Tere!Olen mures ja süda valutab,sest mu poeg jäi mulle eile suitsulõhnadega vahele,vähe sellest,tuli välja , et ta on sellega tegelenud juba terve aasta!!Ta saab sügisel alles 15 ja minu küsimusele-miks?, vastas ta , et kõik ju teevad
ja ta ei saaks keelduda, sest siis peetaks teda kohe mingiks memmekaks ja jobuks. Peaksin veel vist lisama, et ta "sõbrad" on kõik niiöelda korralikest peredest pärit,oletatavasti kuulume ise ka sellesse kategooriassse.On kellegil mulle midagi lohutavat öelda või mingit konstruktiivset abinõud välja pakkuda, äkki peaks koguni arsti poole pöörduma, on vist olemas mingi kabinet,kui tahad suitsetamist maha jätta.

see ei aita sind
tegelikult poiss teeb mis ise tahab, peaaegu suur inimene juba ...
Ta ise peab lahti saama sellest pahest, kui on tugev siis saab ...
Ainuke võimalus on sinule see kui sa keelad kategooriliselt ära kodus suitsetamise ja sinu juuresolekul tubaka tarbimise
Siis ta vähemalt äkki suitsetab vähem

kui kodus ära keelata, siis hakkab lihtsalt rohkem väljas käima. igasugune keelamine ajab teda veel rohkem suitsetama tegelikult. ilmselt jah, kui juba aasta otsa sellega tegelenud, siis ei aita momendil enma miski. ehk tuleb endal mõistus pähe. ehk... minu sugulase 14-aastasel pojal pani mõistuse pähe see, kui vanaonu kopsuvähki suri...

See jutt, et kõik teevad ei pea vett ja on vaid vabanduseks.Kui mingil hetkel sõbrad leiavad, et ainult jobud õpivad, siis sa ei lepi ju väitega, et "keegi ei õpi".
Kui pikk ta on. 14 aastane peaks ikka veel päris palju pikkusesse kasvama. Kas ei saa suitsetamist ja kasvamise kiirust seostada.Et kasv jääb varem kinni kui suitsetab palju. Pikemaks tahetakse selles eas ikka kasvada.
Kodus ja eriti ruumides suitsetamise keelaks igal juhul ära. Eeldusel muidugi, et ise ka seda ei tee. 14 aastase maailmapilti saab muuta küll, kuigi see pole kerge. Suitsust ära saab öelda ka nii, et "jobuks" ei peetaks.

Ütle talle, et ega see pole mees, kes suitsetama hakkab, vaid see, kes maha jätab. Öelgu oma sõpradele mitte seda, et ta ei suitseta, vaid et ta jättis maha.

Ega see muidugi aidata ei pruugi, aga tahtmise korral saaks poiss nii asjast välja tulla ilma sõprade silmis jobuks jäämata.

Üks mõte veel: ole selle kasvu jutuga ettevaatlik. Kui tema sõprade hulgas juhtumisi mõni kahemeetrine temast paar aastat vanem, aga kah juba paar aastat suitsetanud kolge on, jääd Sa oma poja silmis lihtsalt valevorstiks. Ja kas ta siis enam seda Sinu juttugi usub, et kanepi suitsetamine kahjulik on.

aga nagu ma aru saan, on su poeg juba aasta aega salaja väljsapool kodu suitsetanud (kodus tunneksid ju ikka varem lõhna) ja mis mõttega sa nüüd kodus suitsetamise ära keelad? Enne ta ju seda ei teinud, miks peaks nüüd hakkama Ma usun, et ta teab, et sa seda pahet heaks ei kiida ega hakka nüüd, kus see välja tuli, kodus tõmbama.
Ei taha julmalt kõlada, aga sa ei saa mitte kui midagi teha, vaid loota, et talle mõistus pähe tuleb. Arsti juurde sa teda ju vägisi viia ei saa, ja kui viiksidki, mis tagajärjed sel veel oleksid? Olukord muutuks vaid hullemaks

Aitäh kõigile,kes viitsisid minu murele kaasa mõelda.Loomulikult on ta suitsetanud väljaspool kodu, kodus poleks see mõeldavgi, ma saaks ju kohe aru.Oleme temaga ka enne nendel teemadel rääkinud, kui kahjulik ja vale harjumus see on, ta vanaisa suri aasta tagasi kopsuvähki ja koolis on nad ju ka terviseõpetuses seda käsitlenud.Ilmselt ei jää tõesti mul muud üle kui lihtsalt loota ,et ta nüüd tõepoolest jätab maha,nagu ta mulle lubas

No ma ei tea, kui minu lapsed nii hakkavad käituma... Ma kaotaks ilmselt siis enda silmis igasuguse väärtustunde. Olen juba kolm aastat neid õpetanud regulaarselt, vestlustundidega mõned korrad kuus, andnud möödaminnes õpetussõnu, kinnitanud asju kõvasti, kasutanud juhuslikke olukordi näidetena... Ei kujuta ette, et see kõik peaks liiva jooksma. On asju, milles ma ikka järgi ei anna, kuni nad minu katuse all elavad. Mul savi, kui julmaks nad mind võiks pidada - kui põhimõtted, siis juba.

