Ei tea, mida lapsele soovitada.Ta 9-s praegu.Kui gümnaasiumi läheb.Tugevam on ta humanitaaris, mate eriti vaevaline.Samas huvitab teda informaatika, aga arvutiõpetust humanitaar klassis ei ole.Samas tean ka, et see ei olegi ju otseselt matega seotud.Ta on palju ise õppinud ja tahaks seda edasi õppida.Oma klassis kahe parima seas arvutis.Paljusid see ala ka üldse ei huvita.Reaalklassis antakse aga sedaainet 4-5 tundi nädalas.Mida soovitate?

Kas informaatikat kursustena pole? Kui reaalained üldiselt ei istu, siis võib ju jama tekkida matemaatika, füüsika, keemiaga ja gümnaasium üldse lõpetamata jääda. Mingu humanitaari ja käigu kursustel kui asi huvitab.

Füüsikat täitsa jagab.Mate 3 peal.Samas ma ei tea,kas lastele tehakse kursusi edasijõudnutele või neile, kes areneda tahavad.Pealegi oma koolis saaks ju selles eas tasuta need tunnid kätte.Pealegi maakohas(nagu meie) pole muid võimalusi ka eriti.

Arvutiga on nii, et sõltub, mida täpsemalt tahta. Kes programmeerijaks õpib, peab matemaatikat väga hästi oskama. TÜ-s esimesel kursusel näiteks kuulavad informaatika ja infotehnoloogia omad täpselt samu aineid kui puhta matemaatika omadki - s.t siis matemaatiline analüüs, algebra ja geomeetria, diskreetne matemaatika, hulgateooria, matemaatiline loogika jne. Ma ei tea, kuidas on lood kutsekoolides, kus vähem teoreetilised erialad, aga ei usu, et sealgi päris matemaatikata saaks. Nii et kui plaan arvutitest endale elukutse teha, siis kindlasti reaalklassi.
Mis puutub võimekusse, siis poistel läheb matemaatiline mõtlemine sageli alles keskkoolis lahti. Üliandekaks keskmine laps harilikult ei muutu, aga tublisti paraneda võib taipamine küll. Ja teha tööd, tööd, tööd...

Lisaksin, et TTÜ-s samuti arvutialadel, isegi kõige praktilisematel, on palju matemaatikaaineid.

No siis on päris keeruline see asi.Ta on tõesti hea eesti keeles ja kirjanduses ja ajaloos ja boiloogias ja üldse enamuses, ainult see mate on kehva.Nagu mulgi.Aga arvurifanaatik on tõeline.

No informaatikat tulevikus ju küll ilma matemaatikata õppida ei saa! Kuidas see ei ole otseselt matemaatikaga seotud? No on ikka küll! Infotehnoloogia võib-olla nii väga pole, aga informaatika on ju puhas programmeerimine.Kui laps tahab ikka informaatikat õppida, siis soovitan reaalklassi ja punnigu see matemaatika ikka ära. Ei ole see nii raske midagi, lihtsalt tuleb endale süsteem selgeks teha.

Matemaatika on õppimise asi.
Arvestage sellega, et kui ta pärast gümnaasiumi peaks informaatikat tahtma edasi õppima minna, siis konkureerib ta oma matemaatika riigieksami hinnete alusel. Humanitaarklassis võivad ta matemaatika koolihinded küll 4 peale jõuda, aga neid ei vaata hiljem mitte keegi, ainus, mis loeb, on riigieksami tulemus.
Nii et mina soovitaks küll minna reaalklassi, kus ta saab arvutitega tegeleda ja peab matemaatikaga vaeva nägema, et see ikka kõva kolme peal hoida.
Peale selle, matemaatikast arusaamine on sageli ka "sähvatuse" asi. Kui sellega piisavalt tegeleda, siis võib esialgu küll väga nõme, arusaamatu ja keeruline olla, aga ühel hetkel jagad asja loogika ära, ning pärast seda läheb asi väga lihtsaks ja loogiliseks.

Lisakursusteks, nii matemaatikas kui informaatikas, soovitaks täppisteaduste kooli Tartu ülikooli juures. Õpe kirja teel, õppemaksu minu teada pole.

Aga mis vahe sellel informaatikal ja infotehnoloogial ka on?

Ja ära kindlasti lapsele sisenda, et pärilik värk ja sellepärast ei saagi aru, et Sina ka ei saanud. Kui ta on juba ette veendunud, et niikuinii aru ei saa, siis ta ei vaevu mõtlemagi. Olen eratunde andes küll selliseid näinud. Rohkem eneseusku ja veendumust, et asi pole pooltki nii hull ja küll lõpuks ikka aru saab. Kui hädas on, siis oleks kasulik, kui saaksite eratunnid võtta, sellest on paljudele väga-väga kasu.

Ahjaa... Üks asi veel. Matemaatika puhul on olemas ka selline variant, et poisil tegelikult matemaatika enda, kui ainega, probleeme ei ole. Saab aru küll ja oskab ülesandeid lahendada ka, aga probleemid tekivad hooletusvigadest, "ülemäärasest" andekusest (lahendab küll ja pealegi õieti, aga teistmoodi, kui õpetaja õpetas. Tegelikult on see väga hea märk!), lihtsalt laiskusest ja lohakusest (ei viitsi korralikult kontrollida, vormistusvead ja muu selline). See ei ole väga tõenäoline, aga täiesti võimalik.

Viimane aeg on siis just nüüd matemaatikale suuremat rõhku pöörata. Võtke eraõpetaja või midagi sellist.
Ma muidugi ei oska mõelda sellise peaga mis matat ei jaga, aga minu meelest seal küll midagi ületamatut pole.

Kui te elate Tallinnas tasub panna laps õppima Tallinna Tehnikagümnaasiumi.Seal on võimalik õppida erinevaid valikaineid (nt.nagu programeerimine,logistika,geenitehnoloogia jne.)ja õppejõududeks on ülikooli õppejõud.Lisaks saab TTÜ-sse kanditeerides lisapunkte,kune kool on TTÜ baaskool.Isegi kui ei ole reaalainetes väga tugegev(vaid keskmine)saab gümnaasiumis hea põhja alla.Olen isegi selle kooli lõpetanud ja õppin hetkel TTÜ-nt.see aasta sai ülikooli 76 soovijast sisse 58 ja nii on see olnud iga aasta!Edu!!!

Kirjast selgus, et elate maakohas. Kas keskkooliklassides õpetab matemaatikat sama õpetaja, kes praegu? Äkki ei saa laps lihtsalt selle konkreetse õpetaja seletusest aru, kui teised reaalained raskusi ei valmista? Kui asi nii ja keskkoolis tuleb sama õpetaja, ehk on võimalik siis mõnda teise kooli minna, kas soovitatud Tehnikagümnaasiumi või mõnda muusse reaalsuunitlusega kooli?

Kindlasti tasub gümnaasiumi minna, kus on huvi pakkuvad põhiained. Matemaatika võib ka keskkooolis kolm olla, see ei loe midagi, peaasi, et õppimise isu ära ei lähe. Arvutigraafikaga tegelevad kunstikoolis õppinud sama hästi kui matemaatika eriklassis õppinud, sõltub isikust.

mul endal sama seis, kuid otsustasin siiski humanitaari minna ja meie koolis on ka humanitaari informaatika, hiljem saab veel valikainena võtta, nii et poel probleemi. :)

soovitaks samuti reaalharu, sest öeldakse, et matemaatika paneb mõtlema, see annab oskuse arutleda, analüüsida, MÕTELDA. samas on muidugi oluline, see, mida laps tunneb ja tahab.