Lapsel on tõesti vist varajane puberteet käes, käib teises klassis ja juba meil probleemid kodukorra kehtestamisega. Kuna ma jõuan suht hilja töölt ja trennist koju, umbes 19.30, siis füüsiliselt üsna raske on hakata veel lapsega koos õppima. Protseduur ise võtab meil tavaliselt aega 2-2,5 tundi,mille lõpuks oleme mõlemad väsinud ja närvilised. Üritan tütrele selgeks teha, et õppigu päeval ära, kui mina tulen, siis kontrollin ainult üle (aega selleks on ju küllalt, aga tema eelistab seda aega kulutada, sõbrannaga toas mängimiseks või teleka vaatamiseks),aga tema ootab mind, väites et ta ei oska üksinda. Mis tähendab et ei oska, lihtsalt ei viitsi!
Õiendamine ja näägutamine ei aita, selle peale läheb veel rohkem trotsi täis või hakkab nutma. Mõtlesin et keelan sõbrannadel külla tulla, enne kui õpitud ei ole, aga kust ma seda kontrollida saan. Kui hakkan ise kiusu ajama, et ei õpi koos temaga, siis tulevad halvad hinded, seda ka ju vaja ei ole. Andke nõu, kuidas olukorda lahendada, nii et jääks mõned närvirakud veel alles nii emal kui lapsel:)

kas see mitte see aeg ei ole kui tahetakse sarnaneda eakaaslastega?
anna mõista et "kõik teised" õpivad küll juba iseseisvalt.

Mul oli sama lugu. Lahendasime selle nii, et laps hakkas peale tunde käima pikapäevarühmas, kus õpetajaga koos tehti kodutööd. Olime mõlemad rahul! Uuri lapse koolis pikapäevarühma võimalust!

Vägisi tulevad meelde pildikesed oma lapsepõlvest. Asi on selles, et laps ei ole õppinud iseseisvalt õppima, ega enda õppimise eest vastutama. Selline tunne oli (vähemalt minul väiksena), et ah mis ma ikka enne pingutan, emme mind ikka hätta ei jäta. Soovitaksin mitte lapsega koos õppida vaid teha õhtul nii, et ütled nüüd on aega 20 minutit lahenda see ülesanne ära või õpi see tükk ära või need sõnad pähe. Ja mine ise teise tuppa ja 20 min pärast tule kontrollima, kui pole selge, anna uus aeg. Kui lapsel on miski valesti, siis ära ütle õiget vastust ette vaid las lahendab ülesande uuesti, õpib tüki uuesti. Esialgu läheb nii kauem aega, aga ehk on abi.
Jutt on ainult teoreetiline, enda laps veel koolis ei käi nii, et praktikas ei ole saanud järgi proovida.

Kuidagi moodi tuleb kord majja teha, kui juba teises klassis on varajane puberteet, mis sa siis päris puberteedi ajal teed? Aga konkreetseid nõuandeid ma praegu ei oska välja mõelda.

Ei oskagi paremat soovitada, kuid se ongi juba väga hea nõuanne. Justnimelt, et õppigu ikkagi ise, kasvõi siis õhtul, kui varem pole viitsinud. Kui jänni jääb, võib aidata, kuid mitte ära teha. Kontrollida muidugi tuleb, kas ikka kõik ainud jne, kuid jah, tagantjärele, mitte ette või koos.

Minul ka praktilised kogemused, laps juba 9ndas, poiss.

PIkapäevarühma võimalust kaalusin juba isegi, aga seda kahjuks koolis ei ole. Äkki peaks kasutama äraostmistaktikat (kuigi ma seda ei poolda eriti), et kui õpid iseseisvalt, siis emme ostab selle ja tolle. Karta on jälle, et nii õpibki ainult kasusaamise eesmärgil. Ei teagi kohe.

