korratakse eelmisel aastal õpitut, matemaatikas. üle poole klassi sai tunnikontrolli puuduliku. õpetaja laseb lastel peale tunde tunnikontrolli parandada. nõus ja päri.
kuni selgus tõsiasi, et lapsed ei saa asjast üldse jagu - jutt 7-ndast klassist, tehted murdarvude liitmine-lahutamine, negatiivsete arvudega sama jne. saatsin lapse kooli, et võtku sõbrad punti ja mingu rääkima õpetajaga - ikkagi üle poole klassist ei saanud teemast jagu, et õpetaja võtaks tunni uuesti ette. käisidki ja rääkisid, õpetaja oli öelnud, et tema küll enam kuuenda klassi õpiku järgi õpetama ei hakka.
õnneks on meil vanaema, kes matemaatikas vägagi kodus - meil mure murtud.
aga põhimõtteliselt - kas pole vale lähenemine pedagoogi poolt - kui aru ei saa, eks sipelge ise, pole minu asi!?!
usun, et minusuguseid reaalainevõõraid lapsevanemaid on veel ja kõigil ei pruugi ju päästvat vanaema olla.

Jumala tõsijutt.Meie peres sama lugu.Poisiga just.Kordavad möödund aastast matemaatikat. Teevad kontrolltöö.Enamusel kahed.Oleks siis eelmise aasta õpikki alles ,et tuletaks enne tööd meelde.Suvega unub ju palju ära.

Mina vaidlen vastu. Tegemist on korra õpitud ainega. Ainega, millest ilmselt selgeks õppimise ajal ka aru saadi, muidu oleks kuues klass lõpetamata jäänud.
Matemaatikaõpetaja teeb lihtsalt oma karmil kombel selgeks, et matemaatikat ei saa õppida järgmiseks kontrolltööks või nii, et järgmisel tunnil meeles oleks. Kõik need asjad: murdarvude liitmine-lahutamine, tehted negatiivsete arvudega ja muu, tuleb selgeks saada nii, et nad eluks ajaks meelde jääksid.
Et mida teha? Võtta ette, meelde tuletada, lahendada ülesandeid. Algul lihtsamaid, siis raskemaid. Mitte jääda lootma selle peale, et küll õpetaja reeglid tahvlile kirjutab, nii et nad järgmise kontrolltööni meeles on, vaid otsida need reeglid ise välja või meelde tuletada või lihtsalt ise tuletada. See on tegelikult kõigile jõukohane ja sel moel on need reeglid siis ka järgmise aasta alguses tehtaval tunnikontrollil selged.

Õpetaja peab 7. klassi ainekava täitma ja selle eelduseks on 6.kl materjali omandamine. Kindlaks tegemiseks, palju meeles on, tehakse tunnikontroll. Kui on palju halbu hindeid, siis kehvapoolse tasemega klass. Kui peale tunde konsultatsiooniajal minna, küllap tuletatakse meelde. Miks peaks õpetaja nende arvelt, kes normaaltasemel ja suutsid möödunudaastase vähemalt rahuldavale vastata, järelaitamist tunnis tegema?

aga eelmise aasta vihikud on ju alles? Sealt saab õppida. Kui alles ei ole, on tegelikult ju oma viga.

eelmise aasta vihikud alles!? ega me prügimäel ela, et vana pahna alles hoiaks!seda ruumi niigi napilt:)
7.klassi poisile ei tee selgeks, et õppida tuleb enese jaoks, tuleviku nimel, mitte õpetaja ja kontrolltöö jaoks...õigem oleks, kui õpetaja kordaks eelmise aasta õpitu kiirelt üle ja alles siis teeks töö.a no kahtesid on ju ka lahe larpida, eksole, irw...

Noh, näib, et ei olnud pahn, vaid vajalik asi. Juhtub, seda muidugi.
Veelkord, minu arust läheneb õpetaja asjale üsna õigesti. Just sellele ta peale pressibki, et õppida tuleb nii, et meelde jääks. Muide, teistmoodi pole matemaatikat üldse mõtet õppida, tavaline asi on, et kunagi õpitut kaks aastat hiljem vaja läheb.
Kui on meelest läinud, siis tuleb ise meelde tuletada ja selgeks õppida. Kui mulluseid raamatuid alles pole, siis aitavad mullused vihikud. Kui ka mulluseid vihikuid pole, siis matemaatika käsiraamat. Kui ka seda pole, siis kooli raamatukogu. Kui ka seda pole, siis valla või linna raamatukogu.
Ka õppima tuleb õppida. Kes sellest aru ei saa, saabki nii kaua kahtesid, kuni kohale jõuab.

Vihikud-konspektid pahn???? Pole ime, et vanemate sellise suhtumisega laps õpibki ainult kooli jaoks. Vähegi mõtlev inimene hoiab tähtsamad konspektid alles, sest ega inimese pea prügikast ole, et kõik kogu aeg vigadeta meeles püsib. Hea, kui on koht, kust vaadata-korrata hiljemgi.

täiesti vale lähenemine õpetaja poolt.kui ikka laps küsib et ei saa aru siis on tema kohus selgitada, selle eest talle palka makstaksegi. minu koolis oli ka üks selline kes seletas kiiresti ja väga segaselt nii et pooled lapsed said kahed. täitsa mõttetu inimene oli. õnneks järgmine aasta vahetus õpetaja kes oli tõesti väga tore inimene ja pedagoog milliseid vähe. ja kõigil lastel õppeedukus tõusis tunduvalt. mitte ühtegi kahte veerandis. kui satud sellise õpetaja otsa kes veab ainult näpuga ainekava taga ja mõtet tema tööl pole siis peaks ta töökohta vahetama.

