teismeline (14) on kohe päris halb, head pole temas midagi: loll,laisk ja lohakas. põhiviga on see et naerab tunnis ja ajab teistega juttu ja ei kuula tundi ja sellega seoses saab ka kahtesid!(veerandid veab kolmeks-neljaks)- (õpetajate arvamus)
ma pole midagi teinud - lapse arvamus, mis iseenesest õige, sest ta ei teegi tunnis midagi.
Mida teha: lüüa laps maha, vahetada kooli,... oodatud kõik head nõuanded kuna ükski vahend hirmutamiseks ei tundu mõjuvat!

veel niipalju et kohaldatud on lõputut rääkimist, koduaresti...

kui vanema suhtumine lapsesse on selline, nagu ülevalt kirjast õhkub, pole ju lapsest paremat tahtagi.
Algeline psühholoogia- kui sulle lähedase inimese poolt sisendatakse, et oled loll jne, siis laps oma vähese analüüsivõimega selle ka omaks võtab. Halbu inimesi ei sünni, nad ikka kasvatatakse, kas vanemate või keskkonna mõjul.

proovi algatuseks hoopis enda suhtumist muuta. laps ei ole halb, ta vaid käitub mõnikord sobimatult. kohe kindlasti on temas midagi head, püüa see hea üles leida. kuni sa teda vaid halvustad (loll, laisk ja lohakas), ei ole sul lootustki, et miski paremaks muutub. niimoodi tõrjud sa ta endast hoopis eemale ja tekitad veel mõned probleemid juurde. tegelikult oled ju sina lapsele kõige lähem, olgugi, et ta praegu püüab end sinu mõjusfäärist välja rebida. vanus on selline. püüa olla vanem sõber, mitte hirmutaja-näägutaja lapsevanem.
püüa parem last õigete asjade eest kiita, ta vajab su tähelepanu ja tunnustust. kui ta veerandid kolme-nelja peale välja veab, pole ta nii lootusetu midagi. ära nõua ainult viisi, püüa lapsega arutada, milliseid aineid millistele hinnetele on ta võimeline omandama. paku oma abi, kui ta milleski seda vajab. anna nõu, aga lase tal endal otsuseid vastu võtta, nii tunneb ta end täiskasvanumana ja see soodustab ka vastutustunde arengut.
ole ise mõistev ja mõistlik, siis muutub selliseks ka laps.

aitäh vastajad, lugege palun tähelepanelikumalt minu teksti-kes mida arvanud on! Mina pean leidma nüüd vahendid millega teha lapsele selgeks et tunnis tuleb vait olla ja kaasa töötada ja õpetaja võib arvata et naerdakse tema üle. Olen seda palju rääkinud ja lapsega saan hästi läbi, nagu ikka on kodus pärid norm.inimene. aga kuna teiste laste vanemate ja õpetajate närvid hakkavad üles ütlema sellest siiberdamisest-segamisest siis pean suutma aru pähe panna kuidagi.Kuidas???

Ma soovitaksin nüüd - kui rääkimine, koduarest ja karistused pole aidanud - katsetada armastust.
Ja õppimisisu võiks talle pähe tuua perspektiivi näitamine - hariduseta/teetööline; haridusega/pangajuht
Aga kaalu seda lapse armastamise trikki ikka ka

Kannata, see läheb mööda.
Kui ta venitab hoolimata tunnis naermise eest saadud kahtedest veerandihinded kolmedele-neljadele välja, siis on ta järelikult nelja-viieline. Ning tunnis on tal lihtsalt igav ja veidi piinlik kuulata, kuidas tehakse asju puust ette ja värvitakse punaseks. Tarkade laste tavaline häda. Pluss muidugi tähelepanuvajadus.
Vaata, et tal oleks piisavalt pingutust nõudvat vaimset tegevust. Raamatud, mingi teda huvitava asja, näiteks mõne spordiala või mõne bändi või muu sellise ajalugu.
Mis tundidesse puutub, siis mina soovitaks tal siis, kui õpetaja jutus midagi huvitavat ei ole, tegeleda sedalaadi kõrvaliste asjadega, mis teiste tähelepanu kõrvale ei kisu ning lubab poole kõrvaga ka õpetaja juttu kuulda. Koduste ülesannete lahendamine on üks variant, juturaamat kõlbab kah. Tema teadmistele ei mõju see kindlasti halvemini, kui naermine ja lobisemine, teisi, sealhulgas õpetajat, segab vähem.

