Olen mures oma puberteedist lapse pärast. Laps on 16 aastat vana. 15-nda eluaastani oli kuldne laps, õppis hästi, koju tuli õigel ajal, kui ööbis sõbranna pool, siis alati teavitas sellest meid (vanemaid), ühesõnaga usaldasin teda täiesti. Nüüd tuleb koju kuna jumal juhatab, valetab, on tulnud koju nii alkoholi kui ka suitsulõhnadega. Olen püüdnud rääkida nii heaga kui ka halvaga-tulutult, olen püüdnud viia lapse niikaugele, et ta oleks nõus minuga nõustaja juurde minema-ta keeldub. Olen ahastuses ja ei tea kuidas talle läheneda, olen tõesti mures!

mina kohtusin oma mehega siis kui olin 16 ja nüüd oleme juba 13 aastat koos elanud. 16a ei ole enam laps ja ta tahab maailma tundma õppida. kui sina teda kahtlustad ja ei usalda miks peab tema sind usaldama? nõustaja juurde ei taha ükski puberteet minna, ja mis nõu sa nõustaja juures tahad saada?,arvad et kui nõustaja ütleb lapsele et ära suitseta ja joo siis laps kuulab teda. selles vanuses ollakse ise nii targad et vanemaid ei kuulata üldse, eks nad saavad oma lollustest aru alles paari aasta pärast. võta asja natuke rahulikumalt noorus ongi selline aeg kus kõik asjad ise ära proovitakse.

Võibolla asjatu soovitus aga siiski : mõtle,mida Sa ise 16 -aastaselt tegid ja mida tundsid,mõtlesid, millist suhtumist ootasid oma vanematelt...Vahest aitab see Sind oma lapse käitumist paremini mõista.Mina kasutan seda meetodit küll kui lastega vahest arusaamatused tekivad.16 on ikka juba pubekaea lõpu poole ja õpitakse ju reeglina enda vigadest.

Suitsetamine, alkohol, vastassoost sõbrad- need on asjad, millest puberteediealiste laste vanemad üle ega ümber ei saa.

See kole puberteediiga teeb ka kõige suuremast pailapsest ja klassi parimast õpilasest kaagi. Kõige lihtsam on aktsepteerida või rängad karistused peale panna, kuigi tark lapsevanem ei aktsepteeri ega karista ilma omapoolse suunamiseta. Rääkimine puberteediealisega on peaaegu võimatu, kuid proovida võiks siiski. Lohutav on võib-olla teadmine, et enamus neist, kes kõik pahed puberteedieas ära proovivad, on vanemaks saades korralikud inimesed.

Sa rääkisid, et sul on probleeme lähenemisega. Mina taunin kahte kasvatust ja kui soovid lapsele läheneda, siis neid ei tasu rakendada.

Vabakasvatus- Laps teeb mida tahab, käib kus soovib jne. Lapsevanem ei keela midagi ära, aktsepteerib kõike mida võsuke teeb ja samas loodab lapse südametunnistusele. Mõne lapse peal võib see olla väga edukas kasvatustaktika, kuid minul ei ole sellesse usku.

Autoritaarne kasvatus- Laps peab käima justkui nööri peal, paika on pandud kindlad reeglid, minimaalne üleastumine neist toob kaasa kohe suure karistuse. Järelandmisi ei tehta ning rääkimisvõimalust eriti ei olegi. Kas teie eesmärk on kasvatada lapsest enesekindel ja intelligentne inimene, kes teid usaldab või soovite, et teie laps eemalduks teist?

Tark lapsevanem on see inimene, kes leiab kuldse kesktee. Vanematel tuleb alati varuda aega, et rääkida lapsega. Suhtlemine on väga tähtis osa lapse-vanema suhtest ning sellega tuleks alustada varakult, et laps usaldaks vanemat ka puberteedieas. Tuleb osata näidata lapsele, et maailm on suur, lai ja imeline ning suitsetamine ja alkohol ei tohiks olla osa sellest. 16-aastane on juba tark inimene. Ta saab aru, millistest pahedest ta võlutud on, kuid ignoreerib vanemate juttu. Siiski, ei tee rääkimine halba.

Nõustaja juurde minemine ei ole vast kõige parem idee. Sest sellise käik eeldab, et peres on mingi probleem. Kuid kas siis puberteediealine laps on probleem? Siiamaani arvasin küll, et see on täiesti normaalne nähtus, millega tuleb rinda pista kõikidel lapsevanematel.

Päikest teile ja edu lastega, ma olen kindel, et suudate mingi lahenduse leida!

Hakkasin 16-aastaselt jooma ja olen seda nüüd teinud ligi 18 aastat. Sain isegi ülikooli hästi lõpetatud. Ei usu, et vanemate õiendamine/ piirangud midagi muutnud olex( eks nad proovisid küll). Vist viletsad geenid, aga ei tea ..

Kas me peaks nüüd sinu üle HELO jube uhked olema.
ilus eeskuju oled küll
vaatame kas sa ka 60 sirgelt käid ja kas su nägu on sama sile kui teistel 60-nestel.

lase kummi veidike lõdvemale ja suhtle temaga nagu omasugusega. nendega nagu lastega suhtlemine on asi, mida selles eas vihatakse.
selgita talle rahulikult oma seisukohti, ja pange paika uued(veidi lõdvemad)reeglid, millest mõlemad pooled kinni hakkaksid pidama.

Ma arvan, et sa ei aktsepteeri teda piisavalt....see oli vaid minu arvamus..

