Tahaksin kuulda teiste vanemate arvamust sellise teema kohta.
Laps käib 2.klassis ja tal on raskusi õppimisega, midagi ei jää meelde jne. Päevikusse on osaliselt kirjutatud järgmiseks päevaks
õppimine. Selleks, et mitte õppetajat tüüdata helistasime ühele klaasikaaslasele ja tulemuseks oli see, et tema vanemad kaebasid õpetajale, et meie kogu aeg õppimist küsime. See pidavat neid kohutavalt häirima. Ausalt öelda ei taha ma ka klassijuhatajaga suhelda. Meie suhtlemine toimub päeviku kaudu, kus on rohkem märkusi kui muid asju. Mis teha?

kas tõesti Ken-id juba nii suureks kasvanud, et omal lapsed? jajah, aeg lendab....

Kas Sa mõnda lapse klassikaaslase vanemat tunned, kellega kohe nii rääkidagi, et selline ja selline probleem, et kas nad oleksid nõus, et neile helistad? Kui õpetaja on normaalne, siis võib-olla parim temale rääkida ja leppida kokku, et kontrollib lapse päevikut. Tegelikult väga kummalised lapsevanemad, keda häirib õppimise küsimine ja eriti see, et minnakse kaebama õpetajale, mitte ei öelda Sulle, kui ei meeldi.

No aga tüüta klassijuhatajat kuni hakkab ise jälgima, et päevik täidetud saaks. Klassijuhatajaga suhtlemist küll kartma ei peaks, kellelt siis veel küsida?
Minu lapse klassikaaslased miskipärast küsivad kõik õppimist minu lapselt. Kõige tihedam aeg on pühapäeviti pärstlõunal. Lõpuks paneb laps peast kõik lk. numbrid jne. Me juba harjunud, et pühapäeviti vastab telefonile laps ja probleemi selles küll ei näe.

Kui see igapäevane helistamine toimub näiteks sellel ajal, kui too perekond õhtust sööb/lemmikseepi vaatab/... , siis võib asi pikapeale tüütuks muutuda küll.
Parem oleks pöörduda ikka klassijuhataja poole, kui tema elu väga tüütuks teha, siis hakkab ehk huvi tundma, mida laps päevikusse kirjutab.

treplunjsnit/treplunntot- vot selline rida käib õhtuti kella 20.00-21.00, siis laekuvad koju need, kellel pole üht-teist päevikusse kirjutatud ja õppimist küsivad. Asi toimib seismendat aastat, sest vanem poiss seitsmendas. Ma ei võtagi enam toru, sest mille helistatakse haruharva ja omad poisid teatakse hääle järgi ära, keda parasjagu telefonile vaja. Mind see sugugi ei häiri ja selle üldse ikka annab tulla, et õpetajale ära kaevata!
Samas- ka minu poisid küsivad õppimist- kui on haiged olnud või mõnel põhjusel koolist puudunud!

Oh teid õelaid, kes kohe õpetajat sarjama hakkavad!
Kõigepealt ikka kasvata oma last, et ta lõpuks aru saaks, et ikka ise tuleb kirjutada. Minu poeg ka 2. klassis ja sama mure meilgi, et tihti mõni asi ununenud kirja panna. No ei tule selle pealegi, et õpetaja süüdi on. Õpetajale võib murest rääkida, ehk ta tuletab meelde, aga eks tal on niigi palju tegemist.

ole vahva ja räägi lapsega. tee seda rahulikult ja südamlikult.
kuula ta lõpuni ära. saad ehk vihje, miks ta päeviku täitmise unustab. siis on lihtsam teda aidata.

Meil kodune lauatelefon ongi laste päralt. Üks nüüd juba neljandas ja teine viiendas klassis. Helistatakse kogu õhtupooliku, küll õppimise ja vahel vist rohkem igavuse pärast - isegi kodutöid teevad vahel telefoni vahendusel, et mis sa arvad, kuidas seda teha? (Ema arvamust ei tahetagi alati enam uskuda) Telefon lastetoas arvuti kõrval ja kogu aeg kasutuses. Mind küll helistamine ei häiri, tänapäeval ongi edasijõudmise alus ju suhtlemises, nii et las harjutavad juba varakult!

No kui algklasside õpetaja päeviku täitmist ka ei jälgi, kes siis veel!

Klassijuhatajaga tuleb rääkida ja kui ei aita, õppealajuhatajaga.

Lapse süüdistamine on küll viimane, lugege lapse arengut puudutavat kirjandust!

Õpiraskustest nii noores eas tuleks tingimata rääkida lastepsühholoogiga. Mida varem asjaga tegeletakse, seda paremad on tulemused.

Jõudu ja edu soovides.