Kui ta juba asta aega on suitsetanud ja ta nii tugeva sõprade mõju all on, siis on väga keeruline sundida teda suitsetamisest loobuma. Tean ühte ainult viielist, nö. klassi priimuspoissi, kes lisaks väga hästi õppimisele tegeleb edukalt spordiga, kuid samas ise on sisuliselt ahelsuitsetaja. Samuti pärit väga korralikust perest ja vanemad ei oska aimatagi, et nende armas pojake suitsetab 1,5 pakki suitsu päevas. Sulle aga soovitan pojaga võimalikult palju rääkida ja veelkord rääkida.

Tean, et ka minu poiss(12) teeb vahest salaja suitsu. Mõned korrad on ta lõhnadega vahele jäänud. Selgitab siis vaid, et ise ei teinud, oli juures. Ütlesin, et juuresolijale mõjub teiste suitsu sissehingamine veelgi kahjulikumalt kui suitsetajale endale. Keelata ju võid, aga ega seda ei kuulata, keelatud vili maitseb ikka hästi. Enda lapsele olen asja nii selgitanud, et ta ei peaks kõike tegema nii nagu sõbrad tahavad. Kui sõber käsib pea kuuma ahju pista, siis sa seda ju ei tee, miks. Ikka selleks, et saad haiget. Kas siis suitsuga ei tee oma tervisele kahju. Sõprade pärast teadlikult oma tervist varakult juba rikkuma hakata, näitab et oled lihtsalt vilets vennike, kes ei suuda iseendale kindlaks jääda, pole mõhimõtteid. Tõesta parem, et sul on omal pea otsas ja talitad oma põhimõtete järgi. Ole sina ise selline nagu ise õigeks pead, mitte nagu suitsetavad sõbrad seda sinult ootavad. Ehk oled sõprade silmis siis isegi rohkem väärt, kui suudad endale kindlaks jääda. Kui ei, siis pole nad ka õiged sõbrad, leia paremad neist.
Selliseid põhimõtteid üritan oma lastele selgeks teha ka muudes eluvaldkondades, kerge see pole. Kui aga lapsevanem jääb ka ise oma põhimõtetele kindlaks, siis pideva selgitustööna PEAB hakkama see ka mõjuma ükskord.

tundke rõõmu et ainult tubakas on:)

seda`nd küll!

Ja ja, see suitsetamine ja ka lubadused sellest loobuda! Mina jändan sellega ka juba paar aastat. Aga ikka loodan, et ühel päeval ehk siiski! Aga kodus ma kohe kindlasti ei luba pojal suitsetada ja ka minu nähes-teades mitte. Ja ka taskuraha saab nüüd vähem korraga ja üldse. Samas ega ma väga enam ei pahanda ja moraali lugemine on ka juba vähenenud, ainult unistan valjusti, et kuna minu poja nii targaks ja arukaks saab, et suitsetamise maha jätab. Tervisest rääkides, mu ema on terve elu tossanud ja terve, virk ja kraps, mina ise ka patuoinas, 10 aastat tõmbasin, alles 3 aastat tagasi jätsin maha. Mu poeg kahjuks ka teab seda, nii et eeskuju pakun vaid niipalju, et suutsin suitsust ikkagi loobuda (hea seegi). Ja pahandamine asja ei paranda, sõpradega nurga taga ikka tossutatakse, selles eas tahavad nad peaaegu kõik kõvad kutid olla.

mulle tehti nii... ema sattus paanikasse kui teada sai et suitsetan, nad kumbki isaga ei tõmba. Järgmine õhtu, kui emaga kahekesi kodus olime, ostis ta paki suitsu ja pani laua peale. Käskis mul maha isuda ja koni ette panna, ise vaatas kuidas ma tõmban. Käskis kopsu tõmmata. Esimene läks, pärast teist hakkas paha, pärast kolmandat käed värisesid ja ila jooksis. Ropsisin öö otsa, nüüd enam absoluutselt isu pole. Tark ema mul:) Olin 14, nüüd 18 juba ja mõistus kodus selle kandi pealt.

njaa...ei oska nagu enam midagi lisadagi...ainult et need arstikabinetid,kus suitsetamisest vabaneda aidataxe un ju nende jaoks kes seda ise tahavad...

Igale lapsele oma võti. Aga ühiskondlik hinnang on selline, et seda hakatakse tegema juba 12-aastaselt ja siis oleneb suuresti, kui tugevaks isiksuseks on kodu lapse kasvatanud, kas ta oskab massipsühhoosile vastu olla. Kõige nõrgemate ettekääne on"teised teevad ka".Väga palju on 12-13 aastaseid tüdrukuid ja õpetajana tean, et kool ei saa muud teha kui rääkida. Kodu suhtumine on tähtsam.

mulle tundub et sellises vanuses on suitsetamine juba normaalne...me ei ela enam kiviajas nii et tundke rõõmu sellest et lapsed juba 10neselt suitsetama ei hakka!!arst siin ei aita ning arvatavasti ka vanemte riiusõnad,seda enam et ta on juba aasta suitsetanud .võib ju õelda et jäta sellised sõbrad maha,aga ehk tänu nendele "sõpradele"ta koolis populaarne ongi?