Leian, et õpetaja peaks vana materjali üle kordama. Sellele ei saa liiga palju aega kulutada, aga kordamata jätmine ei ole ka lahendus. Kui minna edasi, ilma et suurem osa klassist oleks vahepealsest osast aru saanud, on tulemuseks ainult meeletud probleemid. Järgnevast ei ole võimalik aru saada, kui eelnev on omandamata.
Pean ütlema, et kui mina sellisesse olukorda satuksin - teen kordamisosa peale kontrolltöö ja enamik klassist ei suuda seda rahuldavalt sooritada -, oleksin sunnitud oma eelmise aasta tööd äärmiselt põhjalikult analüüsima, sest midagi oleksin siis eelmisel aastal ikka väga valesti teinud.
Üldse pean õigeks, et enne iga tööd, ka kordamistööd, tegeldakse tunnis vastava materjaliga. Tööde eesmärk ei peaks olema hinded, vaid see, et anda lastele ajend õppida. Neid lapsi, kes kodus päris iseseisvalt kogu eelmise aasta materjali suudavad meelde tuletada, ei ole enamasti palju. Samas peaks harilikult piisama üksnes päris vähesest kordamisest, et kunagi õpitu meenuks.
Mis puutub siin varem esitatud nõudmisse õppida nii, et jääks surmani meelde, siis nõustun, et see oleks ideaalne. Paraku pean isegi igal aastal enne gümnaasiumiklasside ette astumist taas tüvipüramiidiga seotud valemid uuesti tuletama või järele vaatama, sest meelest läinud jälle. Nii et pole mul endalgi see igaveseks õppimne veel selge, saati siis lastel.

Sügav kummardus Sulle, matemaatikaõpetaja! Oleks vaid selliseid arusaajaid õpetajaid rohkem, oleks ka lastel koolis vähem stressi ja heameel oma saavutuste üle et - näe,ma sain ka sellest ülesandest või valemist jagu!

Eks see ole mitme otsaga asi. Lõputa ei saa kordama jääda, sest ikka on nii, et mõni ei hakkagi aru saama ning vajab individuaalset lisatööd, mõnele aga ei aita sellestki. Ainult sellepärast, et kaks last pole veel ikka viitsinud korrutustabelit pähe õppida, ei saa ka igavesti 3. klassi materjali korrata. Ometi läheb kuskilt mingi mõistlik piir - ja kui juba näiteks kolmandikul lastest on probleeme, tuleb ilmselt tempot mõnevõrra maha võtta. Halbade hinnetega hirmutamine on ainult väga harva lahendus. Minu kogemuse kohaselt ei suurenda see enamikus lastes õpihimu, vaid tekitab üksnes käegalöömist - mis mina, niikuinii ma sellest aru ei saa! Samas peab õpetaja end suutma klassis kehtestada, iga laiskvorstist loikami pilli järgi ka tantsida ei saa, see on teiste suhtes ebaõiglane. Eks see mõistliku piiri tõmbamine "inimlikkuse" ja "autoritaarsuse" vahele on üpris vaieldav ja lähtub iga inimese sisetundest.

@marit: 6.klassis ei ole konspekte, on vihikud.ja neid pole vähe."vähegi mõtlev inimene" ei suuda hoida seda vihikute hunnikut alles, vaid püüab oma mõistusega aidata lapsel õppida:)

@matemaatikaõpetaja: sinuga samal arvamusel.

Miks te ei hoia vanu vihikuid alles? Meil seisid vihikud alles kuni kooli lõpuni ja siis kah viidi nad kuuri, mitte ei visatud ära. Lapsel on suureks kasvades huvitav vaadata, mida ta esimeses või kuuendas klassis tegi või õppis. Pole need vihikute hunnikud aasta peale ka nii suured, et neid kuhugi ära ei majutaks. Kasvõi voodi alla kasti, kui mujale ei mahu või maale vanaema juurde.

Eespool oli juttu sellest, et kui eelmise aasta materjali
kontrolltöö oli kehv, siis on tegemist kehva klassiga.Mina olen arvamusel, et tegemist, et oli kehva õpetusega, st., et õpetajaga.

Kui koka suhtubki nii, et õpetaja meelest on tore kahtesid laduda, ennustan rõõmutut koolipõlve koos lapsega. Töö on tellija materjalist, õpetada saab seda, kes tahab õpetust saada.Vana pahn välja, vanad teadmised välja, õpetaja on kõiges süüdi?!

siiani on see nn. materjal kõigile ühene, st. maksame kõik ju ühtmoodi.kas pean oma pubekast poisiga psühholoogi juurde pöörduma,kuna ta käib koolis kohustuse pärast, mitte paljukiidetud õppimise pärast!? ta ei ole nohik, kes istub tunde raamatutes, vaid tegeleb kõige muuga. õpib niipalju, kui vaja.