Vastupidi, aktsepteerin teda vist liigagi. Lihtsalt ei suuda veel harjuda mõttega, et ta on suureks saamas, püüan ikka teda veel kaitsta, aga tundub, et ta peab ise oma vigadest õppima.

Mina arvan ka, et lase tal olla. Ütle, et oled olemas ja armastad ja hoolid jne, et kui tal peaks nõu vms vaja olema, siis oled alati olemas. Samas ise katsu olla ja anna talle hingamisruumi. Kui ta seni oli korralik ja "hea" laps, siis pole see temast kuhugi kadunud. Ilmselt on ta tutvusringi tekkinud uusi "ülihuvitavaid" sõpru. Neist ei saa sa üle ega ümber. Iga uus asi muutub teatavasti ajaga tavaliseks ja kui see juhtub, siis tuleb ta kindlasti tagasi, kui sa ise pole vahepealse hädaldamisega jne te suhteid liiga ära rikunud. Ja nõustaja on minu arvates tõesti vale mõte. Iseasi oleks narkootikumid, siis tuleks jõuga sekkuda. Kuid nii hull ju pole.

C'mon mis sa jamad. 16 aastaselt ei ole just eriti suur probleem ju see kui hilja koju tuleb. Suitsetamine on muidugi jama kuna see ikka rikub elu ära ,aga kui alkoholilõhnad on juures see ei tohiks probleem olla. Kui kuidagi koju on jõudnud ja isegi püsti suudab seista siin on ju kõik korras. Meie seltskonna läbudel oksendavad mõned lõpuks verd ja kojuminekust pole juttugi. 14-15 aastane on meie seltskond.

See et 14 aastane joomist loomulikuks peab ja rasket alkoholimürgitust tavaliseks nähtuseks arvab olevat on küll külmavärinaid tekitav. Arvatavasti tead siis ka et iga sellise joominguga kaotad jäädavalt teatud hulga ajurakke ja varsti oledki imbtsill valmis. Isegi kui sa ise seda tähele, panevad teised inimesed. Võta parem oma punt kokku ja minge palli mängima või midagi. Ilma alkoholita on ka väga edukalt võimalik oma aega huvitavalt mööda saata.

Millised mõõdupuud teie majas kehtivad ja kas ise järgite neid?

ma mõistan täielikult teie muret. samas tahaks öelda, et ma olin ise ka 16-aastaselt ikka päris puberteetik. nõustaja juurde ta ei lähe kindlalt ning ega sellest poleks abi ka (omast kogemusest ytlen). ma ei tea küll mida te sellest arvate, kuid mina sain oma nõmedast puberteedist üle sellega, et ma läksin vahetusõpilaseks. praegu järele mõeldes oli see rohkem mu ema kui minu mõta, aga selge on see, et see mõjus väga kosutavalt. aasta aega välismaal teeb imesid. ausõna. noored lihtsalt kasvavad suureks seal. ja ma arvan, et kui te seda võimalust oma lapsele pakuksite, oleks ta selle üle siiralt õnnelik. ei ole vaja muretseda, et ta hakkama ei saa. saab kyll. kõik saavad.

Selleks on vaja piisavalt raha, aga kuna ise ka õpin ning mees on see kes on pere ülevalpidaja, siis ei ole see eriti võimalik.

Helo ma arvan, et siiski peaks olema mingi kontroll. Jube mõelda, et ta rikub oma elu suitsu ja alkoholiga. On ju palju teisi häid asju mida väärtustada ja elada elu tervislikult.

Kui oksendatakse juba verd, siis tuleks vist arsti poole pöörduda, või mis? Arvan, et mina selle üle küll uhke ei oleks, kui valmistaksin oma emale niipalju muret.

on ikka õudne lugeda kyll , et 14 -15.a. uhkeldavad oma elu sellise poolega, millest täiskasvanudki häbeneksid rääkida. Ise kasvatan 11.a. tütart ja võib öelda et oleme varajase puberteediga kimpus...., lihtsalt suhtlemis probleemid, aga lugedes neid probleeme siin tuleb küll päris hirm peale...

Mul on teine laps ka 11-aastat vana ja võin julgelt öelda, et temaga mul probleeme ei ole. On mõistev, armastus- ja usaldusväärne laps. Võibolla ta näeb kuidas vanem tütar käitub ja kuidas mina ahastan tema õe pärast ning seepärast tahab olla hea ja mulle vähem muret valmistada-ei tea. Ei saa aru kuidas saavad kaks last nii erinevad olla, ometi arvan, et olen kasvatanud neid ühtemoodi. Aga selge see, et ükski inimene ei ole identne teisega.

Parim viis vastupanuga toimetulekuks pidavat olema sellega kaasa minna. Kui proovida seda murda, siis tekib vastupidine efekt.

Kui te olete tõesti mures, siis helistage laupäeva õhtuti kell 21.00-22.45 Pereraadiosse 06 460 212. Sel ajal on seal eestpalvesaade "Valulävi", kuhu saate helistada. "Õige inimese eestpalve suudab palju."

Ise jääge rahulikuks, kindlameelseks ja selleks, kes te kogu aeg olete olnud. Te ju armastate oma last ka sellisena nagu ta praegu on. Tal on seda vaja (teie rahulikku, kindlameelset armastust) ! Ta ei ole teab-mis-suur.

Kui teil on vaja vestelda, siis otsige üles mõni pastor või kirikuõpetaja. Te leiate kindlasti abi ja julgustust.Soovitan "Valguse tee" koguduse pastorit Mart Metsalat, kes mind aitas hingehoidliku vestlusega, kui mul olid rasked ajad.TE LEIATE ABI,SEST TE JUBA OTSITE: