Viimasel ajal on enda pojal pidevalt kari sõpru külas. 3-4 tükki kindlasti. Enamasti jõuan koju seitsmeks- poole kaheksaks. Kui uksest sisse astun näen jälle neid lohakasti pandud kinga-tossupaare. Viisakusest, kuigi ma ei peagi neid kutsuma, nad peaaegu ise tulevad ikka ise lataha tragisti ja suured portsud nina ette ja sööma! Aga kahjuks kriibivad näpud juba kergelt rahakoti põhja ja kõige paremini nende näljaste nelja suuga hakkama ei saa. Aga nad käivad jõudsasti siin pea iga päev. Õnn on siis kui neid siin ei ole. Kas peaksin pojaga sellst rääkima(poeg 8), kuidas ma sellest juttu teen?

Mul ka üks poiss sama vana ja paar vanemat ka.Iga päev päris sõpru külas ei käi.Kui ma ära olen, käib rohkem vahel.Kokkulepe on meil lastega selline, et meie sõpru ei toida.Kõik sõbrad elavad ka kas samas lähedal või mõni peatus sõita ja kui kõht tühjaks läheb, lähevad koju.Kui ise olen kodus olnud ja midagi küpsetanud, siis pakun ise neile.Korraga üle kahe lapse külla ei lase ja kui õhtusöögiaeg tuleb, siis nii vanem(15) kui 8 aastane, ütlevad oma sõbrale, et sa peaksid nüüd koju minema(seda muidugi juhul, kui ta ise ei märka minna).Kui sinu laps ei taha oma sõpradele algul ise midagi öelda, siis ütle ise.Nii väikestele on seda lihtne öelda.Ja hiljem saad poisile seletada, et ta korraga nii palju ei lase külla, vaid ühe või kaks ja ikka neid lapsi, kelle juurde ka teda külla kutsutakse.
Meie lapsed ei kutsugi enam neid sõpru külla, kes sööma kipuvad ja ise ära ei taha minna.Üks poiss oli eriti agar tulema ja ütles tihtipeale nii: aga minu ema lubas mul teile külla tulla.Kui ma kodus olin, siis pärast ma ei lubanud enam teda sisse ja ütlesin talle, aga mina kahjuks ei saa lubada.

Meil lahenes see jama sellega,et emal viskas üle ja ütles ise sellele poisile,et ei ole viisakas teiste juures einetada ja käskis tal koju sööma minna....mõjus.Oli ka mingi üheksane,vend oli siis ka kaheksa aastane.Selle poisi ema aga sai kuidagi vihaseks,et me ta pojakest ei tahtnud sööta.Loodetavasti ei käi su oma poeg külas söömas?

Loomulikult räägi pojaga ja pane külaliste osas kindlad reeglid paika.

mina olen oma lastele )9 ja 13)õpetanud seda,et nad küsivad minult,kas see laps tohib tuppa ,tavaliselt luban.kui ei taha võõraid lapsi,siis ütlengi,et praegu ei tohi ja seletan miks.kui mind kodus pole,siis helistavad ja küsivad,sel juhul luban teisi lapsi harva.võbla tundub selline viis karm ,aga see on hea ja lapsed on sellega harjunud.söögiga on nii,etsõpradega kappide kallale ei lähe,aga laualt õunu,komme võib,tavaliselt ongi pärast kauss tühi.

Te keeldute toitmast oma laste sõpru ja saadate nad bussiga koju sööma, kui kõht läheb tühjaks???? No pakk makarone ära keeta, 50 g juustu peale riivida, ketshup juurde - pubekad jumaldavad seda ja kogu maksumus on max 15 eeku.
Mul pole sõnu, külalislahkus on kuhugi täiesti kadunud. Ja kui ka loobivad oma asju laiali, miks te ei räägi nendega, aru ma ei saa.
Kas te TÕESTI keeldute toitmast oma laste sõpru, olgugi või mitmeid kordi nädalas??

***, kas sa arvad, et iga päev peaks tegema kaks erinevat rooga, et poja sõbrad ära toita? Ise oled ju mõelnud hoopis muud teha ja sedasi ei jää endale midagi, kui kogu küla jõmpsikaid kogu aeg toita. Ja viisakust peaks ikka ka neil sõpradel olema, et kui pererahvad hakkab sööma, tullakse ära, mitte ei jääda vesise suuga passima, et kas saab kah.
Mures, räägi pojaga, ta alles nii väike, ei tea veel midagi majandamisest. Ta ei tule selle pealegi, et emale ei meeldi tema sõpru toita ja varsti ei jää talle jäätise ostmiseks midagi ema rahakotti. Räägi ja selgita. Laps ei tule lihtsalt selle peale, mis meile on elementaare.

Mina ei tohtinud kunagi kedagi koju kutsuda ega ka ise kellegi juurde minna. Ainult sünnipäevale, kui kutsuti. Ja minu sünnipäevakülaliste üle otsustas ema, keda tohib kutsuda, keda mitte. Veel enam siis, kui vanemaid kodus pole, ei kola võõrad lapsed kodus. Ja praegu juba suvine aeg. Lapsed olgu väljas hoopis, mängigu palli või midagi muud.

Olen ka seisukohal, et külalapsed peavad sööma oma kodus.Räägi oma pojaga tõsine jutt ja selgita miks sulle ei meeldi külalapsi toita.Meil on niimoodi ,et kui poeg kellegil külas on ja seal hakatakse sööma siis lepime eelnevalt kokku , et ta tuleb ära. Kui nad tahavad veel mängida siis ta ootab sõpra õues senikaua kui ta sööb.Poja sõpradele pole võileivast või küpsisest ja kommide andmisest kahju.

No minu arvates selles vanuses laps võiks ikka enne vanemate käest küsida, kas tohib sõbrad külla kutsuda või ei. Mõni õhtu tahad kindlasti ju rahu ka saada ja oma pere keskel puhata. Lapsed tihti ei saa sellest aru, et oled õhtul peale tööd väsinud ja et sul pole raha, et tema sõpru kogu aeg toita. Minu laps küsib alati enne, kas ta võib mõne sõbra külla kutsuda või mitte. No kord nädalas ei tapa ju ja minu arust on siis ka ise- enesest mõistetav, et ka külaline kutsutakse söögilauda.
Pead ise piirid paika panema, et ei tunneks end halvasti ei sina, laps ega külalised. Lihtsalt ära luba tal sõpru igal õhtul külla vedada ja punkt.

Jessas küll, meie leppisime lastevanematega maal suvekodus ja linnas kokku juba siis kui poisid olid 4aastased (hetkel 10), et iga laps sööb oma kodus. See ei välista, et mõnikord näksimist ei anta, aga asi kippus lihtsalt ülekäte minema, sest mõnel pool anti kommi ja siis ei söönud jälle omas kodus jne, pahandus ühelt ja teiseltpoolt. Pärast seda kokkulepet pole toitlustamisega enam probleeme olnud. Aga loomulikult kehtib see lähinaabrite suhete puhul. Kui lapsele on tulnud külla teisest linnaotsast keegi siis ma ikka võimalusel toidan teda.
Kuid piirid tuleb ju ometi selgelt paika seada!

loodetavasti ma näen tonte aga just mõned vaesemate perede lapsed ja muul põhjusel ebapopulaarsed ja tõrjutud püüavad populaarsuse võitmiseks eriti heldelt teisi kostitada ja annavad oma asju kasutada jms. 7-8 aastased on varmad sellist asja ära kasutama. mõned lapsed teevad selleks, et kampa vastu võetud saada, uskumatuid lollusi :(( reeglite kehtestamisest sõprade küllakutsumise ja söögiajaks koju saatmise suhtes oleks sel juhul vähe abi, lahendust tuleks otsida kaugemalt.

Ei arva, et oleksin vaene või ebapopulaarne, lihtsalt kui mina olin laps, siis kutsuti ikka ka külas olevad lapsed lauda, nii minu kodus kui ka sõprade juures. Minu jaoks on see niivõrd loomulik.

Lihtsalt on suur vahe kas mõni sõber õhtustab vahel või käivad sõbrad regulaarselt söömas.Vennal oli ka teisi sõpru ja vahest ema tõesti kutsus ka nemad sööma,samuti said nad kooki ja limpsi vahel aga mitte alati.See konkreetne sõber aga läks juba nii ülbeks,et kui söögiaeg algas ronis ka kööki ja siis kommis,kuidas talle üks või teine toit ei meeldi.
Endal meil ju ka tuttavad ei eineta meie kodus igal õhtul,kuid vahel me ikkagi pakume neile süüa......
See pole õelus,et ei raatsi siis lapsele süüa anda.Miks peab ta söötma lisaks enda omadele ka veel võõrast last?Viimasel on ju ometi kodu ja vanemad,kes teda toidavad.

Muidugi võib vahest laste sõpradele midagi pakkuda.Teen plaadikooki või võileibu, aga , mina ise jälgin, et see ei muutuks regulaarseks.Meie perel pole rahaliselt lihtsalt võimalik laste sõpru sööta või õhtusöögile jätta.Kui ma teen mingit lihatóitu või kanatükke, siis on igale pereliikmele üks ports ja igaks juhuks lisa ostmine jätaks juba meie pere hommikusöögilaua vorstjupita.Kui mul on päevaks pere peale 100 krooni toiduraha ja omal mees ja kolm last, siis pean vaatama ,et me sellest nii õhtul, kui hommikul süüa saaksime ja lapsed ka päeval midagi närida saaks.Õnneks on mul pojad sellest aru saanud ja ei lase asjal liiale minna, vaatavad, et oma pere ikka söönud oleks.
See, kes meie peret söömise eesmärgil külastama hakkab, pole kindlasti mu lastele õige sõber, samuti see, kes ise alati külla tahab tulla, aga enda poole kunagi ei lase.

Ei pea mina ka seda loomulikuks, et keegi kogu aeg karja võõraid lapsi toitma peaks... Asi pole vastik olemises, aga tõesti läheb lihtsalt kulukaks, pealegi ei valmistata ka näiteks meie majas lõunat igaks juhuks viis portsu rohkem - äkki keegi tuleb.

no meil käis ka sõber külas. Elas nii nädalakese vahel(suvel näiteks)ja ma ei jõudnud ära imestada, kuda vanemad huvi ei tunne, kus ja kuidas poiss elab (omavahel telefoniga ilmselt kontakt siiski oli, aga minuga see ema ühendust ei võtnud). Oli R. nii 11-12 ja vaesest perest ta küll pärit polnud, aga poiss oli tore, ma siis kohtlesin teda ka kui oma poega ja see tähendas, et vuhkisid aga koos tööd teha ja elasid kahekesi ühes toas ja sõime seda mis oli ja kui oli vähe, said kõik vähem. Asjad tuleks alati selgeks rääkida. On olemas õigused ja seega ka kohustused.:)

Meie leppisime pojaga kokku, kui ta umbes 8ne oli ja sõbrad külas hakkasid käima, et õhtusöögi ajaks lähevad kõik oma koju. Ei, üldse mitte õelusest või kadedusest, vaid et kool lõpeb ju päeval ja kui on sellest ajast saadik koos oldud, siis peaks ju piisama. Pealegi on õhtusöök selline aeg, kus on hea personaalseid asju arutada ja polegi hea, kui võõraid juures on. Poiss sai aru ja aksepteeris. Kui tal nüüd mõnikord mõni sõber juhtub siiski külas olema ka õhtul, siis pakume ikka ka ta sõbrale.
Samas olen nõus ***-ga, et makaronid pole tõesti ei raske ega kallis toit, et mitte pakkuda. Iseasi, et söögilaud muutub väga igavaks, kui õhtust õhtusse makarone süüa.
Kui ise sellise probleemi ees oleksin, siis prooviks ehk kavalusega, et näiteks kamandaksin igal korral mõne sõbra nõusid pesema. Nõudepesu nad ju vihkavad - ehk aitaks ja edaspidi oleks söögi ajaks õhk puhas?

kui sõbrad jälle külla kipuvad siis

1) ära paku enne süüa kui külalised koju läinud(läheb lapsel ka kõht tühjex ja enam söögi ajal sõpradega ei tegele)

2)kui sõbrad külas kata laud ainult pereliikmetele ja kutsu siis laps viisakalt korrax sööma

3) lepi lapsega kokku söögiajad ja seelex ajax olgu majas ainult need kes sinna kuuluvad (mitte naabrid ja juhu tuttavad

4) lepi lapsega kokku kellaaeg mis ajast sõbrad koju lähevad. kui sa ise pidid tulema u 7 siis 19.30 olgu sõbrad kadunud!


Räägi lapsega mis siis et 8a aga ikkagi peab ta aru saama et kui raha enam pole ei saa käia lõbustuspargis ja loomaaias, süüa McDonaldsis ja käia kinos! ÄRA hellita oma last ära muidu ei saa tast kunagi asja!

samas.. mõtle, palju hullem oleks´, kui oma laps võõrsaste juues söömas käib.. kõige parem oleks siisi pojale selgitada, et igaüks söögu siiski omas kodus, v. a. erandid.

Mis siis saab, kui poeg on 15? Neid hobuseid sa küll ei suudaks ära toita! "Hilja, peremees, hilja!" - "Muidugi hilja, kui endal õigel ajal pea ei lõika." (filmist "Siin me oleme") Mitte kunagi ära tee seda, mida sa ei taha, isegi, kui selleks sunnib sind su oma laps. Muidu ei jõua sa oma pead enam ümaraks vormida, kui ta sulle kord murdeealisena pähe astub.