Proovi siiski enne seletada, et meil kõigil on omad kohustused, ema-isa käivad tööl, lapsed õpivad. Kui tal tekib mingi probleem, siis seletad, aga ei tee harjutust valmis, ei istu ka tal lausa kõrval, et üle õla vaadata. Laps peab teadma, et tal on võimalik abi saada, kuid ainult siis, kui tõesti ise toime ei tule. Osta midagi ei soovita, aga ehk saad midagi õppimise ajal teha, millest laps rõõmu tunneks, kas mingi huvitava koogi küpsetada või midagi õmmelda, mis iganes. Lihtsalt laps näeks, et kuna tema oli iseseisev, jäi Sinul aega üle ja ka tema sai sellest kasu. Ja loomulikult kiida, kui ta ise midagi ära teeb, ka pisiasjade puhul! Asju saab tegema panna piitsa ja präänikuga, olen aga seda meelt, et präänik mõjub tunduvalt paremini.

Väga õige, mili, ei tasu last ära osta. Hoopis vastupidi, kui jätab päeval õppimata, saab hoopis karistada. Näiteks enne õue ei saa või ei luba kedagi tal külla kutsuda. Lisaks ei osta enam lapsele magusat ega anna taskuraha. Kui ikka asi tõsine, võid ähvardada sünnipäevast jm pidudest ilmajätmisega.

Minu laps läks selle aastal kolmandasse klassi ja ta on vahel samuti laisk. Tean, et ta oskab ka iseseisvalt töötada aga palju mugavam on ju kui ema aitab ;)

Tegelikult saavad nad suurepäraselt ise õppimisega hakkama. Laiskus ja mugavus on selle tegemata jätmise põhjuseks. Praegu ta loodab sinu peale. Aga tuleb laps ise mõtlema panna! Võid näiteks rääkida, et kui ta ei saa õppimisega hakkama, siis tulevikus saavad sellisestest lastest töötud, pätid, prügikasti-kollid. Ma ei jäta kunagi kasutamata võimalust lastele moraali lugemiseks, näiteks kui televiisoris või tänaval asotsiaale, joodikuid jms näeb.

Nii tuttav teema ja mina arvasin, et minu laps on ainuke siin maamuna peal kes juba teises klassis ei ole huvitatud koduste tööde tegemisest. Ma olen ka igasuguseid trikke proovinud näiteks - tee siit siiani, tulen 10 min. pärast vaatamat(tulemus reeglina null), tee päeval ära(vastus:tahan õppida koos sinuga),enne sõbrale külla ei lähe kui õpitud(läheb ikka või ei lähe ja ei õpi ka)) jne.
Aitab ainult kõrval istumine, aga ei jõua ju alati ning vaja teha ka muid koduseid toimetusi. Äraostmist pole praktiseerinud.

Mili kirjutas:Kuna ma jõuan suht hilja töölt ja trennist koju, umbes 19.30, siis füüsiliselt üsna raske on hakata veel lapsega koos õppima.
Mina tulen ka hilja : olin sunnitud vahetama trenniaega,minema hommikul varem tööle jne.et leida aega oma lapsega koos olemiseks.Ma ei istu ka kõrval aga tuge teisest toast vajab temagi.
Palun pane paika oma prioriteedid: laps või trenn jne.

ema on nagu ikka sikuga 100% nõus.

Kas trenn on tõesti tähtsam kui lapsega tegelemine? Kas teise klassi laps on iga päev kella 19.30-ni tegevusetult kodus?(telekas, sõbrannad)
Kui teises klassis peab 2-2,5 tundi kodutöödele kulutama, on juba varem midagi tegemata jäetud.
Tean mida räägin, omal ka tütar teises klassis. Üle 30 min. päevas ta tõesti kodutöödele ei kuluta. Need on siis nö kirjalikud tööd. Lugemine on nii selge, et seda küll pole vaja enam kodus harjutada.

Kas ei oska või ei viitsi? See on kahe otsaga küsimus.
Paljud lapsed ei oska iseseisvalt õppida, sest neid pole õpetatud.

Ega muud kui vaata ikka kõigepealt ennast ja siis sõima last laisaks ja kohusetundetuks.

Oi-oi kui kuri kiri tuli vastu!!! Kindlasti pole ma sõimanud last laisaks ja vastutustundetuks ja ei pea selliseks ka ennast. Trennis käin ma kolm korda nädalas ja leian et seda nüüd küll kohutavalt palju ei ole,et laps selleläbi lausa kannataks. Kas paneb tõesti nii väga imestama,et mõni teise klassi laps peab üksi kodus olema, kujuta ette, lugupeetud Ema(suure algustähega kindlasti)et kõigil ei ole last hoidmas ei isa,ega vanaema ega muid häid inimesi. Ja kui peres sellist tegelast nagu isa üldse ei eksisteeri, siis on üksi vahest raske küll. Siiras kadedus minupoolt sinu üliandeka lapse puhul,kes kodutöödele 30 min kulutab, niipalju kui olen rääkinud sõprade-tuttavatega,kel enam-vähem samavanad lapsed, alla tunni-pooleteise küll kellegi laps õpitud ei saa.
P.S. Minu tütar oskas lugeda viieaastaselt ja kui kooli läks , tegi seda juba täiesti soravalt ja ladusalt, aga erinevalt teist, me ikka võtame õpiku lahti ja loeme kodus ülesantu läbi.

1. ema lapsed on ka mõned tunnid peale kooli üksi kodus. See aeg kulub söömiseks ja õppimiseks, sest nii on neid õpetatud.
Trennid, muusikakool, sõprade pool käimise aeg on olenevalt päevast kella 15-19 vahel.

2. kui laps on ikka päev läbi üksi kodus, siis minul küll poleks südant 3 x nädalas veel trenni joosta.(kui need on tööpäevad).
Läheks koju, vaataks, et kooliasjad tehtud ja lapsed söönud. Siis aega küll trenni minna. Nt. ujulasse koos laste(lapsega).

3. Oleks tõesti huvitav teada, mida teises klassis 2 tundi kodus õpitakse?

minu lapsel näiteks võtavad aega lisaks kodustele ülesannetele ka koolis lõpetamata jäänud ülesanded...

see pole vist küll Mili vastus, aga

aga miks jäävad ülesanded koolis lõpetamata? kas ainult sinu lapsel või enamusel klassikaaslastest? kas õpetaja on teadlik, et lastel kulub teises klassis kodutööde tegemiseks 2- 2,5 tundi?

midagi on minu meelest valesti. vanema lapse puhul võin täheldada pigem seda, et koolis saab kõik nii ruttu valmis, et jõuab juba kodused tööd ka ära teha.

probleeme kodukorra kehtestamisega? Ime, et laps üle pea ei kasva.

kasusaamise eesmärgil ju õpitaksegi.......tulevikus ju tööl käid ka kasu eesmärgil ja lapsele on kooliskäimine töö..........aga on ju veel koduõpetajad..........

Ma tegelikult ei teagi, kas teistel lastel jääb ka koolis tehtu pooleli,mida kodus siis lõpetama peab, aga millegipärast arvan,et ega minu oma ei ole ainuke. Tundub küll,et õpetaja ei kontrolli,kas lastel on kõigil töö valmis saanud, ja kui ka ei ole, eks siis ole see lapse enda mure, kuna lõpetatud saab. Kodus õppimisel tulebki siis kõigepealt vanad asjad veel ära teha,enne kui saab uute kallale asuda.
Annelyle veel: milline inimene sellest küll kasvada võib, kes maast madalast harjub kõike kasu pärast tegema, algul õpin kasusaamise eesmärgil , siis käin tööl, mehele ka ju võiks kasulikult minna ja hiljem kasulikult elada.

Mõnikord jäävad küll koolis tehtavad üleanded pooleli. Kui lapse käest küsisin, et miks nii on siis ütles, et õpetaja läheb liiga kiiresti edasi. Rääkisin õpetajaga sellest ja ta vastas, et õppekavast ei saa maha jääda ning üldse on see lend õpilasi (kogu klass siis) kuidagi aeglased. Minu laps käib veel pikapäevarühmas, kus ta enamasti kõik ära õpib. Kahjuks ei kontrolli õpetaja pikapäevarühmas seda, kas õpilased jõudsid oma kodused ülesanded ära teha ja kas on õigesti tehtud. Kaalun isegi lapse pikapäevarühmast ära võtmist :(

Aga jah, õppimine on lapse töö. Olen seda samuti lapsele toonitanud. Et kui õpid hästi, saad targaks, saad edasi minna õppima ülikooli, saad hea töökoha kus makstakse head palka ja saad hästi elada ;)

mili,
ma ikka uuriks seda teemat õpetaja käest. kas tõesti on tunnitempo nii kiire. või sinu laps (tegelikult nagu koduski) ei suuda nii ruttu konsentreeruda üleannetele, või on tal hirm valesti teha, või........
2 tundi koduseid töid on 2 klassis liiast. ok kui ei jõua 30 min-ga, aga üle tunni ka ei tohiks kuluda.

Sain II klassis asjad paika sellega, et keelasin mitteõppimise ja sõnakuulmatuse eest kuuks ajaks ära kõik lõbustused. Klassiõhtud jne. Käis ainult koolis ja huvialaringides. Nüüd neljandas ja ka eelmisel aastal kolmandas meil enam probleeme ei ole. Tuleb koolist, sööb, mängib pool tundi koeraga ja hakkab õppima. Tasus vaeva näha ja peretülisi korraldada küll. Ja tegelikult ei tohiks nii noorel veel mingit varast puberteeti olla.

Oleneb koolist ja õpetajast kui palju koduseid töid teha antakse ja loomulikult ka lapsest kui kiiresti ta suudab need ära teha. Kui ikka antakse järgmiseks päevaks 2 lk emakeele TV, 2 lk matemaatika Tv ( vahel ka tunnis lõpetamata jäänu), inglise keeles jutustada, käsitöös midagi kodus lõpetada, siis ta seda küll poole tunniga ära ei tee. Meil kulub ka iga päev koduste tööde tegemiseks vähemalt 2 tundi tõsi küll selle sees on ka veel vähemalt 0,5 tundi pilliharjutamist. Samas kui sõber, kes käib teises koolis ja kellel ei ole trenni-muusikakooli, saab koduste töödega tõesti 0,5 tunniga hakkama. Loomulikult tekitab see meilgi paksu pahandust kui vaevalt lapse kojujõudes sõber uksetaga on ja välja-külla kutsub.

Eile tegin puht huvi pärast väikese küsitluse lapsel külas olevate sõbrannade seas,et kui palju keegi õppimiseks aega vajab, ja lapsed kõik (neli) vastasid,et alla kahe tunni ei saa hakkama. Võib olla on tõesti koole, kus enamus õppekavast võetakse tundides läbi, aga paistab, et klassis ,kus minu laps õpib nii küll ei ole. Tänaseks oli lapsel emakeeles jutustada, küsimustele vastata, dialoog moodustada, matemaatikas üks harjutus vihikust, töövihikust üks lehekülg ja õpikust üks lehekülg suulised ülesanded. Ei ütleks et seda kaheksa aastase jaoks vähe on. Muidugi saaks kiiremini õpitud,kui laps oleks tähelepanelikult asja kallal, oma aja võtab nihelemine ja keerutamine ja vahepeal teise tuppa jooksmine ja muud asjad, aga arusaadav,et nii väikesed ei suudagi korralikult konsentreeruda.

Appike!

Minu 8-aastane poisu jääb küll lolliks mis lolliks. Rohkem kui pool tundi ei õpi kunagi kodus. Ja õppida seejuures ei anta kah koju peaaegu midagi- mõni päev on 1 ül. töövihikust ja teinekord jutuke lugeda lugemikust. Ja kõik!!! Mõni päev pole üldse midagi, hinded on tal kah normaalsed.
Teie eelpoolkirjutanud, jutust jääb mulje et lapsed käivad eliitkoolides, kus eriprogramm ja tohutud õppemahud. Ja minu oma siis miskis asotsiaale ettevalmistavas koolis, kus midagi ei õpitagi. :)
Veider lugu.