minu laps oli peaaegu samas seisus. ta polnud ega pole küll 14, aga ikkagi. õpetaja poolne suhtumine - sa ju ei oska mitte midagi, sa ei saa millestki aru jne... "õnneks" läks see õpetaja ära dekreeti ning nüüd on lapsepuhkusel. eelmise aasta viimasest veerandist tuli teine klassijuhataja (laps õppis 4-ndas klassis)ning õppeedukus tõusis märgatavalt. kusjuures laps õppis kogu aeg (ka vana õpetaja ajal). viimane hoop tuli enne tunnistuste andmist- laps "visati" muusikaklassist välja põhjendusega, et ta ei oska, ei saa... küsiti veel, et kuidas see laps üldse muusikaklassi sattus? ja seda alles 4 aasta pärast. tunnistusel olid kõik muusikaga seotud hinded neljad-viied! kus on see mõistuse ots?! meil ei jäänud muud üle, kui klassi vaheteda. praegu läheb hästi, suhted klassikaaslastega on ülimalt toredad, samuti ka õpetajatega.

mina oma poissi just üdini halvaks ei nimetaks, aga koolis pidi ta tõesti jubedalt käituma. ka mina tahaks nõuandeid, kui keegi oskab õpetada.

kas keegi koduõppest teab midagi?on ise omal nahal proovinud

Laps vajab nähtavasti tähelepanu ja kuna korralik olles seda ei saanud küllalt, siis nüüd häirib. Proovi teda millegi eest kiita tihedamini, võib-olla aitab.Kui ei ole,siis mõtle välja, mida kiita. Ma kiitsin oma last kartuli koorimise eest, siis kui käsu peale kooris. nüüd ta arvab, et ta oskab eriliselt hästi koorida, enam vastu ei hakka. Mul on endal ka probleeme just keskmise lapsega, kes on kõige vähem positiivset tähelepanu saanud. Meil on veel nii, et aasta vanem tüdruk on musterlaps, nii et temast parem polegi võimalik olla ja sama tubli on ka väga raske olla, siis noorem hakkaski pätti tegemisega tähelepanu tõmbama. Aga nüüd hakkab juba paremaks minema.

Ise ka mäletan ennast pubekaajast, sain õige mitmeid käskkirju ebaõpilasliku käitumise eest, tundides ma eriti kohal käia ei viitsinud, aga venitasin ka veerandihinneteks neljad, kolmed segiläbi. Vanemate sõna ei kuulanud tol ajal üldse, tagantjärele mõeldes olin ikka üks vastik jõnglane küll. Nüüd on endal üheksa aastane tütar ja kõik see ees ootamas. Ainus lohutus emmedele ongi see,et see aeg läheb mööda kõigil, mõnel valutumalt, teisel hullemini.

Ja pealegi- üdini halbu lapsi/inimesi pole olemas. Keegi pole ka lihtsalt sündinud halvaks. Ehk ta tahab proovida, mis siis saab, kui ei käitugi nii nagu teised tahavad. Küll tuleb temalgi aru p....st pähe. Ära ometi last vihkama hakka.

Minu poeg käitub koolis samamoodi, kodus on täitsa normaalne.
Hakkasime käima psühhiaatri juures, kes kirjutas välja tabletid, mis aitavad keskenduda. See aasta on päris ilusti alanud.
Koduõpe toimub Tallinna Ristiku Põhikoolis, kuid ilmselt saavad seal käia ainult need lapsed, kes seal ka õpivad, koduõppele suunab samuti psühhiaater. Läbisime ka selle etapi, hinded paranesid, kuid kuna ta puudus palju siis viidi tagasi tavaõppele.
Ilmselt peate selle etapi lihtsalt üle elama, kuid peab jah siiski pidevalt rääkima, et ilma hariduseta praegu enam midagi ei saavuta ega saa ka korralikku töökohta.