Pole sellise probleemiga kokku puutunud, sest kõigi 3 lapse õpetajad on väga hoolega jälginud, et lastel oleks päevikud täidetud. Üks õpetaja pani iga päev kooli uksele sildi, mis õppida antud. Mul viimane kohutavalt hajameelne laps kuid isegi tal on õppimine alati kirjutatud. Nii, et minu arvamus õpetaja lohakus ja tegemata töö.

Ma pole kunagi oma poegade eest õppimiskohustusi ja hakkamasaamisi enda peale võtnud. Juba algusest peale tegin lastele selgeks, et see on nende töö. Kui saad kahed, siis on need su enda väljateenitud hinded ja rohkem sa väärt ei ole.
Siiani on süsteem toiminud. Suuremad on 6.ndas, noorem 3.ndas.

Pakun välja, et mu lastest ei saa iial töötuid.

Sorry, ma olen vist tõesti teiselt planeedilt...

Mu poiss ka 1.klassis, sama probleem, ja õppimise koha peal sellised tähendused:

Eesti k. - A 23-26, TR 2
Matem. - 6-8

Küll on raske desinfreerida, ja siis kehalise tunni kohal on vahest mingi TR 6-9!

See on küll raske, aga eks meil vanematel tulegi praegu I.veerandil neid rohkem kontrollida, kuna pikk suvi ja vabadus selja taga. Ise loodan, et ehk saab asi kontrolli alla.

Mis seal keerulist on? Eesti keeles tõenäoliselt vaja õppida aabitsast lk 23-26 ja tööraamatust lk 2...
Kuu aega pärast kooli algust võiks ikka juba aru saada!? Või ei ole laps veel õppima hakanudki?

Einoh, mul tuleb ka vahest ettekujutusest puudu, kui peab desifreerima:)
Olen ka algusest peale poisile öelnud, et mina olen juba koolis käinud ja temaga koos enam ei õpi. Aga aeg-ajalt ikka on midagi unustatud päevikusse kirja panna või on arusaamatu. Kaks esimest aastat helistasime tõesti sellisel juhul õpetajale. Meil on tore õpetaja, alati ütleb, et helistage ikka, kui muret on. Nüüd poiss 3. klassis ja tahab ka vahest täpsustamiseks õpetajale helistada. Olen tal soovitanud parem sõbra käest küsida. Alati on nad kahepeale ka meelde tuletanud, kuidas arusaamatut asja tegema pidi.
Aga eks ma nüüd jään ootama, millal mind kohvile kutsutakse sellepärast, et laps sõbra käest õppimist küsib:)))
Issanda loomaaed on suur!
Mind hakkas teemaalgataja jutu peale huvitama, et kas nende kitujate lapsel pole siis tõesti mitte kunagi vaja õppimist küsida???

oman sarnast kogemust, nagu teemaalgataja. uskuge või mitte, aga negatiivselt meelestatud vanemaid on igasuguseid (ei tylitanud neid öösiti. ei tylitanud neid yldse. neid häisris lihtsalt meie olemasolu yksi juba piisavalt). nad on yliuhked oma laste yle ja muidugi puudub neil isegi selline mõttepoeg, et ka nende endi võsuke võib kunagi olla abivajaja rollis. meil oli neid tegelasi poisi klassis ikka liiga palju. sinna juurde konflikt õpetajaga ja nii me kooli vahetasimegi. praegu probleem puudub. :)
aga sina mine ja räägi ikkagi õpetajaga, kui on inimene, siis saab aru. koostöö, junõu.....

on klassijuhatajat tüüdata sellega, et ta vaataks, mis iga laps päevikusse kirjutatab. Teie vaatate kodus, mida ta õpib ja lapselt ongi kogu vastutus ära võetud. Loomulikult hakkab ta lootma, et keegi ka tema õppimistulemuste eest vastutaks.
Ilmselt on kodus enne kooli algust oluline kasvatustöö tegemata jäetud. Õpetajaga peaks küll nõu pidama, aga vastutus olgu lapse oma.

no, kuulge lapsevanemad kelle lapsed õppimist üles ei kirjuta ja kelle käest teised abi ei otsi ka.
need igapäevased infoküsijad on ikka tüütud küll. alustavad kui meie lapsed pole veel koju jõudnudki. enne kui laps koolist ja trennist ükskord koju jõuab on nad juba vähemalt viis korda helistanud. siis peab oma laps hakkama õppima, aga need helistamised segavad. saavad õppimise kätte ja ega siis sellega ei piirdu, iga uue aine juures helistavad jälle, kuidas sa seda või teist harjutust teed. on nii uskuge või mitte.

ükskord lastevanemate koosolekul arutasime seda teemat ka. mõnda aega oli rahulikum, siis jätkus kõik samas vaimus.

mina olen ka loobunud kodus telefonile vastamast ja olen harjunud sellega, et päevast päeva, aastast aastasse vanem poiss 8-s , õppimisi küsitakse .Ei kujuta ette, et läheks õp-iga sel teemal vestlema.Algklassides peaks päeviku täitmise kontrollimine nagu küll õp kohustus olema.

Laps 2. klassis. Kirjutab ise õppimise. Tahvlilt päevikusse. Unustab ära, helistab ise. Meie kodus küll ei ole mingit helistamise vooru. Laps vastutab ise, meie vaid aitame, toetame, tunneme huvi jne.

Kui õpetaja ei kontrolli, kes siis veel?! Vastus: ema ja isa!!! Kelle see laps siis on?!

Õpiraskused on lai mõiste. Ristiku põhikooli juures on õpiraskustega laste aitamise klass vms.

Seda kus peaks aitama õpiraskustega laste vanemaid, ma ei tea...

Tallinnas avatakse õpiabi keskus õpiraskustega lastele
2003.09.19 11:37 // Pressiteated

Ristiku Põhikoolis (Ristiku 69) alustab 1. oktoobrist tööd nõustamis- ja õpiabikeskus õpiraskustega lastele. Keskuse eesmärgiks on aidata 1.-9. klassi õpilastel ületada õpiraskusi, võimaldades osaleda ühes või mitmes õpiabirühma töös kogenud õpetajate ja spetsialistide juhendamisel.

Loodav keskus hakkab nõustama lapsi, lapsevanemat ja õpetajat võimetekohase õppekava ja õpetusmeetodite valikul. Samuti annab õpilasele võimaluse ületada mahajäämus konkreetses õppeaines, osaledes õpiabi rühma töös ning suunab vajadusel õpilase ja tema vanema teiste spetsialistide- nõuandjate konsultatsioonile (arstid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid jne.). „Puutume iga päev kokku murelike lapsevanematega, kelle lapsed erinevatel põhjustel ei jõua ühes või mitmes õppeaines edasi. See võib olla lapsele traumeeriv kogemus ning viia halvemal juhul koolikohustuse mittetäitmiseni” kommenteeris Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Tiina Käsi. „Usun, et avatavast keskusest saavad tuge nii need õpilased, kes vajavad erinevate kooliprobleemidega toimetulekuks psühholoogilist või sotsiaalset nõustamist kui ka need, kellel tekkinud tõsisemad õpiraskused. Samuti on keskus avatud lapsevanematele ja üldkoolide pedagoogidele” lisas Tiina Käsi.

Avatakse 1.-9. klassini matemaatika ja eesti keele õpiabi rühmad ning logopeedia ja parandusõppe tunnid. Rühmad on väikesed (3-6 õpilast), vajadusel osutatakse ka individuaalset abi. Keskuses hakkavad õpilasi nõustama logopeedid, psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja ja parandusõppe spetsialist, kes kõik omavad pikaajalist kogemust töös õpiraskustega lastega.

Kõiki keskuse teenuseid finantseerib Tallinna linn ja on seega kõigile Tallinna kooliealiste lastele ja nende vanematele tasuta. Eelregistreerimine õpiabirühmadesse ja/või nõustamisele alates 22. septembrist Ristiku Põhikooli telefonil (0)6056033.


Tagasi

Nõustamiskomisjon
Tallinna Nõustamiskomisjon on Tallinna Haridusameti juures tegutsev nõuandev organ eesmärgiga määrata erivajadustega lastele võimetekohane õppekava ja õppevorm, suunata laps lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, erikooli või eriklassi või lasteaia erirühma või otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.
Nõustamiskomisjoni õigused:
saata puudulikult koostatud dokumendid tagasi täiendamiseks;
saada komisjoni tegevuseks vajalikku infot haridusasutustelt, eriarstidelt, perearstidelt, lastekodudest;
erivajadusega last ka ise täiendavalt uurida ning saata laps lapsevanema nõusolekul täiendavatele statsionaarsetele uuringutele.
Komisjon töötab kaheastmelisena:

Tallinna Linna nõustamiskomisjoni struktuur

I ASTE
Ristiku Põhikooli
juures

I ASTE
Tallinna I Internaatkooli
juures
II ASTE
Tallinna Haridusameti
Juures

no 2.kl laps peaks normaalse arengu juures juba ise päeviku täitmisega hakkama saama- ise ka natukene vastutama õppima.1 kl. on kindel õpetaja kontroll vajalik.

Peale Tallinna on Eestis veel väga palju teisi linnu. Klassijuhataja on ka õppealajuhataja jne.