka voodisse (kas päeval kui vanemaid kodus pole või öösel - vahet ju pole). Mina aravn, et ära tee tühjast tüli. Ainult poisi käest tuleks võtta lubadus kasutada alati teatavat kaitsevahendit. (Noortel kipub ikka natuke asi mõnikord viltu minema ja parem karta kui kahetseda.)

Mis mõttes vägisi? Poiss nagu ise ei taha või? Kriminaalne värk. Ilmselt oled ema, kes ei suuda oma suurest pojast lahti lasta.
A la ükski naine pole minu pojale küllalt hea. Räägi oma pojaga, ega see tüdruk ikka päris vägisi ei tule, sinu pojal ikka ka oma osa selles mängus.

No vaadake ometi ka tüdruku seisukohast. Olen vist puruvana, aga gümnaasiumiealisena ööseks poisi juurde jääda? No niipalju oleks mul küll eneseuhkust, et ööseks ära minna. Pealegi veel noormehe vanemate silma all. Puhhhhh!! Pojaga pead sa lia küll rääkima ja väga avameelselt. Sa ei keela ju nende sõprust-armastust, aga pereelu elamiseks ikka väga vara vee. Või on tüdruk kaugemalt maakohast et ei taha iga päev koju sõita?

siin pole midagi imelikku...

Tundub tänapäeval norm olevat, et poisid-tüdrukud teineteise kodus ööbivad. Olen ka mõtisklenud, mis see kõik kaasa toob - hea, kui õppimine enam-vähem korras, hullem, kui see suure täiskasvanu-elu elamise juures unustatakse või enam oluliseks ei peeta. Ka mulle tundub, et 17-18 a. on kooselamiseks liiga vara, reaalsustaju nagu kaoks ära, kiputakse unustama, et täiskasvanu elus on eelkõige kohustused ja alles seejärel kallimaga koosolemine kõige meeldivaga.

et milles probleem? Hakkasin oma mehega 16-aastaselt koos elama. See oli siis 11 klass. Praegu hakkan ülikooliga ühele poole saama ja oleme siiamaani koos. Ei kujuta ette seda, et vanemad oleksid käe ette pannud. Polenud põhjust nagu ka, olen alati hästi õppinud ja iseseisvalt hakkama saanud. Ja väga toredad vanemad on mul!

Mina ei näe samuti selles mingit probleemi. Niikaua, kuni õppimine korras on.

Minu meelest on parem, kui lapsed on kodus ja sinu silme all... Seda kõike saaks ju teha ka kusagil mujal, väljaspool koduseinu. Ja see oleks ju tunduvalt negatiivsem lahendus.

Samas oleks poisi poolt enne tüdruku külla kutsumist (ööseks veel eriti) küsida, mida vanemad sellest arvavad. Vähemalt mina pean seda elementaarseks.

*ise ka poisi juures ööbinud. ja vanust on veel vähem*

Mina käisin 12-ndas klassis,kui noormees minu juurde ööseks jäi.Muidugi ei olnud see mingi salatsemine ega hiilimine.Kõik oli ikka ametlik.Vanematele ennem ikka pikkalt antud harjumisaega ning ühiseid ettevõtmisi peetud.Kõik oli kuidagi loomulik.Ega me siis mingit värki teinud kui pere kodus.Endal ikka mingi sündsustunne ka olemas.Ja kui laps ei jaga välja mis kõlbab ja mis mitte,siis on vanematel endal midagi kasvatuses puudu jäänud.