"Koolis tunni segamine on JÄLE SIGADUS. Kui sind ennast õppimine ei huvita ja tahad saada mustatööliseks, siis noki nina või sirgelda kriipsujukusid aga ISTU VAIKSELT. Lolliks jäämine on sinu valik aga sul POLE ÕIGUST seda teistele peale sundida. Kui sa teisi häirid ja õppimast segad, siis SA VARASTAD NENDE KÕIGI AEGA, VARASTAD NENDE ELU."

Ei ole halba last ,on halvad teod.Ja vale on lapsele korrutada et see on hea ja see on halb.Kõigepealt tuleb usaldada oma last ja siis hakkab ka ta ise teid usaldama.Ja mida mina olen oma lastele esimese asjana õpetanud.........kallistamine ja armastus iseenda suhtes.Ei tee õkski laps sulle halba kui ta sind armastab,sest ta lihtsalt ei taha oma emale ju halba teha armastusest sinu vastu.Ja hilja on hakata kasvatama oma last kui siiamaani on läinud kõik lihtsalt nii kuidas on.USALDAGE OMA LAPSI JA ARMASTAGE NEID.

Kahjuks on jah selliseid lapsi,tasakaalustamatud, kes häirivad tohutult teisi õpilasi.Oma lastelt olen kuulnud,et läheksid nad ometi minema.Kui te arvate,et olen tige selliste laste peale,siis osaliselt muidugi,nad häirivad terve klassi tööd.
Teisalt võib olla tegemist hüperaktiivse lapsega,kes ei ole keskendumisvõimeline ja on väga impulssiivne.Mina soovitan vanemliku armastuse kõrval ka arsti.

Tal puudub Jehoova Jumala tundmine.

Kas sa ei võik vestelda sel teemal klassijuhatajaga, kooli psühholoogiga? võibolla on sinu lapsel tõesti tunnis igav? Kindlasti ei lollita ta klassis üksi vaid koos mõne kambajõmmiga. Õps võiks neile siis lisaülesandeid anda, korraldada klassis arutelusid või seminare, mitte kuivalt ainet pähe tampida. Ole ise ka üsna rahutu poisi ema ( õnneks veel algkoolilaps) ja olen aru saanud, et eelkõige segatakse tundi seal kus tund tõesti igav on ja õpetaja ei oska lapsi tööle panna( tõeliselt hüper -jm. aktiivsust PÕDEVAID lapsi on siiski kaduvväike hulk kuid tunnisegajaid jätkub iga kooli igasse klassi). Nii et pedagoogid märgaku enne palki oma silmas.

psühholoogid/psühhiaatrid on läbi käidud etapp-laps on vaimselt terve aga sellise iseloomuga.Lõbus ja jutukas ja seda igal pool, ka seal kus pole vaja!

Ma soovitaks lapsele mõnd trenni vaba aja veetmiseks, midagi, mis teda ikke huvitab ka. Sest igaüks vajab oma ellu midagi positiivset. Kusjuures kõige hullem on , et sellised lapsed ei oska teistega arvestada. Mõned lihtsalt ei oska seda. Aga kui ta saab koos teistega midagi toredat teha (tunnid siiski sageli metsikult toredad pole) võib-olla õpib rohkem teistega arvestama.
Õpetajatele tekitavadki sellised lapsed peavalu, sest nad segavad teisi, kellele on vaja veel selgitusi jagada. (Nii et juturaamat tunnis oleks iseenesest lahendus, aga ma pakun, et sellist elavat last raamatute lugemine tunnis ei huvita).Paljud probleemid tulevadki sellest, et inimestel on igav

Mõlemad, nii ema kui laps psühholoogi vastuvõtule! Ilmselt on nii ühel kui teisel probleeme, millega tuleb tõsiselt tegeleda.

Täiesti arusaadav, et lapsevanemaks olemine on väsitav, aga sellest tuleb endale aru anda ja otsida võimalusi probleemi lahendada.
Seda, et laps on üdini halb ei tohiks küll ükski laps oma vanematelt iialgi kuulda! See hävitab lapse tuleviku.

Kulla mamma, lapsed on oma vanemate peegel :) Ja teadmiseks sulle: pole olemas üdini head, ega üdini halba inimest, teismelisest rääkimata. Ehk on hoopis protesti täis teismeline, kes käitub vastikult, sest sinu suhtumine temasse on vastik ja ühekülgne?

Pole olemas üdini halba inimest, on vaid rikutud inimesed. Ja kes rikub lapse? Ikka vanem ise. Kõik see, mis lapsest sulle vastu peegeldub, on su enda tehtu või tegemata jätmine.

Ok, ehk aitab oma lapsesse suhtumise muutmine? Võta teda kui õnnetut teismelist, keda saad aidata, kui suhtled temaga rahulikult, ei kärgi ega õienda. Selle asemel, et öelda "sa oled vastikult laisk, jätad asjad pilla-palla", ütle: "mind teeb kurvaks nähes, et kodu on kui seapesa ja asjaolu, et me teineteisega läbi ei saa". Ühesõnaga tudeeri nö. eneseabi raamatuid ja õpi suhtlema. Ega enne midagi ei muutu, kui sa ise ei muutu :)

Koolis olid kõik meil võrdselt: lollid, laisad, lohakad (kolm L-i). Koolis kõik õpetajad ikka korra päevas kordasid selle üle. Ei lugenud kõrgeim klassi keskmine hinne ega midagi.
Tegelikult ürita tmaga lihtsalt rääkida- miks nii ja miks ta arvab, et nii on hea/halb/mugav/sobiv jne. Rahulikult. Suhtluspsühholoogiliselt mine täiskasvanu- täiskasvanu tasemele, mitte laps- täiskasvanu tasemel (konfliktialdis tasand). Vaevalt, et ta loll on, kui hinded normis (veerandihinded).

mamma, usun, et Su laps ei ole halb. Ja et ka Sina ise pole midagi valesti teinud. Võib-olla käib õppimine talle tegelikult üle jõu, aga teeb näo, nagu oleks ta lihtsalt kiusakas. Ja midagi ei ole parata - on lapsi, kes lihtsalt ei suuda kuidagi keskenduda ( naer ja jutustamine tunnis ), olen ise ka ühe sellise lapse ema.
Minu laps näiteks ei käinud ühest hetkest inglise keele tundides ja hinded muidugi hirmsasti kannatasid. Selgus, et laps ei julgegi tundi minna, kuna ta lihtsalt ei osanud kodus piisavalt süsteemselt keelt õppida ja tundis end väga ebakindlalt ( kartis õpetaja negatiivset tagasisidet ).
Riigi poolt pandud kohustus on, et teatud arvu õpilaste peale peab kohalik omavalitsus tööle võtma koolipsühholoogi. Küsi klassijuhataja käest, kes on teie kooli psühholoog ja lase end nõustada. Usun, et noorema põlvkonna psühholoogidel on juba väga head oskused ja nipid sääraste murede lahendamiseks. Minu lapse puhul andis ka koolipsühholoog mulle nõu, lapsega ta seekord ei vestelnudki ( meil arvas ta tähelepanuhäire üheks põhjuseks pikalt kestnud sünnituse, mistõttu lapsel oli kerge hapnikuvaegus - mina näiteks poleks iial selle peale tulnudki, süüdistasin ainult enda valet kasvatust). Kui aga on suuremad õpiraskused, nõustavad psühholoogid muidugi lisaks vanematele ka lapsi endid. Jõudu Sulle.

aitäh kõigile! Olen muide ise nõustaja haridusega ja kogemustega ja isiklikult arvan et tuleks oodata-olen selle lapsega käinud ka perenõustamisel, lastepsühholoogi ja psühhiaatri juures jne. Ta ei ole puudega, kutile teeb nalja et õpsid lähevad närvi juba tema nägemisest. Oletan et paari aastaga saaks normi aga kooli poolt muud juttu ei kuule kui viskame välja. Huvitav , kuhu "visatakse" 14 aastane?